4-09-412 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2009. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-412 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Jü

§ 27lg 1 nõuetele, mistõttu kohtu hinnangul esinesid A.

Kurtšavõi käitumises LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo objektiivsed tunnused. Maakohus leidis, et olukorras, kus menetlusaluse isiku väite kohaselt on tema 19.12.

1. a kehtinud juhtimistunnistuse originaal kadunud, kuid ta on hankinud Eestis sõitmiseks seaduse nõuetele vastava duplikaadi koos rahvusvahelise juhtimistunnistusega, ei ole kaebaja süü 19.12.
2. a episoodis väärteo toimepanemisel suur ning ka avalik menetlushuvi ei nõua vältimatut asja menetlemist kohtuliku karistusotsustuse tegemiseni, mistõttu esinevad asjaolud, mis saavad olla otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise aluseks. Kohtuotsuse kohaselt kuulus A. Kurtšavõile kaitsjatasu hüvitamine lahendamisele eraldi määrusega. 10.08.
3. a määrusega väärteoasjas nr 4-09-412 mõistis Harju Maakohus A. Kurtšavõi kasuks välja õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigi eelarve vahenditest 6018 krooni. Apellatsioon
4. Harju Maakohtu 10.08.
5. a otsuse peale esitas A. Kurtšavõi kaitsja vandeadvokaat A. Luberg apellatsiooni, milles ta palub apelleeritud maakohtu otsus tühistada osaliselt, s.o osas, milles kohus lõpetas A. Kurtšavõi suhtes menetluse väärteoprotokolli nr AB 1111685 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Apellant palub teha asjas uue otsuse, millega lõpetada väärteoprotokolliga nr AB 1111685 seonduva väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Apellant märgib, et menetlusalune isik on seoses apellatsioonimenetlusega tasunud valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest vastavalt esitatud arvele kokku 9000 krooni. Valitud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest vastavalt esitatud kuludokumentidele (apellatsioonile lisatud advokaadibüroo Luberg ja Päts 14.09.
6. a arve nr 313a ning advokaadibüroo Luberg ja Päts kassa sissetuleku order nr 15) palub apellant jätta riigi kanda. Apellant taotleb apellatsiooni suhtes VTMS § 144 lg 1 sätestatud regulatsiooni kohaldamist, kuna leiab, et maakohus on käitunud vääralt, jättes väärteomenetluse väärteoprotokolliga nr AB 1111685 seonduvalt lõpetamata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kui aga ringkonnakohus VTMS § 144 lg 1 regulatsiooni ei rakenda, soovib apellant kohtuistungist osa võtta. Apellatsiooni põhjendustes märgib apellant järgmist. 3 3.1 Maakohus on vääralt kohaldanud LS § 27 regulatsiooni. Maakohus leidis apelleeritavas otsuses õigesti, et A. Kurtšavõile 18.02.
