p 1,4,5; § 200 lg 2 p 4,7; § 121; § 199 lg 2 p 4 järgi, Regina Ivanova süüdistuses
lg 1; § 114 p 1,5- § 25 lg 1,2; § 200 lg 2 p 4,7 ja § 121 järgi ja Dmitri Ivanovi süüdistuses
Prokurör Natalia Vester 1.Süüdistatavate andmed: 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: Süüdistatavad 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: lepingu alusel 8)karistatus: JÜRI TŠERKAŠIN xxx, käesoleval ajal asub Vanglas 38603045740 Eesti 3 klassi vene keel töötas mitteametlikult, suulise - 22.10.2001 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 3 alusel mõistetud tingimisi vabadusekaotus 1 aasta katseajaga 3 aastat; - 05.04.2002 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 3 alusel mõistetud vabadusekaotus 4 kuud 24 päeva; - 21.04.2003 Valga Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel mõistetud tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 3 aastat; 18.02.2004 Harju Maakohtu määrusega karistus pööratud täitmisele. - 07.06.2005 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 8 alusel mõistetud tingimisi vangistus 1 aasta 2 kuud katseajaga 2 aastat. 24.04.2005 Harju Maakohtu määrusega karistus pööratud täitmisele. - 28.12.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõistetud tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud. 19.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega vangistusega 7 kuud ja 29 päeva. 9)kuriteo kvalifikatsioon: lg 2 p 4, 7, § 121;
p 1, 4, 5; § 200 § 199 lg 2 p 4 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: 8)karistatus: REGINA IVANOVA xxx, käesoleval ajal asub Vanglas 48211170275 Eesti keskharidus vene keel OÜ E , elektrik 10.10.1997 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõistetud tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta; 02.01.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 2 alusel mõistetud 4 aastat vabadusekaotust; - 11.06.2007 Harju Maakohtu poolt
alusel mõistetud tingimisi vangistus 9)kuriteo kvalifikatsioon: 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: Vanglas 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: 8)karistatus: 9)kuriteo kvalifikatsioon: Kaitsjad 30 päeva katseajaga 18 kuud;
lg 1; § 114 p 1,5 § 25 lg 1, 2; § 200 lg 2 p 4, 7; § 121 DMITRI IVANOV xxx, käesoleval ajal asub 37903210361 Eesti 8 klassi vene keel OÜ E , elektrik 13.01.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel mõistetud 2 aastat vabadusekaotust; 10.06.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 alusel mõistetud 2 aastat vabadusekaotust; 24.04.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 alusel mõistetud 1 aasta vabadusekaotust; - 15.03.2004 Harju Maakohtu poolt
; § 325 lg 2 p 3 – 25 lg 2 alusel mõistetud vangistus 7 kuud; 28.05.2007 Põhja Politseiprefektuuri poolt
lg 1 alusel mõistetud rahatrahv 300 krooni; - 04.07.2007 Harju Maakohtu poolt
alusel mõistetud rahaline karistus 2000 krooni;
lg 2 p 7; § 121 Nadežda Kikkas, Leelo Viil ja Uido Truija RESOLUTSIOON: Süüdi tunnistada Jüri Tšerkašin
p 1, 5 ja
Süüdi tunnistada Jüri Tšerkašin
Süüdi tunnistada Jüri Tšerkašin
Süüdi tunnistada Jüri Tšerkašin
lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks mitme kuriteo toimepanemise eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 19 aastat ja 10 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistus 7 kuud ja 29 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Liitkaristuseks mõista 19 (üheksateist) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.
otsusega kandmata karistuse, see on 2 kuu vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõista 20 (kakskümmend ) aastat vangistust.
