KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28 oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-12587 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Kaitsja Sergei Travnikov Eduard Bulatšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Kalatš´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Kalatš, isikukood: (isikukood: 38812195219; kannab karistust Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Kalatš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Andrei Kalatš´ilt riigituludesse 300-krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Andrei Kalatš 1-08-12587, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Andrei Kalatš´ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kalatši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Kalatš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p1,4 ja § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 15.09.2005 ja lõpp 14.09.2011. 1
(3)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 20 korda karistatud distsiplinaarkorras. Praegu on kaks kehtivad distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Vanglas viibides omandas põhihariduse ning õpib abikoka eriala. Enne vangistust tööl ei käinud kuna oli alaealine. Vanglas osales MTÜ Conviktus tugigrupis. Enne vangistust isikul on olnud probleeme narkootikumidega. Viru Vangla ei toeta Andrei Kalatši tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta Andrei Kalatši tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, kuna vangistuse ajal kinnipeetav on rikkunud korduvalt distsipliini, mis näitab, et ta ei suuda distsipliininõudeid ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Andmete kogumisel ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik teostada elukohakontrolli, kuna kinnipeetava emale ei sobinud pakutavad ajad. Andrei Kalatš taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest Edaspidi soovib elada õiguskuulekat, kuna ei taha enam vanglasse sattuda. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Andrei Kalatš vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik Andrei Kalatši’l suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Prokuröri hinnangul Andrei Kalatši ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Kalatš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Kalatši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud avaliku korra rikkumise ja varavastaste kuritegude eest tingimusliku karistusega. Käesoleval ajal kannab karistust esimese astme kuriteo eest (röövimine ja väljapressimine) mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale. Andrei Kalatš on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega muutnud käitumist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumidega, mis on samuti tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Andrei Kalatši puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Andrei Kalatši poolt toimepandud kuritegude raskust, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema 2
(3)ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)