7. a Vene Föderatsioonis välja antud juhiluba xx xx xxxxxx vastas LS § 27 lg 1 nõuetele. Aga just nendel juhilubadel on viide eelmistele juhilubadele xxxxxxxxx, millised olid A. Kurtsavõil siis, kui ta 19.12.
8. a kinni peeti ja väärteoprotokoll nr AB 1111685 koostati. Ei ole võimalik nõustuda maakohtu siit johtuva seisukohaga, et 18.02.
9. a juhiluba xx xx xxxxxx oli LS § 27 lg 1 kohane, kuid sellel juhiloal asuv viide eelmiste juhilubade duplikaadile ei ole piisavalt usaldusväärne. Ka ei ole apellandile teada õigusakt ja/või rahvusvaheline konventsioon, mis sätestaks regulatsiooni erinevuse välisriigis (näiteks Vene Föderatsioon) välja antud juhiloa või juhiloa duplikaadi vahel ühelt poolt ja siseriikliku (näiteks Eesti Vabariik) regulatsiooni vahel teiselt poolt. Eeltoodud põhistustel on maakohus apellandi arvates oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust (VTMS § 150 lg 1 p 8), mis väljendub 18.02.
10. a Vene Föderatsioonis välja antud ja LS § 27 lg-le 1 vastavale juhiloale xx xx xxxxxx antud vastuolulises tõlgenduses. Kokkuvõttes on see viinud ebaõige sedastuseni maakohtu otsuses selle kohta, et A. Kurtšavõi on puutuvalt väärteoprotokolli nr AB 1111685 toime pannud LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 3.2 Lisaks apellatsiooni esimeses osas toodule olid maakohtus esitatud tõenditeks selle kohta, et 19.12.
11. a oli A. Kurtsavõil LS § 27 lg-le 1 vastav juhitunnistus, menetlusaluse isiku enda ütlused ja Pihkva oblasti GAI plangil koostatud õiend. Ka väärteoprotokolli nr AB 1111685 koostamisel samal päeval, s.o 19.12.
12. a, kirjutas menetlusalune isik selles omakäeliselt, et ....juhib sõidukit Vene juhtimistunnistuse alusel…. Apellant leiab vastupidiselt maakohtule, et selline tõendikogum on piisav ning palub maakohtu vastupidine seisukoht VTMS § 150 lg 2 alusel tunnistada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. 3.3 Asjaolu, et kinnipidamisel 19.12.
13. a esitas A. Kurtšavõi Vene Föderatsioonis välja antud juhiloa duplikaadi, ei olnud maakohtus ka kohtuvälise menetleja poolt vaidlustatud ning seda aktsepteerib ka maakohus lauses ... kuid kohus leiab, et sellistest kaudsetest tõenditest ei piisa, et kinnitada menetlusaluse isiku Aleksander Kurtsavõil juhiloa vastavust 19.12.2008.

