1-09-3677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-3677 (08260104326) Kohtukoosseis Kohtunik Ene Muts Kohtui

§ 306lg 1, 3 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Annika Ein Kar

S § 423 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Annika Ein ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Annika Einilt 13 358 (üheksa tuhat viissada viis) krooni ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

1. 1 Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „Annika Ein, 1-09-3677, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. aprillist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. maist 2009.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
4. maist
5. a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Annika Eini süüdistatakse esitatud selles, et tema juhtides 25.07.2008 kella 7.55 paiku Tartus, Väike-Kaare tänaval sõiduautot Opel Omega Caravan registreerimismärgiga XXX XXX ja sooritades Väike-Kaar 33 maja juures vasakpööret parklasse, rikkus ettevaatamatusest Liikluseeskirja § 100 nõudeid, mille kohaselt peab juht pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile ega andnud teed mööda Väike-Kaare tänavat suunaga Näituse tänava poole otse vastusõitvale mootorrattale Suzuki GSF 600s registreerimismärgiga XXX XX , mida juhtis P.U. . Toimunud kokkupõrke tagajärjel sai P.U. raske tervisekahjustuse – parema reieluu diafüüsi ja parema põlvekedra murru, rebimishaavad parema reie ja pea piirkonnas, parema deltalihase piirkonna põrutuse, parema õlavarrepõimiku traumaatilise kahjustuse ning nahamarrastused parema õla piirkonnas. Sellega Annika Ein pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on tekitatud raske tervisekahjustus. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil tunnistas Annika Ein ennast temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Tunnistas süüd ettevaatamatuses. Kohtuistungil andis Annika Ein ütlusi selle kohta, et tema juhistaaž on 2 aastat.
6. aasta algusest ei sõida vahtralehega. Ta kasutab sõidukit esmaspäevast reedeni, iga päev. Varem ei ole olnud liiklusõnnetusi. Ta töötas Teraviljakeskuses ja läks hommikul tööle, kell 8 algas töö. Kokkupõrge toimus kell 7.
7. Enne kokkupõrget ta sõitis Maarjamõisa polikliiniku juurest Tasuja tänavale, mis on teine tänav paralleelselt Lembitu tänavaga. Tasuja tänavalt pööras paremale Väike-Kaare tänavale ja sõitis Lembitu tänava suunas ja Viljaveski maja juures jäi peatuma, oli vaja ära parkida. Väike-Kaar on 2 peatee Tasuja tänava suhtes. Seal on „Anna teed“ märk, tuleb seisma jääda. Sel momendil ei olnud peateel liiklejaid. Kui pöörde ära sooritas, siis ei ees ega taga ei olnud liiklejaid. Vasakpööret tehes ja enne seda ei olnud Väike-Kaare tänaval sõidukeid, sest kui ta Tasujast tuli, kiirus võis olla 10 km/h ja parklani oli 20-30 m. Kui seisma jäi, et vasakpööret teha, pani suunatule sisse, vaatas taha ja ette ja veel ühte tänavat. Kui manöövri sooritas, siis toimus see intsident. Ta peatus enne manöövri sooritamist, et parkida. Autosid on tihedalt seal ja tuleb ennast sinna vahele saada. Ka sel hommikul oli juba parkivaid autosid parklas ees, seal on ka öine vahetus. Parklas oli vabu parkimiskohti, see, kuhu ta parkis ja veel edasi üks. Juba eemalt „Anna teed“ märgi juures nägi parklas tühja kohta. Seal on kitsas tänav, seepärast peatus enne parkimiskohta keeramist. Ta alati peatub enne vasakpööret. Pigem sõidab tasakesi, ei saa hooga ära pöörata. Lembitu ja Tasuja tänavate vahel on ka üks sissesõit, ristisuunaline tänav, mille otsast on näha, kui liiklus on. Kui alustas manöövri sooritamist vasakule, oli ta oma suunavööndis, hoidis paremale tee äärde. Ei näinud mootorratast. Siis kui autost välja tuli, sai aru, et oli olnud