MS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Jüri Tšerkašinilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri Tšerkašinilt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 30 491 (kolmkümmend tuhat nelisada üheksakümmend üks ) krooni ja 20 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri Tšerkašinilt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 23 421 (kakskümmend kolm tuhat nelisada kakskümmend üks ) krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Jüri Tšerkašin , kriminaalasi 1 – 08 – 656, sundraha“ Dokument sundraha tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Tõkend tühistada J.Tšerkašini suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Regina Ivanova
Süüdi tunnistada Regina Ivanova
Süüdi tunnistada Regina Ivanova
Süüdi tunnistada Regina Ivanova
järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
Liitkaristuseks mõista 9 (üheska) aastat vangistust.
otsusega mõistetud karistus 30 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa ) aastat ja 30 päeva vangistust.
MS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Regina Ivanovalt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Regina Ivanovalt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 28 231 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend üks) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Regina Ivanovalt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 14 471 (neliteist tuhat nelisada seitsekümmend üks) krooni ja 60 senti. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Regina Ivanova , kriminaalasi 1 – 08 – 656, sundraha“ Dokument sundraha tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Tõkend tühistada R.Ivanova suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Dmitri Ivanov
Süüdi tunnistada Dmitri Ivanov
järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
MS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Dmitri Ivanovilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Ivanovilt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 27 570 (kakskümmend seitse tuhat viissada seitsekümmend) krooni ja 60 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Ivanovilt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 16 621 (kuusteist tuhat kuussada kakskümmend üks) krooni ja 60 senti. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri
Samuti tema, 18.07.2007 ajavahemikul alates kella 17-st kuni kella 18-ni aadressil Tallinn, Müürivahe 2 asuva restorani Gloria juures ja seejärel mahajäetud katlamaja territooriumil, mis asub aadressil; Tallinn, Põhja pst 37, koos Regina Ivanova ja Dmitri Ivanoviga peksis läbi NG, korduvalt lüües kannatanut käte ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega pani Jüri Tšerkašin toime
Samuti tema, olles isik, kes on toime pannud tapmise seoses röövimisega, 18.07.2007 ajavahemikul kella 19-st kuni kella 22-ni, koos Regina Ivanovaga tuli aadressil: Tallinn, XXX, asuvasse korterisse, grupis Regina Ivanovaga pani toime röövimise AL suhtes, ja nimelt: kasutades vägivalda, korduvalt lüües kannatanut käte ja jalgadega vastu pead ja keha, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära AL kuuluvad vallasasjad, ja nimelt: pleieri Atachi maksumusega 550 krooni; kõrvaklapid maksumusega 20 krooni; pleieri kasseti, maksumuseta; Duracel patareide komplekti (10 tükki), maksumusega kokku 90 krooni; tekitades kahju kokku 660 krooni väärtuses, samuti püüdis A.L käe pealt ära võtta kella „Kvarts“, maksumusega 50 krooni, kuid see tal ei õnnestunud, seejärel jooksis A.L korterist ära. Seega pani Jüri Tšerkašin toime
Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 18.07.2007 ajavahemikul alates kella 16-st kuni kella 17-ni, pani toime varguse korterist aadressil: Tallinn, XXX, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõrad vallasasjad, AL ja NŠ kuuluva vara, ja nimelt: naiste pluusi „Speed“, maksumusega 100 krooni; T-särgi „Roxy Quiksilver“, maksumusega 50 krooni; naiste T-särgi, kollast värvi, maksumusega 50 krooni; naiste pesu, musta värvi, maksumusega 100 krooni; must-valge naistepesu, maksumusega 100 krooni; naistepluusi „Stitlhes“, musta värvi, maksumusega 50 krooni; naiste T-särgi Zara, maksumusega 50 krooni; naiste šortsid „New Look“, maksumusega 150 krooni; naiste dressipüksid „YS“, maksumusega 100 krooni; naiste T-särgi, oranži värvi, maksumusega 50 krooni; naiste T-särgi „Marks and Spenser“, maksumusega 50 krooni; naiste T-särgi „Lilliwear“, maksumusega 50 krooni; kaks rinnahoidjat, valget värvi, maksumusega 50 krooni tükk, kokku 100 krooni väärtuses; naiste T-särgi „Dubster“, maksumusega 50 krooni; naistepesu, valget värvi 3 tükki, maksumusega a 50 krooni, kokku 150 krooni väärtuses; kaks paari naistesukki, pruuni värvi, maksumusega 50 krooni paar, kokku 100 krooni väärtuses; naistepesu, beeži värvi, maksumusega 50 krooni; rinnahoidja, sirelilillat värvi, maksumusega 25 krooni; tuulepluus „Casual“, musta värvi, maksumusega 220 krooni; naiste nahkjope „Stonefield“, maksumusega 400 krooni; naiste dressid „Terranova“, maksumusega 100 krooni; naistesärgi „Active“, maksumusega 50 krooni; naistesärgi „F and D“, maksumusega 50 krooni; naistepüksid „Sinclair“, maksumusega 50 krooni; naistesidem3ed „Always Classic“, maksumusega 13 krooni, naistesukad, maksumusega 75 krooni; seebi Camay, maksumusega 6 krooni; naistekäekoti Dior, musta värvi, maksumuseta, milles olid järgmised kosmeetikavahendid: kosmeetiline pliiats, maksumuseta; huulepulk, maksumuseta; küünetangid, maksumuseta; küünelaki eemaldusvahend „Vix“, maksumuseta; lauvärv, maksumuseta; maniküürikäärid, maksumuseta; küünelakk „Manhattan“, maksumuseta; puuderkreem „Kanebo“, maksumuseta; põseruuž „Blush majeur“, maksumuseta; silmapliiats, musta värvi, maksumuseta; ripsmetušš „Long Lash maskara“, maksumuseta; silmapliiats „Aqua“, maksumuseta; huulepulk „Lumene“, maksumuseta; ripsmetušš „More Lashes“, maksumuseta; ripsmetušš „Expansion“, maksumuseta; kosmeetiline pliiats, musta värvi, maksumuseta; lauvärvid Cristian Dior“, maksumuseta, kokku oli tekitatud kahju 2339 krooni väärtuses. Seega pani Jüri Tšerkašin toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Regina Ivanovat selles, et tema 18.07.2007 kella 17 paiku, pärast NŠ tapmist 18.07.2007, omandas ja hoidis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud kannatanu vara, ja nimelt: saanud Jüri Tšerkašini käest NŠ röövitud Nike spordidressid, maksumusega 1299 krooni ja Iguana jope, maksumuseta; pani selga ja kandis politsei poolt ära võtmiseni 20.07.
Samuti tema, 18.07.2007 ajavahemikul kella 17-st kuni umbes kella 19-ni aadressil Tallinn, Müürivahe 2 asuva restorani Gloria juures ja seejärel mahajäetud katlamaja territooriumil, mis asub aadressil: Tallinn, Põhja pst 37, koos Jüri Tšerkašiniga, seoses röövimisega pani julmal viisil toime MB mõrva katse, korduvalt lüües MB käte ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kehavigastusi ja, kasutades vägivalda, võttis ära MB vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: kuldsõrmuse maksumusega 300 krooni; kolm hõbesõrmust maksumusega a 75 krooni, kokku 225 krooni väärtuses; mobiiltelefoni Nokia maksumusega 500 krooni, tekitades kahju kokku 1025 krooni väärtuses; pärast mida viskas MB avatud luugi kaudu kütusemahutisse, sügavusega umbes 10 meetrit, mille põhjas oli umbes 1,5 meetrit masuuti ja vett, ning sulges kütusemahuti luugi, kuid MBl õnnestus kütusemahutist välja ronida ja teatada juhtunust. Seega pani Regina Ivanova toime