§ 27lg 1 nõuetele....

Maakohtu ainus etteheide seega on: A. Kurtšavõi poolt 19.12.

1. a esitatud juhiloa duplikaat ei vasta LS § 27 lg 1 nõuetele. Milles aga see mittevastavus konkreetselt seisneb, otsusest ei nähtu. Maakohus on viidanud apelleeritavas otsuses Genfi
2. a teeliikluse konventsioonile, Viini
3. a teeliikluse konventsioonile ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele vastavalt vormistatud juhilubadele kui õigusaktidele, millistele maakohtu arvates A. Kurtšavõile välja antud juhiloa xx xx xxxxxx-xx duplikaat ei vasta. Osundus nimetatud õigusaktidele maakohtu lahendis on igati õige, viide neile sisaldub otseselt ka LS § 27 lg-s
4. Genfi teeliikluse konventsioon (Eesti ühines sellega 23.03.
5. a) sätestab regulatsiooni riigisiseste ja rahvusvaheliste juhilubade kohta (artikkel 2, artikkel 41 - 43, lisad 6 - 7 ). Osundatud sätetest ei nähtu, et konventsiooniga ühinenud riikides välja antud juhilubade duplikaadi suhtes kehtiks eriregulatsioon võrreldes n.ö tavaliste juhilubadega. 4 Nagu öeldud, sellistele erisustele ei osundata ka apelleeritavas maakohtu otsuses. 3.4 Apelleeritavas kohtuotsuses leitakse (lk 4 ülalt
6. lõik), et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 04.05.
7. a õiendi kohaselt tõestavad rahvusvaheline juhitunnistus 60DD271131 ja Vene Föderatsiooni juhiloa duplikaat 60PH015557 menetlusaluse isiku juhtimisõigust alates 18.02.
8. a. Nõustudes selle seisukohaga avaldab apellant ka eksitavale veale maakohtu otsuse selles lõigus: maakohus saatis päringulisana ARK - sse nimetatud juhilubade koopiad paberkandjal, mistõttu ARK vastuses räägitakse sõnaselgelt mõlema Vene Föderatsiooni juhiloa koopiast, mitte duplikaadist, nagu maakohus kahetsusväärselt eksides eelpool tsiteeritud lõigus on leidnud. Olgu veelkord öeldud, et Vene Föderatsiooni juhiloal xxxxxxxxx on viide A. Kurtšavõi eelmise juhiloa duplikaadile, mille alusel uus juhiluba xxxxxxxxx on välja antud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud väärteomaterjalidega ja apellatsioonkaebuse sisuga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt, s.o. A.Kuršavõi süüküsimust puudutavas osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Maakohtu otsusega on tuvastatud, et A. Kurtšavõi elukohariigiks on Venemaa ja et tal puudub ka kohustus omada Eestis väljaantud juhiluba. Maakohus on oma sellekohaseid seisukohti põhjendanud ning kohtukolleegium nõustub nende maakohtu põhjendustega. Neid maakohtu järeldusi ei ole vaidlustatud ja nendest järeldub, et A. Kurtšavõi võis Eestis juhtida mootorsõidukit Venemaal väljaantud juhiloaga. Kohtukolleegium märgib selles osas omalt poolt veel, et juhtimisõiguse andmise tingimused on loetletud LS § 28 lg-s
11. Liiklusseadus nõuab, et juhtimisõigus antakse isikule, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja isik on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud eksami. LS § 28 lg 1, § 24 lg 1 ja 27 lg 4 süstemaatiline analüüs lubab üheselt kinnitada , et puudub alus väita, et juhtimisõiguse eksisteerimiseks LS §-s 28 lg 1 näidatud kohustuslikud tingimused (vanus, tervis, ettevalmistus ja eksam) peavad olema realiseeritud ilmtingimata Eestis ja isik võib Eestis autot juhtida üksnes Eestis väljaantud juhiloa alusel. See oleks ilmselt vastuolus LS § 27 lg 1 ja lg 4 mõttega, mille kohaselt ka välisriigis väljaantud juhiloaga Eestis elamisloa alusel viibiv välisriigi kodanik omab juhtimise õigust ja võib juhtida sõidukit Eestis 12 kuu jooksul alates elamisloa väljastamisest. Maakohus on tunnistanud Venemaal väljaantud juhiloa vastavust LS § 27 lg 1 nõuetele, mida kinnitab maakohtu otsustus lõpetada A. Kurtšavõi suhtes väärteomenetlus 23.03.
12. a. episoodis. Maakohus tutvus A. Kurtšavõi kehtivate juhilubadega, millised on välja antud 18.02.
13. a. Tegemist on Vene Föderatsiooni juhiloa dublikaatiga xx xx xxxxxx. Maakohus leidis, et Vene Föderatsiooni 18.02.
14. a väljaantud juhilubadest xx xx xxxxxx nähtuvalt on küll tegemist xx xx xxxxxxx-xx juhiloa dublikaadiga, millisest nähtub ka, et isikul on juhistaaž
15. aastast ja Pihkva oblasti GAI plangil koostatud õiendist nähtuvalt on välja antud tunnistused xx xxxxx, xx xxxxxx ja xx xx xxxxxxx, kuid kohus leidis, et sellistest kaudsetest tõenditest ei piisa, et kinnitada menetlusaluse isiku A. Kurtšavõi juhiloa vastavust 5 19.12.2008.

§ 27lg 1 nõuetele, mistõttu kohtu hinnangul A.

Kurtšavõi käitumises esinesid 19.12.