kokkupõrge. Kokkupõrge toimus, kui tema auto oli ninaga parklas, seega vastassuuna vööndis. Tänav oli ette nähtav natuke üle 150 meetri, mõõtis ise ja lasi ära mõõta. Mootorratast ei näinud. Tänava otsas on puude allee, pime, mis võib varjata. Mootorratas ka tume. Muidu oli ilus ilm. Takistusi teel ei olnud. Sirm oli ees, päike ei pimestanud. Päike paistis külje pealt, Maarjamõisa poole. Väike-Kaare tänaval on sõidutee suunavöönd kitsas. Sinna on autosid pargitud vasakule poole. Kui vastu oleks auto tulnud, oleks see mööda mahtunud tema juhitud ja parkinud autode vahelt. Paremat suunatuld ei kasutanud vahetult enne vasakpöörde tegemist. See ei olnud vajalik, sest ta ei teinud manöövrit paremale. Ta jäi seisma enam-vähem, teadis, kuhu vaja parkida, siis pani suunatule sisse, vaatas üle peeglid, tänavad ja asus manöövrit tegema. Juba kui tuli, siis nägi, et liiklust ei olnud, aga igaks juhuks jäi seisma, et kui keegi tahab parklast välja tagurdada. Sel momendil oli täiesti veendunud, et manööver on ohutu. Kannatanu P.U. andis kohtus ütlusi selle kohta, et mootorrattajuhi load sai ta 18-aastaselt, 12 aastat tagasi. 5-7 aastat on reaalselt sõitnud. Vahepeal ei omanud mootorratast, kuna peres oli väike laps.
8. a soetas uuesti mootorratta. 2 hooaega oli sõitnud enne õnnetust, 2007- 2008, 12 000 oli kilometraaž. Kannatanul on sõidukogemus mootorrattal. Esimesed olid vene tüüpi mootorrattad, 2007.a istus teist tüüpi ratta selga. 10-12 tuhat kilomeetrit jõudis sõita kahe hooajaga. 25.07.
9. a oli liiklusõnnetus. Hommikul tööle minnes kella 7.50 ajal mööda Väike- Kaare tänavat sõites sooritas üks auto vasakpööret ja tal ei õnnestunud liiklusõnnetust vältida. Ta oli teel tööle, Vitamiini
10. Sõitis mootorrattaga Suzuki GSF 600S. Ta arvab, et ei kiirustanud, sest pöörates Riia tänavalt Lembitu tänavasse, ta kontrollis kellaaega ja vaatas ka kiirust. Riia tänaval pärast raudtee silda pööras paremale Lembitu tänavale, on 90-kraadine kurv ja pärast seda keeras Väike-Kaare tänavale suunaga Näituse tänava poole. Ei oska öelda kui suur oli mootorratta kiirus kurvis, kui Lembitu tänavast keeras Väike-Kaarde. Seda tehakse tunde järgi, võib-olla 20 km/h. Umbes 200-300 meetrit oli sirge teelõik, mida sõitis Väike-Kaare tänaval enne liiklusõnnetust. Mootorrattal põles esituli. Teab seda, sest sõitu alustades esituli põles. Kui ta käivitas ratta, siis lükates ratast välja on seina peal näha, kas tuli põleb. Automaatselt süttivad tuled ja süttisid ka seekord. Väike-Kaare tänavas oli kuiv. Ei oska öelda, kas tol hetkel mingit vilja või kruusa oli tee peal, tavaliselt on, sest seal on Tartu Veski sissesõiduhoov. Oli selge, päikesepaisteline, kuiv ilm. See oli kuni 2009.a. veebruarini kannatanu igapäevane tööle mineku tee. Seal seisid viljaautod ja seda teed kasutasid veoautod, mis vedasid vilja. Tee oli tihti must. Peaaegu igal sügisel oli nii. Ei oska öelda, millal märkas esimest korda vastutulevat sõiduautot. See liikus aeglaselt ja ta vaatas, et midagi on autoga imelikku. Auto hoidus kannatanu poolt vaadatuna vasakule, äärekivi äärde ja 3 kannatanu eeldas, et ta peatub ja pargib sinna. Kannatanu oli valmis pidurdama, käsi oli juba piduril. Oli valmis pidurdama täispiduriga. Kui eeldas, et auto hakkab peatuma, siis lasi käe lahti. Tema pööramine oli ootamatu. Sõidukil ei põlenud suunatuli. Suunatuld kannatanu ei näinud. Korraga oli ta risti ees. Sel teelõigul vahetult enne õnnetust ei olnud teisi liiklejaid, ainult nemad kaks. Kannatanu jälgis teed, sest
11. a oli tal kukkumine mootorrattaga ja seetõttu ta sõitis eriti ettevaatlikult. Kannatanu sõidukiirus VäikeKaare tänaval sirgel teel, enne liiklusõnnetuse toimumist oli 50 km/h umbes. Kella ja kiirust vaatas Lembitu tänaval. Kiirus oli 50 km/h ja kell oli 7.
