4. Kalev Kurvitsale määratud põhikaristuse osas jätta väärteootsus 2302,09,011556 muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. 2 Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 29.10.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 04.08.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,011556 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin Kalev Kurvitsat liiklusseaduse (
) § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi inkrimineeritud väärtegude toimepanemise eest
lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ning määras mõistetud rahatrahv 6000 krooni tasuda 6 võrdses osas igakuiselt 1000 krooni korraga, st esimene osa tasuda hiljemalt 28.08.2009.a ja viimane hiljemalt 28.01.2010.a. Samuti võttis karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 2 alusel Kalev Kurvitsalt
lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 9 (üheksaks) kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Kalev Kurvits 13.07.2009.a kell 16:15 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 17. km mootorsõidukit MB 300D reg.märk xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25+-0,05 mg ning asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h võrra, sõites kiirusega 131 +/-4 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Sellega rikkus Kalev Kurvits otsuse kohaselt liikluseeskirja (LE) § 76 p 3 ja § 124 p 2 nõudeid. Kalev Kurvits esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuivõrd on seisukohal, et see on paljasõnaline ega ole siiras. Kohtuvälise menetleja selline seisukoht on tehtud valedel alustel. Menetlusalune isik on toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, kuid need ei ole võrreldava raskusastmega. Menetlusalust isikut ei ole varem joobeseisundis juhtimise eest kinni peetud ja sellel alusel väärteo otsust tehtud. Kohtuvälise menetleja poolt on eraldi välja toodud, et 23.06.2009.a on menetlusalust isikut kinni peetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja seda ka arvesse võtnud karistuse määramisel. Antud juhul on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta, et menetlusalune isik on väärteoasja nr 2230,09,002183 14.07.2009.a tehtud otsuse vaidlustanud ja selle tõttu ei saa seda arvesse võtta. Antud otsuses käsitati teda joobeseisundis olevana eksituse tõttu, mille tõttu esitas kohtule kaebuse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, märkides, et tunnistab oma tegu ja on nõus trahvi maksma osade kaupa, kuid palub mitte kohaldada lisakaristust. Leiab, et lisakaristuse kohaldamisel on põhjendamatult arvesse võetud teist, varasemat väärteoprotokolli, mille ta on vaidlustanud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pidas toime pandud rikkumisi rasketeks ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei näinud. Märkis, et kuna varasematest liikluseeskirja rikkumistest ei ole kaebuse esitaja endale järeldusi teinud, tuleb isiku suhtes kohaldada lisakaristust ning seda on vaja nii üld- kui eripreventiivseks mõjutamiseks. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud väärteoasja nr 2302,09,011556 materjalid: väärteoprotokoll nr AB 1063549; 13.07.2009.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll; 13.07.2009.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Kalev Kurvitsa seletus 28.07.2009.a; otsus väärteoasjas 2302,09,011556; karistusregistri väljavõte Kalev Kurvitsa kohta. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Kalev Kurvitsale määratud põhikaristuse osas tuleb väärteootsus 2302,09,011556 jätta muutmata, lisakaristuse määramise osas on põhjendatud otsus väärteoasjas nr 2302,09,011556 tühistada, teha selles osas uus otsus ning mõista Kalev Kurvitsale
Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Kalev Kurvits juhtis 13.07.2009.a kell 16:15 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 17. km mootorsõidukit MB 300D reg.märk xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25+-0,05 mg ning asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h võrra, sõites kiirusega 131 +/4 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h), millega ta rikkus LE § 76 p 3 ja § 124 p 2 nõudeid. Kõik need asjaolud on ka tõendatud kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil, väärteotoimikus oleva protokolliga tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kalev Kurvitsa käitumises teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. Kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et Kalev Kurvits on pannud toime
lg 1 ja § 7422 lg 2 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada.
sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest ning sama paragrahvi lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Antud asjas on kohtuväline menetleja karistanud Kalev Kurvitsat
lg 1 ja 7422 lg 2 järgi inkrimineeritud väärtegude toimepanemise eest
S § 50 lg 1 p 2 alusel temalt § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 9 (üheksaks) kuuks. Kohus juhindub Kalev Kurvitsale mõistetud karistuse hindamisel KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurus ja seega selle mõju mõistetavale karistusele sõltub süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, samuti tahtluse ja ettevaatamatuse liigist ja see määrab ära, kas karistuse suurus jääb sanktsiooni keskmisele tasemele või sellest üles- või allapoole. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. 4 Kalev Kurvitsa käitumisest nähtub üheselt, et ta osales juhina liikluses esmaseid liiklusohutusnõudeid (kohustus olla sõidukit juhtides kaine ning liigelda liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse piires) teadlikult eirates. Kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu ühtegi Kalev Kurvitsa sammu, mida ta oleks astunud väärtegudest hoidumiseks. Olukorras, kus isik on teadlik võimalusest, et tema käitumises võib esineda
koosseis (ta on eelnevalt tarbinud alkoholi), tuleb auto juhtimisest hoiduda ja vältimatu liikumisvajaduse korral valida alternatiivsete liikumisvõimaluste hulgast (jalgsi liikumine, kaine juhi abi, ühistransport vms). Midagi sellist Kalev Kurvitsa käitumisest käesolevas asjas ei nähtu. K. Kurvitsa süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et 13.07.2009.a kell 16:15 mootorsõidukit juhtima asudes pani K. Kurvits toime teo, mis vastas mitmele eri süütekoosseisusele, st lisaks
Kurvits samaaegselt mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h, s.o pani toime
Ka kiiruse ületamist K. Kurvits millegagi põhjendanud ei ole. Kirjeldatud viisil käitudes pidi Kalev Kurvits võimalikuks
lg 1 ja 7422 lg 2 süüteokoosseisudele vastavate asjaolude saabumise ja möönis seda, pannes seega väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõistes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes on K. Kurvitsa suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Ainuüksi juhi poolt sõiduki juhtimisega seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tegemist enamohtliku väärteoga, antud juhul aga ületas K. Kurvits olukorras, kus tema poolt mootorsõiduki juhtimine ei olnud lubatav, ka sõidukiirust olulisel määral, seades oma tegevusega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik selleks, et K. Kurvits tunnetaks vahetult oma vastutust liikluses osalejana, kujundaks endas õiged, teisi liiklejaid austavad ning seaduskuulekad hoiakud, järgiks selle sujuvaks toimimiseks kehtestatud õigusnorme, saaks aru oma tegude keelatusest ning mõistaks, et nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil liikumine on õiguskorras täiesti lubamatu. Karistuse (sealhulgas lisakaristuse) kohaldamisega isikule kaasnevad negatiivsed tagajärjed süüdlasele karistuse kergendamise seaduslikuks aluseks ei ole. Karistuse eesmärkideks ongi nõuda süüdlaselt süüteoga tekitatud ebaõiguse eest hüvitust ja mõjutada teda karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest tulenevalt peab mootorsõiduki juht nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel ise pidevalt arvestama sellega, et korduvalt või üldise õiguskorra kaitsmise seisukohalt ohtlikumate liiklussüütegude toimepanemisel võidakse tema suhtes lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ning käituma nii, et põhjust lisakaristuse kohaldamiseks tema suhtes ei tekiks. Mis puudutab lisakaristuse tähtaega, võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse K. Kurvitsa puhtsüdamliku kahetsuse ning peab võimalikuks vähendada lisakaristuse pikkust, s.o mõista K. Kurvitsale
Kohus on seisukohal, et kaebaja sellist kahetsust saab küll pidada karistust kergendavaks asjaoluks, kuid ainuüksi selline asjaolu ei loo siiski võimalust mõista talle karistus sanktsiooni keskmises määras ning mõistetav lisakaristus peab siiski jääma sellest kõrgemaks. Sanktsiooni keskmisest määrast suurem karistus on vajalik veenmaks Kalev Kurvitsat selles, et liikluses alkoholipiirmäära ületanud juhina osalemine on ränk väärtegu, mille toimepanemisest tuleb alati ja aktiivselt hoiduda. Arvestades asjaolu, et sõiduki tahtlikult joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja enamohtlik väärtegu, mille puhul ohustab juht reaalselt nii iseenda kui kõigi teiste liikluses osalevate isikute elu, tervist ja vara ning millist ohtu suurendab veelgi joobes juhtimine lubatud liikumiskiirust ületades, ei saa karistus omada üksnes hoiatusfunktsiooni ja olla vaid vähest ebamugavust tekitav, vaid peab olema vahetult tugeva negatiivse reaktsioonina tajutav. 5 Rahatrahvi suurusele kaebaja vastuväiteid ei esitanud ning arvestades, et antud juhul pani K. Kurvits toime teo, mis vastas mitmele eri süütekoosseisule, peab kohus mõistetud rahatrahvi määra põhjendatuks. Võttes aluseks kaebuse esitaja sooviavalduse rahatrahvi ositi tasumiseks nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsuses antud seisukohaga, et mõistetud rahatrahv 6000 krooni tuleb tasuda 6 võrdses osas. Seega tuleb K. Kurvitsal tasuda mõistetud rahatrahv osade kaupa 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 1000 krooni igakuiselt Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 04.08.2009.a. otsuses näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbangas, märkides viitenumbri 10220095017632). Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, KarS §§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 kohus rahuldab Kalev Kurvitsa kaebuse osaliselt, tühistab Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 04.08.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,09,011556 Kalev Kurvitsale lisakaristuse määramise osas ning teeb selles osas uue otsuse, mõistes Kalev Kurvitsale
Kalev Kurvitsale määratud põhikaristuse osas jätab kohus väärteootsuse 2302,09,011556 muutmata. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.