4-09-11424/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.oktoober 2009.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-11424 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Tõlk Evelin Tuur Kohtuasi Andrei Kožini (isikukood 36505200241, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht OÜ V ) väärteoasi LS § 7422 lg 2järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.06.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,09,004113; 06.oktoober 2009.a Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Imbi Kangur-Popova kaebuse esitaja Anderei Kožin kaitsja Lilia Bespalova kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.06.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,09,004113 muutmata ning Andrei Kožini kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vanemkonstaabel R Tkatšenko koostas 11.05.2009.a. väärteoprotokolli AB 1111699 Andrei Kožinile selle kohta, et tema 11.05.2009.a. kell 19.05 Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita tee/Regati tänaval, liikudes kesklinna suunas, juhtis mootorsõidukit VW Passat reg. nr xxx kiirusega 74 km/h ± 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Andrei Kožin LS § 47 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs karistas Andrei Kožinit väärteosasjas nr. 2315,09,004113 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o summas 3000 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palus Andrei Kožin tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.06.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,09,004113 ning lõpetada tema suhtes vääreomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Andrei Kožin märgib, et ebaõigelt on kohaldatud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kaevatav otsus peaks kuuluma tühistamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele, kuna väärteoasjas ei ole alust võtta Andrei Kožin vastutusele. Puudub tegu, mis oleks toime pandud KarS § 32 sätestatud isiku poolt ning seega ei esine menetlusaluse isiku teos asjaolusid, mis sisaldaks väärteo tunnuseid. Selleks, et tuvastada isiku poolt toimepandud süüteo karistatavus, oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud väärteomenetluses juhinduda KarS § 2 lg 2 sätestatud põhimõtetest. Teo eest karistatakse siis, kui see vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Enne seda, kui koosseisupärane tegu loetakse õigusvastaseks, on teo toimepanijal võimalus viidata asjaoludele, mis võimaldavad tema teo õigusvastasuse ja sellest tulenevalt ka karistatavuse välistada. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja kinnitanud, et ta ei rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, leides, et antud tegu ei ole tõendatud, sest auto kiiruse tuvastamiseks kasutatud kiirusemõõteseadme näit ei olnud üheselt selge, ei ole teada, millise auto sõidukiirust mõõdeti. Radaril puudus kiiruse fikseerimise aeg ja auto registreerimisnumber. Kaebaja arvates on võimalik seadme mälust „kutsuda tagasi“ varem mõõdetud kiirusi, mistõttu tema – Andrei Kožin ei ole kindel, et talle näidatud kiirusenäit kajastas just tema auto kiirust, vaid võis olla mõõdetud hoopis mõne teise auto suhtes. Kaebuse esitaja hinnangul eelpool märgitud fakti tõendab liiklusjärelevalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll, kus on näha, et „Andrei Kožin sõitis teisel sõidurajal ja mõlemal sõidureas sõitis mitu sõidukit“. Kuna Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama, tuleb tõlgendada kahtlused süüaluse kasuks. Samuti märgib Andrei Kožin, et väärteoasja materjalidest on näha, et väärteoprotokolli koostamiseks ning karistuse määramiseks oli võetud ainult liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, teised tõendid antud väärteomaterjalides puuduvad. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et antud väärteoasi koosneb üksnes alljärgnevatest menetlusdokumentidest ja nimelt: liiklusjärelevalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollist, väärteoprotokollist ja 01.06.2009.a. otsusest ning seoses sellega leiab ta, et otsuse tegemisel ei ole kogutud kõiki vajalikke tõendeid, millised annaksid põhjuse määrata tema – Andrei Kožinile süüteo mahu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Andrei Kožin täielikult esitatud kaebuse juurde, selgitades, et ta ei ületanud kiirust, sest teab seda lõiku hästi. Ta sõidab seal tihti ja teab, et seal on 50 km/h ala. Ta sõitis autode reas ja autod, mis sõitsid temast mööda, võisid kiirust ületada. Ta teab täpselt, et kontrollis oma kiirust, asudes seisukohale, et võib-olla tuli viga sellest, et seal oli mitu autot ja võib-olla oli politseinikul raske just tema autot fikseerida. Andrei Kožin selgitas, et oma kiirust kontrollis ta pidevalt spidomeetrilt ning see näitas 50 km/h. 2 Ta sõitis vist vasakus - teises reas, liikus kesklinna suunas ning ta oli üksi. Tema ees samas reas, kõrval oli veel autosid. Ilm tol korral oli hea - päike paistis, nähtavus oli hea. Politseid nägi ta Selveri lähedal, viimastel oli patrullauto pargitud tee ligidale, oli kaks politseinikku. Patrullautot nägi ta kaugelt, mitte vähem kui 300m kauguselt. Peatamine toimus selliselt, et politseinik tuli teele, temast sõitsid autod mööda, ta peatati. Peale teda autosid ei tulnud. Põhiline rida läks mööda, tema oli viimaste seas. Politsei keset teed ei tulnud, vaid tee äärde. Seda, et käega peatumismärguanne oli talle, sai ta aru sellest, et ta oli viimane. Talle näidati aparaati ja ta sai aru, et ta peatati kiiruse ületamise eest. Temaga vesteldi vene keeles ning ta sai kõigest aru. Sama ametnik, kes ta peatas, näitas ka aparaati, sellel olid mingid numbrid, neid ta enam ei mäleta, aga politsei ütles, et tema rikkus. Koos temaga rohkem keegi ei peatunud. Kohapeal ta ei vaielnud vastu, kuna ta teab, et sellel ei ole mõtet. Protokoll tehti politseiautos. Kes vormistas dokumendid, seda ta enam ei mäleta, kuid kinni pidas mees. Kes täitis dokumente, seda ta ei tea, kuid kiirusenäitu tutvustas noormees, selles võib ta ka eksida. Seda näitu näidati talle politseiautos. Politseinikud talle tuttavad ei olnud, kuid viga võis olla selles, et oli mitu autot, enne sõitsid autod just temast mööda. Kaebuse esitaja kaitsja Lilia Bespalova asus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada, otsus tühistada, kuna piisavalt ei ole kogutud tõendeid ning puudub väärteo koosseis. Kaebajale, öeldi, et protokoll koostati vaid aparaadi näidu põhjal. Kohtus tunnistajana üle kuulatud N Indus andis ütlusi selle kohta, et ta töötab Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonnas, kaebajat ta ei mäleta. Nad mõõtsid kiirust Pirita teel, panid lukku kiiruse, mis isikul oli. Seal oli lubatud 50 km/h, kaebaja vist ületas 21 km/h, igal juhul oli teine lõige. Ta oli patrullis koos R Tkatšenkoga ning viimane mõõtis kiirust. Tema – N Induse ülesandeks oli koostada kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, samuti tutvustas õigusi ja kohustusi ja kontrollis andmeid. Kiiruse mõõtmist ta nägi, sel hetkel oli ta sõidukis ja vaatas, kuidas paarimees õues kiirust mõõtis. Missuguse kiiruse viimane fikseeris, seda ta ei näinud, kas kaebaja oli ainus liikleja ta ei mäleta, mitmendal rajal kaebaja liikus ta ei mäleta. Nende auto oli pargitud Pirita tee ja Regati tn ristil. Ilm sel päeval oli selge, sademeid ei olnud, nähtavus oli hea. Peale kaebaja nad autosid rohkem ei peatanud, sest korraga tegelevad vaid ühe kodanikuga. Autosid peatas paarimees. Ka tunnistaja on selle seadmega kiirust mõõtnud. Seadme tööpõhimõte on selline, et sellega peab sihtima keskele, laser mõõdab, peegeldab tagasi konkreetse sõiduki kiiruse, näidates sõiduki kiiruse ja kauguse. Seade ei salvesta ega näita auto numbrit, Doppleri helisignaali sellel seadmel ei ole. Juhile tutvustati ka kiiruse näitu. Mõõtmise õigsuses veenduvad nad sedasi, et nad näevad läbi akna punast täppi, millega sihivad konkreetset autot. Kui ees on takistus või mõni viga, siis seade ei näita kiirust, vaid hakkab piiksuma ja annab veateate. Seda, kas kaebaja oli üksi ning kuidas anti peatumismärguanne, ta ei mäleta, sest see oli nii ammu. Varem mõõdetud kiirust tagasi kutsuda ekraanil ei saa. Kiirusenäit kaob ekraanilt umbes 5-7 minuti pärast ära ning vahepeal veel kellegi teise kiirust mõõta ei ole võimalik, sest nad mõõdavad ainult ühe kiiruse, isegi, kui kõrval liigub teine auto, siis mõõtja ei näe seda ja see ei sega kiiruse mõõtmist. Tunnistaja selgitas, et nad sihtisid ühte konkreetset autot. Kiiruse andmed, numbrinäidud saavad nad seadme lugemist, need panevad nad kohe kirja, kuna see näit kaob mõne minuti pärast ära .Ta nägi materjalide vormistamist, see oli nende autos, samuti nägi ta ka näidu tutvustamist, märkides, et seda teevad nad kohe. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu sellele, et Mõõteseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui seda on tehtud pädeva mõõtja poolt, nõuetekohaselt taadeldud mõõtevahendiga. Antud juhul on pädevaks mõõtjaks Põhja PP, mõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et mõõtemetoodikat on järgitud. Mis puudutab seda, et auto registreerimismärk ei olnud fikseeritud radaril, siis nimetatud nõuet seaduses ei ole. Taatluse puhul kontrollitakse, kas seade vastab nõuetele, selgitades, et kui see vastab nõuetele, siis lubatakse seadet kasutada. Kui oleks nõue, et see peaks näitama auto numbrit, siis seadet kasutusele ei lubataks. 3 Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vanemkonstaabel R Tkatšenko poolt 11.05.2009.a. Andrei Kožini suhtes koostatud väärteoprotokoll AB 1111699; Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 11.05.2009.a.; Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi poolt 01.06.2009.a. väärteoasjas nr. 2315,09,004113 koostatud otsus; Politsei õiend 21.07.2009.a Andrei Kožini poolt toime pandud väärtegude kohta; Karistusregistri teatis 21.07.2009.a. Kalibreerimissertifikaatdi nr T08-1197/1 koopia; Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 12.12.2007.a. väljastatud pädeva mõõtja tunnistus E129; Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Andrei Kožini kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi sisuliselt. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta 50 km/h. Ta sõitis autode reas ja autod, mis sõitsid temast mööda, võisid kiirust ületada. Nagu nähtub kaebaja ütlustest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et ta 11.05.2009.a kell 19.05 sõitis Tallinnas, Pirita teel, liikudes kesklinna suunas. Patrullauto oli pargitud Pirita tee ja Regati tn ristmikul ning et lubatud suurim kiirus sellel lõigul on 50 km/h. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ütlused, mille kohaselt tema sõitis kiirusega 50 km/h on ümber lükatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et konstaabel Natalja Indus mõõtis 11.05.2009.a kell 19.05 Tallinnas Pirita tee-Regati tee ristmikul kesklinna poole liikuvate sõidukite kiirust ja lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Andrei Kožini poolt juhitud sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. xxx kiiruseks mõõdeti 74 ± 3 km/h, teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Mõõtmine on toimunud paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, lähenes, samaaegselt liikus teel mitu sõidukit. Sõiduk liikus mõõtmise ajal 177,1 m kaugusel. Juhile näidati seadme tablool lukustatud näitu ning juhil avaldusi ei olnud. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 11.05.2009 kell 19.05 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Andrei Kožin on rikkunud LS § 47 lg 2/LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Nähtuvalt kohtule esitatud mõõtevahendi kalibreerimistunnistustest T08-1197/1 oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte 100LR nr UX020591 tunnistatud taadelduks Mõõteseaduse § 10 lg 4 alusel Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist A.Võrgu poolt 2008.a. (kohtutoimik lk 37), s.t seade oli töökorras Andrei Kožini rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et 4 mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 11.05.2009.a. kell 19.00 ning seade oli töökorras (väärteotoimik lk 2). Eesti Akrediteerimiskeskus on 12.12.2007.a. Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve alal (kohtutoimik lk 38-40). Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Natalja Indus on kohtule andnud kohtuistungil ütlusi menetlustoimingu, s.o kiiruse mõõteseadme tööpõhimõtte ja täpse käigu kohta, millistes kohtul puudub alus kahelda. Tunnistaja kinnitas, et kiiruse mõõtmist ta nägi, vaadates kuidas paarimees kiirust mõõtis. Missuguse kiiruse viimane fikseeris, seda ta ei näinud. Autosid peatas paarimees. Aparaadi tööpõhimõte on selline, et sellega peab sihtima sõiduki keskele, laser mõõdab, peegeldab tagasi konkreetse sõiduki kiiruse, näidates sõiduki kiiruse ja kauguse. Seade ei salvesta ega näita auto numbrit, Doppleri helisignaali sellel seadmel ei ole. Mõõtmise õigsuses veenduvad nad sedasi, et nad näevad läbi akna punast täppi, millega sihivad konkreetset autot. Kui ees on takistus või mõni viga, siis seade ei näita kiirust, vaid hakkab piiksuma ja annab veateate. Varem mõõdetud kiirust tagasi kutsuda ekraanil ei saa. Kiirusenäit kaob ekraanilt umbes 5-7 minuti pärast ära. Vahepeal kellegi teise kiirust mõõta ei ole võimalik. Kiiruse andmed, numbrinäidud saavad nad seadme lugemist, need panevad nad kohe kirja, kuna näit kaob mõne minuti pärast ära. Ta nägi materjalide vormistamist, samuti nägi ta ka näidu tutvustamist, märkides, et seda teevad nad kohe (kohtutoimik lk 29 pöördel, 30). Kaebaja väitel ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikus koos kaebaja sõidukiga veel autosid, kuid kuna kõnealuse seadmega on võimalik korraga mõõta vaid ühe sõiduki kiirust ning kuna mõõtja fikseeris näidu, siis on välistatud, et politseiametnik võis eksida kiiruse mõõtmisel ning omistada teise sõiduki kiiruse kaebaja poolt juhitud sõidukile. Samuti ei ole võiamlik ekraanile tagasi kutsuda varem mõõdetud kiirust (kohtutoimik lk 30). Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka VTMS § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kohtul puudub ka alus arvata, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid. Kaebuse esitaja ja tema esindaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli, näidates tema sõiduki peatamisel mõõteriista näitu, mis kuulunuks teisele sõidukile. Kaebaja kinnitusel olid politseinikud talle võõrad (kohtutoimik lk 28 pöördel) Kuigi kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on mõõtmise teostanud isikuks märgitud Natalja Indus, kuid tegelikult oli selleks isikuks R Tkatšenko nagu kinnitas kohtus Natalja Indus, siis kohtumenetluse käigus on välja selgitatud, et viimati nimetatud isik jälgis oma paarimehe tööd, koostas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli nähtu alusel ning kuna kiirusemõõteseadme näitu tutvustati kaebajale juba politseisõidukis, mida kinnitab ka kaebaja ise (kohtutoimik lk 29 pöördel), siis nägi kiirusemõõteseadme näitu oma silmaga ka Natalja Indus, kes selle fikseeris nõuetekohaselt vastavas dokumendis. Seega on kaebaja ja tunnistaja andnud kokkulangevaid ütlusi sõidukiiruse tutvustamise kohta. Kohus asub seisukohale, et vaatamata asjaolule, et mõõteseade oli R Tkatšenko käes, siis kiirusmõõteseadme protokolli andmete märkimine Natalja Induse poolt ei muuda mõõtetulemust tühiseks, kuivõrd konstaabel Indus täitis samas kohas samal ajal tööülesandeid ning oli kursis kõige toimuvaga. Ka kaebaja ei ole märkinud mõõteseadme kasutamise protokolli, et viimati nimetatud dokumendis esineks vigasid või ebatäpsusi. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 11.05.2009 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Andrei 5 Kožin on rikkunud LS § 47 lg 2 (LE § 124 p 1) nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi väärteoprotokollis on märge selle kohta, et Andrei Kožin rikkus LS § 47 lg 2 nõudeid, kuid karistamisotsuses on märgitud, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, siis sisult on mõlemad viited õiged, kuivõrd on nad oma sisult ning sõnastuselt identsed, st suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Seega ei ole tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Andrei Kožin on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Andrei Kožini poolt LE § 124 p 1 rikkumine, st asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 21 km/h võrra on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu, siis Andrei Kožini poolt on see toime pandud hooletusest. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h. Kõnealuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt karistusseadustiku § 56 lg-le 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrei Kožini käitumises karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Arvestades eelnevat ja isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab kehtivate karistuste puudumine, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud rahatrahv summas 3000 krooni, so sanktsiooni keskmises määras, on kohane karistus. Aulike Salo Kohtunik 6