12. Kannatanu ei oska öelda, milliseid pidureid ta kasutas, kui nägi ohtu enda ees. See ettekeeramine toimus nii kiiresti. Kindlasti pidurdas jalaga. Kas käega pidurdas seda ei oska öelda, kuna eeldas, et auto pargib ja oht on möödas, siis pani parema käe tagasi gaasile ja ei oska öelda, kas jõudis uuesti pidurdada. Käsipidur toimib parema käe alt pidurduslingiga. Tagaratta pidurdus on parema jala all. Oli autoga peaaegu kohakuti, kui nägi, et auto pöörab ette. Pärast vaatas, et vahe on 13 meetrit umbes. Liiklusõnnetuse vältimiseks üritas kannatanu auto tagant vasakult mööduda. Kui nägi, et selleks vähe maad, siis proovis enda vigastuste vältimiseks üles hüpata mootorrattalt. Mootorratas hakkas imelikult vänderdama, kui hakkas pidurdama. Arvab, et tagaratas blokeerus, vabastas piduri hetkeks ja siis pidurdas uuesti. Kannatanu sai aru, et auto tahab parklasse pöörata, kui auto oli tal risti ees. Ta ei eeldanud, et tahab parklasse pöörata. Tavaliselt tehakse pööret telgjoone äärest, aga see auto oli äärekivi ääres. Kannatanu väidab, et omast arust ta pidurdas nii nagu suutis, aga sellest jäi väheks. Kas maad oli vähe või käitus valesti, tee võis olla must, kui oli vilja või kruusa, siis see vähendab pidurdusjõudu. Ta sõitis esirattaga sisse auto kõrvalistuja külge keskele. Selle hetkeni, kui kannatanu arvas, et auto pargib, oli ta valmis täispidurduseks. Teoorias on protsentides kas 70 30–le või 80 20-le, pidurdatakse esirattaga rohkem. Kriisisituatsioonis ei pruugi inimene vastavalt teooriale käituda. Kuni selle hetkeni kui arvas, et ta pargib, oli valmis nii pidurdama. Kannatanu kaotas teadvuse pärast liiklusõnnetust. Viimane, mida teab, oli see, et püüdis mootorrattalt üles hüpata. Teadvus tuli tagasi siis, kui lamas, püüdis kiivrit peast võtta, sai aru, et käsi ei tööta ja nägi, et paremal jalal on 2 põlve. Siis kaotas uuest teadvuse ja tuli uuest meelemärkusele kui kiirabi tuli. Tal oli reieluu murd, põlvekedra murd ja parema õlavarre kahjustus- närvipõimik läbi lõigatud. Põrutus oli kõva. Kohati ta ei mäleta teekonda tööle sõites siiamaani, vahepeal tekivad mälulüngad. Ta ei mäleta selle päeva sõidust kodunt, Anne tänavalt sõites Sõpruse silla ületamist. Mootorratas läks mahakandmisele ja turvavarustus hävis. Kaasasolevad esemed purunesid- arvuti, telefon, fotoaparaat. Kindlustus hüvitas mootorratta ja sõiduvarustuse, ülejäänud osas on lahtine küsimus veel.
13. a ta kukkus, pidurdades esirattaga ja murdis oma õla. Tee oli kausjas. Eessõitev auto pidurdas mingil põhjusel järsult. Mootorrattaga käib pidurdamine tunde järgi. Kui autol on ABS, siis mootorrattal seda ei ole. Ise peab tunnetama kui palju pidurdada. Dokumentaalsed tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 25.07.
