lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4,8 järgi, Vladimir Kravtšuk’i ja Juri Aganitši süüdistuses
Kriminaalasi lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatavad Zaiga Valdre Isikukood: 47403270225, elukoht: xxx, EV kodakondsus, haridus 2 kl, emakeel – mustlaskeel, töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, sh 23.03.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi 3-aastase katseajaga tingimisi osaliselt, koheselt ärakandmisele 3 kuud 5 päeva, 2 aastat 8 kuud 25 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat, katseaja lõpp 22.03.2009.a.; 03.11.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 9-25 lg 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, summas 7500 krooni tõkend – vahistamine alates 14.01.2009.a. (kinnipeetud 12.01.2009.a.) Vladimir Kravtšuk Isikukood: 38007272740, elukoht xxx, kodakondsuseta, haridus 8 kl, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimane 23.11.2005.a. Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi 9-kuulise vangistusega, liitkaristuseks 4 aastat vangistust, 20.06.2007.a. Harju Maakohtu määruse alusel vabastatud ennetähtaegselt, 18.05.2009.a. Tartu Maakohtu määruse 2 alusel pöörati karistus täitmisele, kandmata karistus 2 aastat 3 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 18.05.2009.a. tõkend – vahistamine alates 04.02.2009.a. (kinnipeetud 02.02.2009.a.) Juri Aganitš Isikukood: 38604242788, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimane 03.10.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt
p 1järgi 3-kuulise vangistusega, liitkaristuseks 2 aastat vangistust, 18.04.2007.a. Harju Maakohtu määruse alusel vabastati ennetähtaegselt, kandmata karistus 5 kuud 1 päev katseajaga 1 aasta, katseaja lõpp 29.04.2008.a. tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsjad Heiki Kuningas, Owe Ladva, Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Zaiga Valdre
järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6
lg 2 p 4,8 järgi Zaiga Valdre mõista õigeks.
Pärnu Maakohtu 23.03.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 2 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamise päevast 12.01.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi Vladimir Kravtšuk
järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.
Tartu Maakohtu 23.11.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus seisuga 30.09.2009.a. 1 aasta 7 kuud 20 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2009 kuni 17.05.2009.a. (kuni karistuse kandmisele asumiseni), s.o. 3 kuud 16 päeva. Seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 01.10.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada. Tunnistada süüdi Juri Aganitš
3
ja 06.02.03.03.2009.a., kokku 27 päeva. Ärakandmata karistuseks jääb 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 3 (kolm) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et 1 aasta 11 kuud 3 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Juri Aganitš ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Zaiga Valdrelt, Vladimir Kravtšukilt ja Juri Aganitšilt solidaarselt TH kasuks 9 122.- krooni tsiviilhagi katteks. Kannatanu TH tsiviilhagi summas 2523,35 krooni (varguse kuriteoepisoodis) jätta rahuldamata. Asitõend – pikksilm( asub kriminaaltoimiku juures) – tagastada kannatanule THkohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse menetluskulud: - - - Zaiga Valdrelt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 174,10 krooni ja kaitsjatasu 3469,20 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa) krooni; Vladimir Kravtšukilt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 174,10 krooni ja kaitsjatasu 5101.