1-05-621/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.10.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-05-621 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir ŠEVTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladimir ŠEVTŠENKO sünd. 28.04.1988, isikukood 38804282244, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx-xxx, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 28.11.2008 ja lõpp 18.11.2009 Jätta Vladimir ŠEVTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 22.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Ševtšenko on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud. KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.07.2008 otsusega mõistetud ärakandmata osa 11 kuud 25 päeva vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja KarS §68 kohaldamisega jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 22 päeva vangistust karistuse algusega 28.11.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetav on psüühiliselt väga tasakaalutu, plahvatav, äärmiselt julm kõigi ja kõikide vastu. Tõsiseks probleemiks on kinnipeetava puhul alkoholi tarvitamine, kuna alkohol muudab ta raevukaks ja agressiivseks. Sotsiaalprogrammides kinnipeetav osaleda ei soovi, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetavat varasematel aastatel määratud kriminaalhooldusele, kuid uue kuriteo sooritamine katseajal annab aluse arvata, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt jätkab kinnipeetav uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, kuna vanaema keeldus talle eluaseme võimaldamisest endale kuuluvas korteris. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral töökoht. Rahalisi võlgnevusi on kinnipeetaval 1200 krooni ulatuses. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladimir Ševtšenko taotles maakohtu vabastamist ja kinnitas, et asub elama vanaema juurde. istungil enda vangistusest Prokuröri abi Sergei Travnikov taotlust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Vladimir Ševtšenko tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on ta olnud kriminaalhooldusel, kuid pole seda nõuetekohaselt läbinud ja pannud katseajal toime uued kuriteod. Vangistuses viibib kinnipeetav kolmandat korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 13 distsiplinaarkaristust. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist isikuga, kes on eelnevatest karistustest teinud enda jaoks õiged ja vajalikud järeldused ning oleks asunud seaduskuulekale teele. Vastupidi, antud asjast nähtub, et kinnipeetav ei allu ühiskonnas kehtestatud reeglitele isegi vangistuses. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks vabanemisel korteri, kus elavad tema vanaema ja vanaisa. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei 2 ole kinnipeetaval vabanedes võimalust asuda elama vanaemale kuuluvasse korterisse, kuna vanaema keeldus kinnipeetavale eluaset võimaldamast. Kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg, millega kaasnevad käitumiskontrolli nõuded vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.
2. Nimetatud sätte p.1 näeb ette, et süüdimõistetu kohustub katseajal elama alalises kohtu poolt määratud elukohas. Käesolevas asjas ei ole kohtul võimalik kinnipeetava alalist elukohta määrata. Seega ei ole antud asjas võimalik teostada ka kriminaalhooldust, mis iseenesest välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, et vabanemise korral puudub tal legaalne ja garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetavat on karistatud varavastaste kuritegude eest, samuti tema madalat haridustaset, töökogemuse ja eriala puudumist ning võlgade olemasolu, leiab maakohus, et uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on olemas. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et Vladimir Ševtšenko vangistusest tingimisi vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal ei ole võimalik. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 3