14. a. andmetel sündmuskohal Tartu linnas Väike-Kaare tänaval maja number 33 ees on sõidutee kaetud asfaltkattega, mis on kuiv ja sõidukorras. Vaadatuna Lembitu tänava poolt Näituse tänava suunas on sõidutee laiuseks kuni sõiduteel oleva sõidukite parkimiseks mõeldud taskuni mõõdetuna 6,45 m ja parkimiseks mõeldud tasku laiuseks on mõõdetuna 2,6 m. Väike-Kaare maja 33 seinast on mõõdetuna 6,1 m., kus on nähtav mootorratta Suzuki GSF 600S registreerimismärgiga XXX XXpidurdusjälje algus, mille pikkuseks on 6,5 m. Nähtava pidurdusjälje algus sõidukitele eraldatud parkimise tasku servast 1,8 m ja pidurdusjälje lõpp parkimise 4 tasu servast 1,6 m. Mootorratta pidurdusjälje lõpust kuni uue nähtava pidurdusjälje alguseni on 1,3 m, mille algus on parkimise tasku servast 1,7 m kaugusel. Pidurdusjälje pikkus on 8,8 m mille algus on parkimise tasku servast 1,7 m. Pidurdusjälje lõpust on asfaldil nähtav mootorratta nühke jälg, mille algus on parkimise tasku servast 1,6 m ja nühke jälje lõpp on parkimise tasku servast 1,4 m, kus on asfaldil maas klaasikillud ja poritükid. Nühke jälje pikkuseks on 0,6 m, mille lõpus on asfaldil pikali mootorratas sõidutee vasakpoolsel sõidureal paralleelselt nühke jäljega. Mootorratta esirattast kuni nühke jäljeni on 0,7 m. Vasakpoolsest sõidurea äärekivist kuni mootorratta tagarattani on 0,2 m. Mootorratta tagarattast kuni paralleelselt asfaldil oleva nühke jälje alguseni on 1,2 m ja esirattast on 1,9 m. Mootorratta kõrval paremal pool asfaldil maas on õlitaoline loik. Kõnniteel Väike-Kaare 33 maja ees seisab sõiduauto Opel Omega Caravan registreerimismärgiga XXX XXX suunaga maja poole. Sõiduauto parempoolne tagaosa on sõidukitele eraldatud parkimise tasku servast mõõdetuna sõidutee suunas 1,5 m kaugusel ning sõiduki parempoolne esiosa on 0,6 m kaugusel asfaldil maas oleva mootorratta nühke jäljest Näituse tänava suunas. Väike-Kaare maja 33 ees oleva kõnnitee laius on 5,8 m (tl. 1-2) . Sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli 27.11.
15. a andmetel on vaadeldud 25.07.
16. a sündmuskoha vaatlusel tehtud fotosid (tl. 15-22). Sündmuskoht on fikseeritud Tartu linna Väike-Kaare tänava ja selle ümbruskonna kaardil, täiendatud skeemiga. Liiklusõnnetuse akti ja liiklusõnnetuse skeemi andmetel on sündmuskohas sõidukite paiknemine vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile. Liiklusõnnetuses osalesid Annika Ein sõiduautoga Opel Omega Caravan, registreerimisnumbriga XXX XXX ja P.U. mootorrattaga Suzuki GSF 600S registreerimismärgiga XXX XX(tl. 3). Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise akti andmetel toimetati raviasutusse P.U. , kellel oli parema reieluu ja põlvekedra murrud, ning Annika Ein, kellel oli pea põrutus. P. U jäi statsionaarsele ravile. Annika Ein ei vajanud esmaabi (tl 5, 6). Isiku ekspertiisiakt nr. 114 14.08.
17. a andmetel P.U. il esinesid ekspertiisiks esitatud ravidokumendi andmetel parema reieluu diafüüsia ja parema põlvekedra murd, rebimishaavad parema reie ja pea piirkonnas, parema deltalihase piirkonna põrutus, parema õlavarrepõimiku traumaatiline kahjustus ning nahamarrastused parema õla piirkonnas. Antud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 25.07.