- (viis tuhat ükssada üks) krooni; Juri Aganitšilt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 174,10 krooni ja kaitsjatasu 4246,80 (neli tuhat kakssada nelikümmend kuus) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 4 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Ees- ja perekonnanimi, 1-09-8815, sundraha, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 26.10.2009.a. Zaiga Valdret süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, 23.12.2008.a. ajavahemikul kell 14:00-15:00 XXXTallinnas, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel TH korterisse ja varastas TH kuuluva erinevates valuutades sularaha 115 eurot (=1799,359 Eesti krooni), 50,00 Rootsi krooni (=71,3485 Eesti krooni) 4,00 USA dollarit (=44,836 Eesti krooni) ja 50, 00 Horvaatia kuna (= 107,815 Eesti krooni), kokku 2023,35 Eesti krooni, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku 2023 krooni ulatuses. Seega Zaiga Valdre, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära sissetungimisega võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, s o
Samuti tema, koos Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitšiga, 24.12.2008.a. kella 01:30 paiku Tallinnas, XXX maja juures, tungis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale TH, sealjuures Vladimir Kravtšuk lõi THvähemalt kaks korda rusikaga näkku. Seejärel läksid Zaiga Valdre, Juri Aganitš ja Vladimir Kravtšuk TH korterisse, aadressil XXX Tallinnas, kus Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitš lõid kokku vähemalt 7 korda TH näkku ja seejärel kõik kolm isikut - Zaiga Valdre, Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitš võtsid, kasutades ära kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda, koos ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tõnis Härm´i järgmised isiklikud esemed: 1) sularaha summas 2964 krooni, 2) mootorsaag „Einhell“ maksumusega 2300 krooni, 3) autoakulaadija „Einhell“ maksumusega 600 krooni; 4) binokkel maksumusega 129 krooni, 5) pikksilm maksumusega 130 krooni, 6) suusasaapad „Albina“ maksumusega 750 krooni, 7) spordikott kirjaga „Sport“ maksumusega 100 krooni, 8) 10tk Viagra tablette maksumusega 120 krooni tükk, kogumaksumusega 1200 krooni, 9) Šoti viski maksumusega 150 krooni, 10) viin “Absolut Vodka“ maksumusega 199 krooni, 11) alkohoolne jook „Jägermeister“ maksumusega 150 krooni, 12) vahuvein „Sovetskoe šampanskoje“ maksumusega 40 krooni, 13) vahuvein maksumusega 40 krooni, 14) mobiiltelefon NOKIA 3310 maksumusega 500 krooni, 15) sõiduauto Mercedez Benz võtmed ilma materiaalse väärtuseta, 16) 2 ukseluku võtmete komplekti ilma materiaalsete väärtuseta ja lahkusid korterist koos eelpoolnimetatud kannatanule kuuluvate esemetega. Antud teoga tekitati Tõnis Härm´ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – näokolju põrutuse, ninaluude murru ja hamba amputatsiooni ning varalist kahju kokku 9252 krooni. 5 Seega Zaiga Valdre, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime
Vladimir Kravtšuk süüdistus: Vladimir Kravtšuk´i süüdistatakse selles, et tema, koos Zaiga Valdre ja Juri Aganitšiga, 24.12.2008.a. kella 01:30 paiku Tallinnas, XXX maja juures, tungis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale TH, sealjuures Vladimir Kravtšuk lõi TH vähemalt kaks korda rusikaga näkku. Seejärel läksid Zaiga Valdre, Juri Aganitš ja Vladimir Kravtšuk TH korterisse, aadressil XXXTallinnas, kus Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitš lõid kokku vähemalt 7 korda TH näkku ja seejärel kõik kolm isikut - Zaiga Valdre, Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitš võtsid, kasutades ära kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda, koos ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tõnis Härm´i järgmised isiklikud esemed: 1) sularaha summas 2964 krooni, 2) mootorsaag „Einhell“ maksumusega 2300 krooni, 3) autoakulaadija „Einhell“ maksumusega 600 krooni; 4) binokkel maksumusega 129 krooni, 5) pikksilm maksumusega 130 krooni, 6) suusasaapad „Albina“ maksumusega 750 krooni, 7) spordikott kirjaga „Sport“ maksumusega 100 