1. a LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo objektiivsed tunnused.
2. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, kuidas ja milliste otseste tõenditega saab A. Kurtšavõi kohtumenetluses tagantjärgi tõendada, et tal olid olemas 19.12.
3. a. Vene Föderatsioonis väljaantud juhiload xx xx xxxxxxx-xx, milliste duplikaadiks on juhiload xx xx xxxxxx. A. Kurtšavõi on seletanud, et ta kaotas juhiload, millised andsid temale juhtimisõiguse 18.12.
4. a. Sellised juhtumid ei ole välistatud kellelgi. Seda kinnitab sisuliselt ka duplikaadi väljaandmine. Teatavasti antakse duplikaat välja nendel juhtudel, kui juhiluba kaob, varastatakse, hävineb. Duplikaat tähendab kadunud juhilubade teist eksemplari ja see antakse välja kehtiva juhiloa asemele. Selliseid tõendeid, mis veenvamalt kinnitaksid seda, et A. Kurtšavõil olid olemas 18.12.
5. a Vene Föderatsioonis väljaantud kehtivad juhiload, ei ole võimalik rohkem hankida, kui neid on esitatud kohtumenetluses. Ka Venemaa on ratifitseerinud Viini
6. a teeliikluse konventsiooni, millisele vastava juhiloaga on Eestis lubatud mootorsõiduki juhtimine.
7. Et A. Kurtšavõil olid olemas 19.12.
8. a kontrollimise momendil juhiload, seda kinnitab sisuliselt ka väärteoprotokollis kirjeldatud ja A. Kurtšavõile etteheidetud süütegu. Nimelt märgitakse väärteoprotokollis, et: juhtis sõidukit omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. A. Kurtšavõid ei süüdistatud selles, et tal ei olnud ette näidata juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning temale ei ole heidetud ette LE § 70 p 1 ja LS § 17 rikkumist. Omakäelises seletuses on A. Kurtšavõi samuti selgitanud, et juhtis mootorsõidukit Venemaa juhiloaga, kuna on sissekirjutatud Pihkva oblastis.
9. Arvestades eeltoodut leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus kuulub VTMS § 147 lg 2 p 2 alusel osaliselt tühistamisele ja A. Kurtšavõi suhtes väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
10. Maakohtus lahendas eraldi määrusega õigusabikuludega seotud vaidluse. Nimelt oli esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 12036 krooni. Maakohtu seisukoht oli järgmine: võttes arvesse asjaolu, et kohtu hinnangul on tegemist küllaltki keerukat õiguslikku analüüsi nõudva asjaga ja seda, et kahest A. Kurtšavõile süüksarvatud väärteoepisoodist LS § 741 lg 2 tunnustel lõpetas kohus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ühe episoodi (23.03.
11. a), teise otstarbekuse kaalutlusel (19.12.
12. a), mille puhul kaitsja tasu hüvitamist pole ette nähtud, pidas kohus mõistlikuks A. Kurtšavõile riigi eelarvest hüvitatavaks tasuks poolt tema poolt tasutud summast 12036 krooni, s.o summat 6018 krooni. Kuna apellatsioonikohus lõpetas ka 19.12.
13. a episoodis väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb tühistada ka 10.08.
14. a määrusega väärteoasjas nr 4-09-412 tehtud maakohtu otsustus õigusabikulude osas. VTMS § 23 kohaselt, väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega kuulub ka 19.12.
15. a väärteoepisoodi eest menetlusaluse isiku poolt maakohtus makstud kaitsjatasu riigi poolt hüvitamisele. Sisuliselt on maakohus selle tasu mõistlikkust kinnitanud. 6
16. Apellant taotleb ka apellatsioonimenetluses menetlusaluse isiku poolt seoses valitud kaitsja poolt osutatud õigusabiga kantud kulutuste riigi kanda jätmist ja seda vastavalt esitatud arvele kokku summas 9000 krooni. Kohtukolleegium leiab, et tegemist ei ole mõistliku suurusega tasuga. Esiteks, apellatsioonimenetluses oli vaidlus kahest maakohtus vaidluse all olnud episoodist ühega ja selleski ei olnud enam vaidlust mitmetes nendes asjaoludes, mis maakohtus veel vaidluse esemeks olid ja mis sisuliselt maakohus oli juba lahendanud menetlusaluse isiku kasuks oma otsusega. Apellatsiooni esitamiseks ei olnud vaja koguda mingeid uusi andmeid ega tõendeid. Vaidlus oli vaid selles, kas duplikaat on piisav tõendamaks, et isikul oli olemas seadusest tulenev juhtimisõigus. Apellatsiooni pikkus iseenesest ei saa samuti mõjutada tasu suurust. Kohtuistung kujutas endast sisuliselt apellatsiooni taasesitamist kaitsja poolt. Arvestades eeltoodud asjaolusid peab kohtukolleegium mõistliku suurusega tasuks, mis tuleb menetlusalusele isikule riigi poolt hüvitada, 3000 krooni. Julia Katškovskaja Meelika Aava Jüri Paap 7