18. a liiklusõnnetuse käigus. P.U. il esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud. SA TÜK Üldlabori bioloogiliste vedelike uuringu akti andmetel P.U. ilt 25.07.
19. a kell 8.30 võetud vereproovis oli etüülalkoholi kontsentratsioon väiksem kui 0,1 promilli. Ekspertiisiaktis esitatud meditsiinidokumentides puuduvad andmed P. U narkojoobe esinemise või selle puudumise kohta 25.07.2008.a (tl. 8-11). Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr. LL- 355 – 08/6093 15.01.
20. a (tl. 31-38) on ekspert antud järgmise arvamuse:
21. Vastavalt akti uurimuslikule osale olid sõiduauto Opel Omega Caravan, registreerimismärgiga XXX XXX ja mootorratta Suzuki GSF 600S registreerimismärgiga XXX XXarvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel vastavalt ca 14 km/h ja ca 45 km/h.
22. Mootorratta Suzuki GSF 600S arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne fikseeritud pidurdusjälgi oli ca 56 km/h.
23. Sõiduauto Opel Omega Caravan ja mootorratta Suzuki GSF 600S paiknemine kokkupõrke hetkel sõiduteel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crach 8,2 rekonstruktsiooni skeemil
25. Mootorratta Suzuki GSF 600S pidurdatult liikumise ulatus kuni kokkupõrkeni on sündmuskohal fikseeritud sõiduki pidurdusjälgi arvestades ca 16,6 m. 5
26. Antud liiklussituatsioonis, kus sõiduauto Opel Omega Caravan liikus vasakpöördel ja mootorratta Suzuki GSF 600S otsesuunas autole vastu, on sõiduauto Opel juht tekitanud ohu mootorratta juhi liikumisele. Seega saab liiklusõnnetuse vältimise võimalust vaadelda üksnes mootorratta Suzuki juhi poolt. Vastavalt akti uurimuslikule osale puudus mootorratta Suzuki juhil lubatud piirkiiruselt pidurdades võimalus oma sõiduki peatamiseks enne kokkupõrke kohta sõiduautoga Opel. Mootorratta Suzuki arvutuslik peatumisteekond lubatud piirkiiruselt 50 km/h pidurdades lähtudes samast aeglustuse väärtusest, millega on arvutatud tema liikumiskiirus enne pidurdusjälgi, moodustab ca 55 m. Liiklusõnnetuse vältimise võimaluse analüüsiks on sõiduauto Opel viidud esmalt kokkupõrke kohta tagasi. Alustades manöövrit auto minimaalse pöörderaadiusega on tehniliselt võimalik, et sõiduauto Opel asus vasakule suundumise hetkel tee mõttelise telgjoone lähedal. Auto liikuma hakkamine toodud asendist on seetõttu loetud ka ohu tekkimise hetkeks. Sõiduauto Opel maksimaalse liikumisaja kuni kokkupõrkeni saame, kui eeldada, et sõidukijuht alustas manöövrit auto seisvast asendist. sõiduauto Opel nimetatud liikumisaeg on määratav Kohtu järeldused. Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Annika Einile esitatud süüdistus on tõendatud. Teo toimepanemise koht ja aeg - 25.07.2008.a kella 7.55 paiku Tartu Veski juures Tartus, Väike-Kaar 33 - on tõendatud süüdistatava ja kannatanu ütlustega ning dokumentaalse tõendiga: sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Samade tõenditega on tõendatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ja isikud: sõiduautot Opel Omega Caravan registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Annika Ein ja mootorratas Suzuki GSF 600s registreerimismärgiga XXX XX , mida juhtis P.U. . Mootorratast juhtinud P.U. il liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastused on tõendatud kannatanu ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega: liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise aktiga ja isiku kohtuarstliku eksperdiarvamusega. Eksperdiarvamus ei välista kannatanu vigastuste tekkemehhanismi ja aega. Eksperdiarvamuse kohaselt P.U. il esinenud kehavigastused ei olnud eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud. Kohtuistungi ajaks 21.aprilliks