krooni, 8) 10tk Viagra tablette maksumusega 120 krooni tükk, kogumaksumusega 1200 krooni, 9) Šoti viski maksumusega 150 krooni, 10) viin “Absolut Vodka“ maksumusega 199 krooni, 11) alkohoolne jook „Jägermeister“ maksumusega 150 krooni, 12) vahuvein „Sovetskoe šampanskoje“ maksumusega 40 krooni, 13) vahuvein maksumusega 40 krooni, 14) mobiiltelefon NOKIA 3310 maksumusega 500 krooni, 15) sõiduauto Mercedez Benz võtmed ilma materiaalse väärtuseta, 16) 2 ukseluku võtmete komplekti ilma materiaalsete väärtuseta ja lahkusid korterist koos eelpoolnimetatud kannatanule kuuluvate esemetega. Antud teoga tekitati Tõnis Härm´ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – näokolju põrutuse, ninaluude murru ja hamba amputatsiooni ning varalist kahju kokku 9252 krooni. Seega Vladimir Kravtšuk, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime
Juri Aganitš süüdistus: Juri Aganitš´it süüdistatakse selles, et tema, koos Vladimir Kravtšuk ja Zaiga Valdrega, 24.12.2008.a. kella 01:30 paiku Tallinnas, XXX maja juures, tungis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale TH, sealjuures Vladimir Kravtšuk lõi THvähemalt kaks korda rusikaga näkku. Seejärel läksid Zaiga Valdre, Juri Aganitš ja Vladimir Kravtšuk TH korterisse, aadressil XXX Tallinnas, kus Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitš lõid kokku vähemalt 7 korda TH näkku ja seejärel kõik kolm isikut - Zaiga Valdre, Vladimir Kravtšuk ja Juri Aganitš võtsid, kasutades ära kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda, koos ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tõnis Härm´i järgmised isiklikud esemed: 1) sularaha summas 2964 krooni, 2) mootorsaag „Einhell“ maksumusega 2300 krooni, 3) autoakulaadija „Einhell“ maksumusega 600 krooni; 4) binokkel maksumusega 129 krooni, 5) pikksilm maksumusega 130 krooni, 6) suusasaapad „Albina“ maksumusega 750 krooni, 7) spordikott kirjaga „Sport“ maksumusega 100 krooni, 8) 10tk Viagra tablette maksumusega 120 krooni tükk, kogumaksumusega 1200 krooni, 9) Šoti viski maksumusega 150 krooni, 10) viin “Absolut Vodka“ maksumusega 199 krooni, 6 11) alkohoolne jook „Jägermeister“ maksumusega 150 krooni, 12) vahuvein „Sovetskoe šampanskoje“ maksumusega 40 krooni, 13) vahuvein maksumusega 40 krooni, 14) mobiiltelefon NOKIA 3310 maksumusega 500 krooni, 15) sõiduauto Mercedez Benz võtmed ilma materiaalse väärtuseta, 16) 2 ukseluku võtmete komplekti ilma materiaalsete väärtuseta ja lahkusid korterist koos eelpoolnimetatud kannatanule kuuluvate esemetega. Antud teoga tekitati Tõnis Härm´ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – näokolju põrutuse, ninaluude murru ja hamba amputatsiooni ning varalist kahju kokku 9252 krooni. Seega Juri Aganitš, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime
Süüdistatavate ütlused Zaida Valdre ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi ning andis järgmisi ütlusi: Ta tunneb kannatanut 4 aastat, elas mõned päevad tema juures. Viimasel korral 2008.aasta septembris-oktoobris tuli elama paariks nädalaks, võttis riided kaasa, nende hulgas oli karusnahast poolkasukas, väärtusega 15000 krooni. Järgmisel õhtul ei lubanud aga kannatanu enda juurde tulla ega tahtnud asju tagastada. Kahe nädala pärast tegi kannatanu TH ettepaneku kohtuda Kristiine keskuse juures. Kokkusaamisel tekkis nende vahel rüselus, kannatanu võttis autost tungraua ja püüdis sellega Z.Valdret lüüa, ka hakkas teda taga ajama. 24.12.2008.a. helistas Z.Valdre uuesti TH, kuid tal ei olnud aega. Veel helistas kella 00.30-01.00 paiku, küsis luba riiete järele tulla ja lubas kohe ära minna. Seekord lubas TH tal tulla. Kuna pärast Kristiine keskuse juures toimunut Z.Valdre ei julgenud kannatanu juurde üksinda minna, palus ta V.Kravtšuki ja J.Aganitši temaga kaasa tulla ja kolmekesi läksid TH juurde. Meestele seletas Z.Valdre, et peab kannatanult omad asjad ära võtma. TH ei teinud ust lahti, kuid mõne aja pärast, kui kõik kolm süüdistatavad olid väljas, jooksis TH ise korterist välja ja kohe lõi Z.Valdret millegagi pähe. Z.Valdrel hakkas verd jooksma. Vastuseks lõi V.Kravtšuk kannatanut rusikaga näkku, kannatanu laskis gaasi V.Kravtšuki näkku. J.Aganitš seisis eemal. Seejärel läksid kõik TH korterisse, kannatanu kaasa arvatud. Korteris hakkas Z.Valdre taas küsima, kus asuvad tema asjad. Kannatanu ütles, et asju siin ei ole. Selle peale ütles Z.Valdre, et võtab tema asju ja hakkas neid kokku panema ja kotti pakkima. TH tahtis Z.Valdrega nelja silma all läbi rääkida, püüdis teda lüüa, kuid V.Kravtšuk lõi TH näkku kahel korral. Kannatanu ei takistanud asjade äravõtmist, temale sai põhjus ära seletatud. Asjad viisid ära kolmekesi, koos V.Kravtšuk ja J.Aganitšiga ja kohe läksid V.Kravtšiku juurde, kuhu hiljem kannatanu asjad jäidki. Pärast 24.12.2008.a. püüdis Z.Valdre kannatanuga kontakti saada, kuid teda polnud kodus. Kannatanu juurest raha varastamisest ei tea ta midagi. Kohtueelses menetluses selle kohta antud ütluste osas seletas Z.Valdre, et andis need uurija surve all, kes lubas sel juhul teda vahi alt vabastada. Süüdistatav Vladimir Kravtšuk tunnistas ennast süüdi osaliselt ja seletas, et kasutas kannatanu suhtes vägivalda üksnes seetõttu, et too lõi Z.Valdret raske esemega pähe. Kannatanu juurde V.Kravtšuk tuli eesmärgiga ära viia Z.Valdrele kuuluvad asjad ja Z.Valdre palvel, kuna ta kartis kannatanut. TH ei teinud neile ust lahti, seejärel tuli ise välja ja kohe lõi Z.Valdret rauast kepiga ja laskis neile gaasi näkku. Olles korteris, püüdis TH teda uuesti rünnata, mistõttu lõi V.Kravtšuk teda paar korda näkku. Z.Valdre ütles, et kuna kannatanu ei anna talle tema riideid tagasi, siis tuleb tema asjad vahetuseks ära võtta. V.Kravtšuk võttis kannatanu korterist ära raha, umbes 1000 krooni. Kannatanu asjad asusid mõni aeg V.Kravtšuki juures, nendest pantis V.Kravtšuk akulaadija pandimajja, pikksilma andis J.Aganitšile, teised asjad, näiteks sae võttis Z.Valdre endale. Raha jäi V.Kravtšukile. Süüdistatav Jüri Aganitš tunnistas ennast süüdi osaliselt ja seletas, et TH juurde läks Z.Valdre palvel, kellel oli vaja oma asju ära tuua. Kannatanu neile ust ei avanud. J.Aganitš seisis väljas ja 7 nägi, kuidas TH lõi Z.Valdret kepiga vastu pead ja seejärel pritsis gaasi V.Kravtšukile näkku. Kui nad tagasi kannatanu korterisse läksid, nõudis Z.Valdre kannatanult enda riiete tagastamist, sellele vastas TH, et asju siin pole. V.Kravtšuk lõi kannatanut mitmel korral, J.Aganitš teda ei löönud, seisis esikus. Korterist viisid nad ära kannatanu asjad: sae, akulaadija, alkoholi. Z.Valdre ütles, et kannatanu asjad tuleb ära võtta, et pärast need ära vahetada riiete vastu. Asju korjas ja pakkis Z.Valdre. Kannatanu asjad jäid V.Kravtšuki juurde, alkoholi tarvitasid ära, hiljem andis V.Kravtšuk talle kannatanu pikksilma. Prokuröri ja kaitsjate seisukohad Prokurör leidis, et Z.Valdre poolt varguse toimepanek on tõendamist leidnud tema enda ütlustega ja asjaoluga, et varguse toimepanemise päeval viibis ta kannatanu elukohale lähedase masti piirkonnas. Z.Valdre, V.Kravtšuk ja J.Aganitš on toime pannud ka röövimise, kannatanu suhtes tarvitatud vägivald oli tema vara äravõtmise vahendiks, kõigi isikute puhul oli tegemist täideviijatega, toimunut ei saa käsitleda omavolina, kuivõrd Z.Valdre ei selgitanud seda kannatanule arusaadavas vormis. Z.Valdre kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava tegevuse põhjustas kannatanu käitumine – tema poolt Z.Valdre riiete ebaseaduslikult enese käes hoidmine, seega toimepandu näol on tegemist omavoliga, Z.Valdrel oli kannatanu suhtes võlanõue, mille väärtus ületab kogu kannatanu tsiviilhagi väärtuse. Z.Valdre poolt varguse toimepanek ei ole tõendatud, kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei ole usaldusväärsed, Z.Valdre viibimine kannatanu elukoha masti piirkonnas ei tõenda kuriteo toimepanemist. V.Kravtšuki poolt kannatanu korterist raha võtmise puhul võib rääkida ekstsessist, mistõttu seda ei saa välja mõista Z.Valdrelt ja J.Aganitšilt. V.Kravtšuki kaitsja arvas, et juhul, kui arvata, et kannatanu asjade äravõtmisele ei kaasnenud vägivalla kasutamist, tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida
Kannatanu asjade äravõtmisel ei olnud süüdistataval eesmärki neid omastada, vaid pärast vahetada Z.Valdre asjade vastu. Ei ole tõendatud, et V.Kravtšuk pantis akulaadija. Kuna vägivalla kasutamise ja asjade äravõtmise vahel ei ole seost tuvastatud, tuleb V.Kravtšuk esitatud süüdistuses õigeks mõista. J.Aganitši kaitsja leidis samuti, et tegu tuleb kvalifitseerida omavolina, ei ole tuvastatud röövimise eesmärki ega tahtlust. J.Aganitš pidi nii ennast kui Z.Valdret kaitsma ning kannatanu suhtes füüsilist jõudu kasutama. V.Kravtšuki tegevuse osas ei suutnud kannatanu konkreetselt eristada, kes mida tegi, seetõttu puudub J.Aganitši tegevuses ka omavoli koosseis. Kohtu järeldused Kuulanud üle süüdistatavad, kannatanu ja tunnistaja, uurinud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid ja hinnates neid kogumis oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järgmistele järeldustele. Kannatanu TH andis kohtule järgmisi ütlusi: Z.Valdret tunneb ta tõepoolest 3-4 aastat, Z.Valdre oli kasutanud TH takso teenuseid, mõned korrad on ka ööbinud tema juures. Umbes nädal enne 24.12.2008.a. tuli Z.Valdre tema juurde ööbima ja jättis oma riided, sh ka poolkasuka korterisse. 23.12.2008.a., naastes koju avastas TH, et aknaklaas on puruks löödud ja korteris on toime pandud vargus, võeti valuuta ära. Kuna Z.Valdre oli ainsaks isikuks, kes teadis, et raha asus baarikapis, arvab, et varguse võis toime panna Z.Valdre ning kui Z.Valdre helistas talle, et tahab oma riideid tagasi saada, lubas TH need tagastada alles siis, kui Z.Valdre annab talle tagasi varastatud raha. Z.Valdre ei tunnistanud ega lükanud ümber raha varastamist, vaid palus tuua riided tema kätte. 8 Varguse toimepanemises esitatud süüdistuse osas on kriminaalasjas tõenditeks Z.Valdre kohtueelses menetluses antud ennast süüstavad ütlused ja jälitusprotokoll Z.Valdre kasutuses oleva abonentnumbri varguse toimepanemise ajal asukoha kohta (t.l.200-201). Kohtuistungil KrMS § 289 lg 1 alusel seoses ütluste usaldusväärsuse kontrollimise vajadusega avaldas kohus prokuröri taotlusel Z.Valdre poolt kohtueelses menetluses antud ütluste osa, mille kohaselt 23.12.2008.a. tuli ta lõuna paiku kannatanu juurde, teda kodus ei olnud, maast võetud kiviga lõhkus aknaklaasi, sisenes korterisse, seal hakkas otsima enda riideid. Keskmises toas tegi kapi lahti, kus olid riided ja medalid ja medalite vahelt leidis raha valuutas. Siis otsustas raha varastada ja osta endale uued riided, väljus korterist samuti akna kaudu ja läks valuutavahetuspunkti, sai ca 1000 krooni ja ostis endale talvepüksid, kampsuni ja narkootikumi 200 krooni eest. Andes kohtuistungil ristküsitluse käigus teistsuguseid ütlusi, põhjendas Z.Valdre ütluste muutmist sellega, et kohtueelses menetluses lubati teda vabastada vahi alt ja samuti seletati, et süü tunnistamise puhul mõistetakse talle kohtus kergem karistus. Seega on tegemist olukorraga, kus kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes on diametraalselt vastupidised erinevused. Sellistel juhtudel vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites korduvalt viidatud seisukohale on vaja tuvastada ütluste muutmise põhjus. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toodud põhjendust võib lugeda arusaadavaks ja mõistlikuks. Vastavalt kriminaalmenetlusseaduse normidele on tõepoolest kriminaalasja menetlejal igal kohtueelse menetluse etapil õigus muuta esialgelt kohaldatud tõkend kergemaliigilise tõkendi vastu ning süü ülestunnistamisele ilmumine ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine loetakse