27. a ei olnud P.U. il parema käe ja jala liikuvus veel vajalikul määral taastunud. Süüdistatava ja kannatanu juhitud sõidukid liikusid enne kokkupõrget Väike-Kaare tänaval teine-teisele vastu. Kannatanu sõidu eesmärk oli liikuda mööda Väike-Kaar tänavat otse. Süüdistatava sõidu eemärk oli pöörata ristmikuvahelisel teel vasakule, Väike-Kaar 33 maja ees asuvasse parklasse. Süüdistatava ja kannatanu ütluste järgi ei olnud kummalegi sõidukile nähtavust takistavaid asjaolusid. Ilm oli selge, päiksepaisteline. Päike paistis mõlemale sõitjale küljelt ega seganud nähtavust. Süüdistatava ütlusi tänaval puude allee tõttu pimeda ala kohta ei kinnita sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod. Nähtavus on hea kuni Väike-Kaare tänavaga ristuva Lembitu tänavani. Mõlemal sõidukil põlesid tuled. Kannatanu tuvastas selle enne sõidu alustamist. Kannatanu ütlustes selles osas ei ole kahtlusi. Kannatanu nägi vastutulevat sõidukit, mis äratas tema tähelepanu sõidumaneeriga: aeglane sõit kuni peatumiseni ja sõiduki liikumine kannatanu poolt vaadatuna äärmisesse vasakusse sõiduritta. Süüdistatav kinnitas ütlustega ja sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli 27.11.
28. a skeemil tema poolt sõiduki juhtimist sõidusuunas sõidurea paremasse äärde. Süüdistatava ütlusi manöövriks suunatulega märku andmise kohta ei kinnita teised tõendid. Kui ka kannatanu lülitas sisse suunatule pöördeks vasakule, tegi ta seda hilinemisega, mis tuleneb tema hajutatud tähelepanust ja selle suunamisest ebaolulisele. 6 Süüdistatava eelkirjeldatud manööver, millest kannatanul oli põhjendatud alus järeldada sõiduki peatumist oma sõidusuunas paremal tee äärekivi ääres, oli „pettemanööver“, mis hajutas kannatanul kahtluse ohus, mis tal tekkis instinktiivselt vastutulevat sõidukit nähes. Liikluseeskirja (LE) §100 järgi pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. LE § 97 järgi enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt. LE § 99 järgi kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata liikluseeskirja § 97 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda – kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet. LE § 97 tulenevalt oli põhjendatud kannatanu eeldus, et vastutulev sõiduk vasakule manöövrit sooritades peab hoiduma sõidutee keskele pärisuunavööndi äärele. Igal liiklejal on õigus eeldada teiste liiklejate poolt liikluseeskirjade täitmist. Samasugune õigus oli antud situatsioonis ka kannatanul P. U. Eksperdi arvamus ei toeta süüdistatava ütlusi selles, et manöövri ohutuks sooritamiseks pidi ta enda juhitud sõiduki parklasse teiste sõidukite vahele paigutamiseks enne manöövrit paremale pööramisega suurendama pöörderaadiust. Annika Eini juhitud sõiduauto Opel Omega Caravan minimaalse pöörderaadiusega oli tehniliselt võimalik vasak pööre sooritada LE § 97 nõudeid järgides. See tähendab, et Annika Einil oli tehniliselt võimalik pööret alustada tee mõttelise telgjoone lähedalt ja pööre sooritada ohutult parklas seisnud autodele. A.Eini käitumisele antud situatsioonis ei laiene LE § 99 järgi lubatud kõrvalekaldumine LE § 97 nõuetest. LE § 99 järgi mootorsõiduki juhtimine manöövriks vasakule tulenes A. Eini vähestest juhtimisoskustest ja –kogemustest. Ka LE § 99 järgi mootorsõiduki juhtimine on lubatud teisi liiklejaid ohustamata ja takistamata. A. Einile ei oleks konkreetsel juhul põhjust ette heita LE § 99 järgi mootorsõiduki vasakuks manöövriks juhtimist, kui ta oleks arvestanud vastutuleva sõidukiga ja sellele enne manöövri sooritamist teed andnud. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud süüdistuse järeldus A. Eini poolt LE § 100 nõuete rikkumises. Vasakule manöövrit tehes oli A. Eini tähelepanu liigselt suunatud parkimiskoha otsimisele ja parklasse manööverdamisele. Ta nägi juba varakult, Tasuja ja Väike Kaar tänavate ristmikult parklas vaba kohta. Sel ajal ta veendus ka Väike-Kaare tänaval teiste liiklejate puudumises. Eelnimetatud veendumus oli vajalik Tasuja tänaval Väike-Kaare tänavaga ristumisel „Anna teed“ märgi olemasolu tõttu. A. Eini ütlused ei ole asjakohased selles, et enne vasakule parklasse manöövri sooritamist veendus ta, et kõrvaltänavalt ei tule peateele sõidukeid. Kõrvalteelt tuleval sõidukil on kohustus teed anda peateel liiklevale sõidukile. A. Ein liikus vahetult manöövri eel peateel. Põhjendamatu tähelepanuga kõrvalistele asjaoludele hajus A. Eini tähelepanu tema enda poolt liikluseeskirja nõuete järgimiselt ja ta jättis tähele panemata vastassuunas otse sõitva mootorsõiduki. Süüdistatava ja kannatanu juhitud mootorsõidukid liikusid Väike-Kaare tänaval erinevate kiirustega. Tasuja ja Väike-Kaare tänavate nurgal süüdistatava veendumisest teiste liiklejate puudumises kuni manöövri sooritamiseni kulunud aeg muutis liiklussituatsiooni. Teine sõiduk ilmus süüdistatava vaateulatusse linnaliikluses lubatud sõidukiirusega. Eksperdiarvamuse järgi on kannatanule P.U. ile alust ette heita lubatud sõidukiiruse ületamist 6 km/h võrra. Kiiruse mõõtmist ei ole teostatud mõõteriistaga ja seetõttu on tulemus arvutuslik. Eelpoolkirjeldatud asjaolusid hinnates ei ole kokkupõrkele eelnenud ajal kiiruse ületamise määr põhjuslikus seoses tagajärjega ja seetõttu võimalik kiiruse ületamine mittetähelepanuväärne. 7 Niinimetatud „pettemanööver“ süüdistatava poolt paremale, mille järel toimus manööver vastassuunas vasakule, oli kannatanule ootamatu. Kohus nõustub eksperdiarvamusega selles, et kannatanul ei olnud võimalik kokkupõrget vältida. Ootamatule ettesõidule reageeris kannatanu instinktiivselt pidurdades. Ohu ootamatu tekkimisega ei jäänud tal enam pidurdamiseks reageerimisaega. Mootorsõidukit juhtinud kannatanul alkoholi- või narkootilise aine joobe võimalikkust on kontrollitud. Eksperdiarvamusega on kannatanul alkoholi- või narkootilise aine joove välistatud. Kannatanul ei olnud ka mitte alkoholi tarvitamise tunnuseid, mis on sätestatud LS § 20 lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse
29. aprilli
30. a määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p-s
31. Ei ole tuvastatud ka väsimusseisundit. Kannatanule ei ole konkreetsel juhul alust ette heita liikluseeskirjade rikkumist. Mootorsõidukite kokkupõrge on toimunud süüdistatava Annika Eini LE § 100 rikkumise tagajärjel ja on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kannatanu tervisekahjustused ja nende iseloom on tõendatud kannatanu ütlustega, liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise aktiga ja isiku kohtuarstliku eksperdiarvamusega. Kannatanule tekitatud vigastuste ravi kestusest on küllaldaselt alust järeldada raske tervisekahjustuse saamisest. Ravi kestab eksperdi hinnangul enam kui 4 kuud ja kannatanu ütluste järgi ei ole veel parema käe ja jala funktsioonid täielikult taastunud. Süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liikluseeskirju teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil. Annika Ein rikkus hoolsuskohustust. Hetkel, kui ta mootorsõiduki juhina asus ristmikevahelisel teel teostama vasakpööret, jättis ta tähelepanuta olulise, otsesuunas sõitva sõiduki. Keskendudes liialt parkimiskohale manööverdamisele jälgis ta ka võimalikke sõidukeid kõrvalteelt. Parkimiskoha leidmise hetkel teiste sõidukite puudumise tuvastamine ei olnud küllaldane. Hoolika käitumisekorral tulnuks kõrvalistele asjaoludele pöörata vähem tähelepanu ja olla hoolikam olulise, vastassuunas sõitva sõiduki suhtes. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Süüdistatava ütlustest tuleneb, et ta ei teadnud teisest sõidukist. Hoolsa käitumise puhul pidi ta seda ette nägema ja märkama. Ta oli kohustatud mitte takistama vastutulevat sõidukit. KarS §-s 423 on kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest otseselt ette nähtud ja seega karistatav. Ettevaatamatus esines nii LE § 100 rikkumise kui ka raske tervisekahjustuse põhjustamise suhtes. Kohus ei tuvastanud Annika Eini süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Tsiviilhagi ei ole. Kannatanu avaldas, et teeb veel aasta trenni ja kui käsi ja jalg ei taastu, siis esitab nõude tsiviilkorras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Annika Einil karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava süü tunnistamine teo toimepanemises ettevaatamatusest on objektiivsete asjaoludega kooskõlas olev järeldus. Ta otsis süüd ka kannatanu tegevusest ning jättis sellega enda käitumise suhtes kahetsust avaldamata. Karistusregistri andmetel ei ole Annika Ein karistusregistrisse kantud (tl. 42). 8 Endisest töökohast, AS-ist Autoring iseloomustatakse Annika Eini kohusetundliku töötajana. Ta töötas AS-is Autoring autode pesijana ja poleerijana alates 01.09.
32. a, tegi tööd hingega ja oli eeskujuks ka kaastöötajatele. Ta oli edasipüüdlik, töötulemused alates tööle asumisest pidevalt paranesid, sest ta oli huvitatud enesetäiendamisest. Kaastöötajatega suheldes oli Annika Ein vastutulelik ja hea empaatiavõimega (tl 41). Arvestades varasemate karistuste puudumist. Asjakohatu on prokuröri viide Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna õiendile 17.11.
33. a, mille andmetel on Annika Einile
34. a määratud rahatrahv väärteo eest (tl 43). Rahatrahv on tasutud
35. a. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Õiendis märgitud karistust ei ole ka karistusregistrisse kantud ega arhiveeritud. Annika Eini isikut ja tema varasemat karistamatust arvestades saab teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest KarS § 423 lg 1 sätestatud kergemaliigilise karistusega KarS § 44 lg 1 sätestatud rahalise karistuse määra kolmandiku ulatuses. Kergemaliigiline karistus konkreetsel juhul ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat arvestades on karistuse eesmärki võimalik saavutada kergema karistusega ja seetõttu ei ole KarS § 56 lg 2 alusel vangistust kui raskemaliigilist karistust võimalik mõista. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Annika Eini
36. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 41 869.- krooni. sellest arvestatud keskmise päevasissetuleku suurus on 33,68 krooni. Annika Einil on ülalpidamisel kaks last. (tl 39, 40). KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalist karistust arvestades aluseks võtta miinimumpäevamäära suurus, s.o. 50 krooni. Varasema karistuse puudumist, süüdlase isikut ja süüteo toimepanemisel asjaolusid arvestades ei ole rahalise karistuse tasumine otstarbekas. Süüdistatavat on võimalik tingimuslikult karistusest vabastada KarS § 73 alusel, mis näeb ette süüdlase vabastamist karistusest tingimisi katseajaga ilma käitumiskontrollita. Süüdlase ainsaks kohustuseks katseajal on hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Katseaja pikkuseks on küllaldane KarS § 73 lg 3 ettenähtud minimaalne katseaeg. Lõuna Politseiprefektuuri Tartu korrakaitseosakonna vägivallakuritegude talituse politseivaneminspektori Milvi Köhleri 17.11.
37. a määrusega on Annika Einile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (tl 28). Tõkendi vajadus langeb ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.

§ 175lg. l p. 3 alusel ekspertidele makstud ekspertiisitasu on kokku 6775.- krooni, s.h. liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 3900 krooni

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 2938,20 krooni. kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud,

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 43.90 krooni.

§ 175lg.

l p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 14,90 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

9 Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 10