lg 1 p 3 alusel karistust kergendavaks asjaoluks ning vaieldamatult arvestatakse seda karistuse mõistmisel. Samuti ei ole see vastuolus kohtupraktikaga, kui varem karistatud ja terve rida uusi kuritegusid toime pannud isiku suhtes pärast uurimisasutusega koostöö tegemiseks nõusoleku andmist vahistamist ei kohaldata. Asudes seisukohale, et ütluste muutmise põhjus on usutavalt ja selgelt kohtule põhjendatud, tuleb antud juhul vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale lugeda usaldusväärseks üksnes Z.Valdre poolt kohtus ristküsitlusel antud ütlusi, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlusi. Tähele tuleb panna, et juhul, kui süüdistatava põhjendust poleks võimalik pidada piisavalt mõistlikuks, isegi siis ei esine alust tugineda kohtuotsuse tegemisel tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele, vaid tulnuks nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Riikliku süüdistaja arvates tõendab süüdistatava Z.Valdre poolt varguse toimepanemist samuti jälitusprotokoll (t.l.200-201), mille kohaselt on ta 23.12.2008.a. kella 13.51-st kuni kella 14.03ni viibinud Tele 2 mobiiltelefoniside operaatori „Tondi-B“ masti teeninduspiirkonnas. Kannatanu TH elukoht aadressil XXX Tallinn asub tõepoolest samas piirkonnas. Kuid kohus leiab, et ainuüksi Z.Valdre samas kandis viibimise fakt ei tõenda tema poolt samal ajal varguse toimepanemist. Süüdistatava ütluste kohaselt nimetatud ajavahemikul püüdis ta korduvalt kohtuda THiga. Sellest võib järeldada, et Z.Valdre võis tõepoolest viibida kannatanu elukoha lähedal, et tema juurde pääseda ja n.ö. riiete probleemi ära klaarida. Kannatanu ise ei eita seda, et enne 24.12.2008.a. oli Z.Valdre talle mitmel korral helistanud ning pärast raha kadumist toimunud telefonikõne käigus ei tunnistanud raha varastamist, vaid nõudis visalt enda riideid tagasi. Kuivõrd peale eelpool nimetatud tõendi teisi tõendeid varguse toimepanemises kogutud ei ole, ei pea kohus võimalikuks lugeda tõendatuks Z.Valdre süüd 23.12.2008.a. kannatanu sularaha erinevates valuutades kokku summas 2023.- krooni varguses ning Z.Valdre tuleb selles süüdistuses mõista õigeks. 9 Röövimise toimepanemise kohta andis kannatanu ütlusi, et 24.12.2008.a. kella 01.00 paiku tuli ta juurde Z.Valdre koos kahe meesterahvaga. Z.Valdre ütles kohe, et tuli oma asjadele järele, kuid kannatanu ei olnud nõus võõraid inimesi sisse laskma ning ust lahti ei teinud. Nad läksid ära. Oletades, et Z.Valdre koos teistega võivad sisse tungida tuppa lõhutud akna kaudu, läks THise välja, tahtis politseid välja kutsuda. Välja tulles, lõi THkaasa võetud taskulambiga kohe Z.Valdret pähe. Üks meestest võttis talt telefoni ära ja lõi teda rusikaga näkku, teine jõudis korterisse tagasi joosta ja pani ukse seest ketti. Seejärel läksid kõik tagasi tuppa, kus mõlemad mehed lõid teda 5-6 korda rusikatega näkku. TH istus diivani peal, tal jooksis verd. Mehed korjasid ja pakkisid asju teises toas, kannatanu ei näinud, kas Z.Valdre samuti asju pakkis. Siis enam Z.Valdre riietest juttu ei olnud, need on siiamaani kannatanu juures. Tunnistaja AJ andis ütlusi, et 2008.aasta detsembri lõpus töötas Majaka 36 pandimajas, kuhu oli Vladimir Kravtšuk aeg-ajalt pantinud või ostnud asju. Eseme pantimisel nõutakse isiku dokument, vormistatakse leping. Kui aga isik ei soovi asja välja osta, vormistatakse väljamineku order. Arve-müügitšeki ja kassa väljamineku orderi nr 08/12/26 kohaselt (t.l.141, 142) on Vladimir Kravtšuk 29.12.2008.a. saanud Smsraha OÜ-lt 250.- krooni autoakulaadija pantimise eest Vastavalt Regionaalhaigla teatisele ja patsiendi kaardile nr. 87518 (t.l.35-36) on TH pöördunud traumapunkti, kus tal diagnoositi näokolju põrutus, ninaluude murd, 11 hamba amputatsioon. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et Z.Valdre, V.Kravtšuk ja J.Aganitš tulid 24.12.2008.a. kannatanu TH juurde eesmärgiga võtta ära Z.Valdrele kuuluvad riideesemed. Taoline asjaolu tuleneb kõigepealt kõigi kolme süüdistatava ütlustest ning ei ole vastuolus kannatanu ütlustega. TH ütluste kohaselt teda teavitati koheselt, et külastamise eesmärk on saada kätte Z.Valdre asjad. Samuti järeldub kannatanu ütlustest, et ta oli sellega nõus, kuid tingimusel, et Z.Valdre oleks tulnud üksinda. Samuti ütles kannatanu kohtule, et Z.Valdre riided asusid tõepoolest korteris, kuid olid peidetud niimoodi, et nende ülesleidmiseks oleks pidanud hästi otsima. Sellest kohus järeldab, et kuigi THil oli süüdistatavate tuleku põhjus teada, ei tahtnud ta ometi riideid tagastada. See riimub täielikult Z.Valdre ütlustega, et THütles talle kohe korterisse tulles, et tema asju tema juures pole. Seega on tuvastatud, et kannatanu TH hoidis enda juures ebaseaduslikult Z.Valdrele kuuluvaid asju ning Z.Valdrel oli nõudeõigus TH vastu, kes õigusliku aluseta tema asju valdas (Asjaõiguseseaduse § 80 lg 1). Kohus leiab, et selline nõudeõigus on käsitatav
mõttes Z.Valdre tõelise õigusena ning tulles TH juurde kõrvaldama tema omandiõiguse rikkumist, teostas ta oma tõelist õigust. V.Kravtšuki ja J.Aganitši puhul aga tegemist oletatava õiguse realiseerimisega. Nad olid kannatanu poolt Z.Valdre asjade enda juures kinnihoidmise asjaolust teadlikud, samuti teadsid nad Z.Valdre õigusest nõuda oma vara tagasi, kuid arvasid ekslikult, et sama nõudeõigus kuulub ka neile. Z.Valdre pöördus nende poole palvega ning sellest tulenevalt oli neil alust arvata, et nad on õigustatud realiseerima teisele isikule kuuluvat tõelist õigust. Süüdistatavate ütluste kohaselt pärast seda, kui selgus, et Z.Valdre riideid kannatanu juures ei ole, võtsid nad kannatanu asjad ära. See tähendab, et Z.Valdrel kui omanikul oli õigus tema asja hävimise tõttu tekkinud kahju hüvitamisele (Asjaõigusseadus § 84 lg 2) ning teatud juhtudel on omanikul õigus nõuda kahju hüvitamist muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega (Võlaõigusseaduse § 136 lg 5). Samas aga ei saa kriminaalmenetluse raames otsustada, millises ulatuses ja millisel viisil konkreetse kriminaalmenetluse esemest väljapoole jäävast tsiviilõiguslikust suhtest tulenev nõue rahuldamisele kuulub, selleks on ettenähtud tsiviilkohtumenetlus. Sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatavate poolt oma õiguse realiseerimine oli ebaseaduslik. Kuid ebaseaduslikkus tuleneb mitte ainult sellest. 10 Kannatanu ütlustest järeldub, et, viibides korteris, teda lõid V.Kravtšuk ja J.Aganitš 5-6 korral rusikatega näkku ning süüdistuses nimetatud asjad võtsid kõik kolm süüdistatavat ära. Vägivalla kasutamist tõendab peale kannatanu ja süüdistatavate ütluste samuti patsiendi kaart ja Regionaalhaigla teatis, mille kohaselt olid THil süüdistuses märgitud ajal tuvastatud kehavigastused. Süüdistatav V.Kravtšuk seletas kohtus, et kuna, viibides korteris, püüdis kannatanu rünnata Z.Valdret, kasutas ta tema suhtes vägivalda. Kohus leiab, et see ei leidnud tuvastamist. Kannatanu andis ütlusi, et naastes tuppa, tahtis vaid Z.Valdrega rääkida, kuid teda enam ei löönud ega püüdnudki seda teha. Pärast seda, kui V.Kravtšuk ja J.Aganitš oli teda 5-6 korda näkku löönud, istus ta diivani peal ja tal jooksis verd. Süüdistatava J.Aganitši ütlustest nähtuvalt ei näinud ta samuti, et TH oleks Z.Valdret toas löönud. Arvestades sellele vahetult eelnenud asjaolusid, kui kannatanu pärast Z.Valdre taskulambiga õues löömist sai kohe V.Kravtšukilt löögi rusikaga näkku, ei ole tõenäoline ega usutav, et TH kahe tugeva meesterahva juuresolekul, kellest üks on tema suhtes juba füüsilist jõudu kasutanud, oleks püüdnud uuesti Z.Valdret rünnata. Seega on kohus seisukohal, et need vägivaldsed toimingud, mis V.Kravtšuk ja J.Aganitš panid toime kannatanu vastu korteris, erinevalt toimunust õues, ei olnud tingitud Z.Valdre kaitsmise vajadusest, vaid olid suunatud kannatanu võimaliku vastupanu mahasurumisele ja on seotud tema asjade äravõtmisega. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatavate poolt nende õiguse teostamine on seotud vägivallaga ning nende tegevus tuleb kvalifitseerida omavolina
Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et Z.Valdre, V.Kravtšuk ja J.Aganitš on tegutsenud kuriteo toimepanemisel kaastäideviijatena, s.o. ühiselt ja kooskõlastatult. Ühine toimepanemine tähendab antud juhul, et süüdistatavad tegutsesid sündmuskohal üheaegselt ning igaüks andis teo lõpuleviimiseks objektiivselt oma panuse – Z.Valdre korjas kokku ja pakkis kannatanu asju, V.Kravtšuk võttis kannatanu rahakotist sularaha, kasutas koos J.Aganitšiga kannatanu suhtes vägivalda. Kohus leiab, et asjaolu, et V.Kravtšuk ei jaganud teistega kannatanult äravõetud sularaha, ei saa käsitleda ekstsessina. Ühine tegutsemine ei pea tähendama, et iga liigutus peaks olema iga kaastäideviija puhul füüsiliselt tuvastatav. Kokkulepe võtta ära kannatanu vara tekkis sündmuskohal, sularaha on samastatav vallasasjaga, mistõttu võttes kannatanu rahakotist sularaha, ei väljunud V.Kravtšuk kokkulepitu raamest. Süüdistatavate tegevuse kooskõlastust iseloomustab ühine eesmärk, vastastikune teadmine, kuidas tegu toime pannakse ja ühine teovalitsemine. Tsiviilhagi VÕS § 3 p 2 kohaselt on võlasuhe tekkimise aluseks kahju õigusvastane tekitamine. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kahju tekitamises summas 2523,35 krooni süüdistatava Z.Valdre süüd, tuleb TH poolt tema vastu esitatud tsiviilhagi nimetatud summas jätta rahuldamata. Kannatanu TH on esitanud kõigi kolme süüdistatava vastu tsiviilhagi summas 9252.- krooni – talt äravõetud vara väärtuses. Kohus on tuvastanud, et kahju tekkis süüdistatavate õigusvastase käitumise tagajärjel. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kannatanu TH on esitanud tsiviilhagi summas 9 252.- krooni, mis seisneb äravõetud esemete väärtuses. Samas on kriminaalasja juures asitõendina J.Aganitšilt läbiotsimise käigus äravõetud kannatanule kuuluv pikksilm, mida ta on nõus tagasi võtma. Seega peab vähendama tsiviilhagi pikksilma väärtuse võrra ning hüvitamisele kuulub summa 9 122.-krooni. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb tsiviilhagi välja mõista kolmelt süüdistatavalt solidaarselt. 11 Karistus
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikut ning karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Kõigi kolme süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Z.Valdre on toime pannud arutatava kuriteo katseajal, V.Kravtšuk – ajal, mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Sellest järeldub, et nad ei teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkasid kuritegude toimepanemist. Olles vabaduses, ei asunud nad ametlikult tööle, neil puudus nii alaline töökoht kui ka legaalne sissetulek. Seega kohus leiab, et nende karistamine rahalise karistusega ei oleks kooskõlas kohtupraktikaga ning võib osutuda täidetamatuks, neid tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on kohus seisukohal, et vangistuse pikkus tuleb jätta alla sanktsiooni keskmist määra, kuid V.Kravtšukile mõistetava vangistuse pikkus peab olema mõnevõrra suurem, arvestades tema osa kuriteo toimepanemisel. Juri Aganitšit on samuti varem kriminaalkorras karistatud, kuid arutatava kuriteo on ta toime pannud pärast eelmise kohtuotsusega määratud katseaja lõppemist, käitumiskontrolli ja kohustuste täitmisega on ta hakkama saanud. Rahalise karistuse mõistmine ei oleks tema suhtes samuti otstarbekas, kuna tal puudub alaline sissetulek. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et J.Aganitši suhtes on võimalik saavutada eripreventiivset eesmärki, mõistes talle reaalse vangistuse, kuid vabastades tingimisi karistusest käitumiskontrollile allutamisega. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.