Samuti tema, olles isik, kes on toime pannud tapmise katse seoses röövimisega, 18.07.2007 ajavahemikul kella 19-st kuni kella 22-ni, koos Jüri Tšerkašiniga tuli aadressil: Tallinn, XXX, asuvasse korterisse, grupis Jüri Tšerkašiniga pani toime röövimise AL suhtes, ja nimelt: kasutades vägivalda, korduvalt lüües kannatanut käte ja jalgadega vastu pead ja keha, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära AL kuuluvad vallasasjad, ja nimelt: pleieri Atachi maksumusega 550 krooni; kõrvaklapid maksumusega 20 krooni; pleieri kasseti, maksumuseta; Duracel patareide komplekti (10 tükki), maksumusega kokku 90 krooni; tekitades kahju kokku 660 krooni väärtuses, samuti püüdis A.L käe pealt ära võtta kella „Kvarts“, maksumusega 50 krooni, kuid see tal ei õnnestunud, seejärel jooksis A.L korterist ära. Seega pani Regina Ivanova toime
Samuti tema, 18.07.2007 ajavahemikul alates kella 17-st kuni kella 18-ni aadressil Tallinn, Müürivahe 2 asuva restorani Gloria juures ja seejärel mahajäetud katlamaja territooriumil, mis asub aadressil; Tallinn, Põhja pst 37, koos Jüri Tšerkašini ja Dmitri Ivanoviga peksis läbi NG, korduvalt lüües kannatanut käte ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega pani Regina Ivanova toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Dmitri Ivanovi selles, et tema, 18.07.2007 ajavahemikul alates kella 17-st kuni kella 19-ni aadressil Tallinn, Müürivahe 2 asuva restorani Gloria juures ja seejärel mahajäetud katlamaja territooriumil, mis asub aadressil: Tallinn, Põhja pst 37, koos Jüri Tšerkašini ja Regina Ivanovaga, lõi korduvalt MB rusikaga näkku, kasutades vägivalda, võttis ära MB vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: mobiiltelefoni Nokia maksumusega 500 krooni, tekitades kahju kokku 500 krooni väärtuses; Seega pani Dmitri Ivanov toime
Samuti tema, 18.07.2007 ajavahemikul alates kella 17-st kuni kella 19-ni aadressil Tallinn, Müürivahe 2 asuva restorani Gloria juures ja seejärel mahajäetud katlamaja territooriumil, mis asub aadressil; Tallinn, Põhja pst 37, koos Jüri Tšerkašini ja Regina Ivanovaga peksis läbi NG, korduvalt lüües kannatanut käte ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega pani Dmitri Ivanov toime
2. Kohtu seisukohad ja tõendite analüüs. 2.1.Jüri Tšerkašini süüdistus
p 1,4 ja 5 järgi ja Regina Ivanova süüdistus
p 1 ja 5 järgi, D.Ivanovi süüdistus
N.Š tapmise episood: Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et J.Tšerkašin pani toime NŠ mõrva süüdistuses näidatud ajal , kohas ja viisil. J.Tšerkašin andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta 18.07.2007.a. kella 10 paiku hommikul läks ta koos R.Ivanova ja tema tütrega XXX lähedale šašlõkki tegema. Seal olid ees juba TB, VF, J, kelle perekonnanime ta ei mäleta ja MK ja veel keegi. Šašlõki tegemise ajal jõid nad ära 2-3 pudelit viina. Kui viin otsa sai, siis ta käis veel viina järel. Kui tagasi läks, siis nägi, et NŠ vestles J ja M millestki. Peale seda hakkas rääkima Regina Ivanovaga. Tema kuulis , et NŠ ütles fraasi, et tapetakse ära su perekond. Seejärel hakkasid N.Š ja R.Ivanova tülitsema. Tema ei soovinud, et naised tülitseksid ja kutsus N.Š endaga piirdeaia juurde rääkima. Piirdeaia juures märkas ta teed, mis viis üles mäkke. Ta ütles N.Š , et ta läheks üles. N.Š läks ees, tema järel. Üleval nägi ta puude juures toru, millele N.Š istusid. See toru tuli mäe seest, mis osutus suureks mahutiks, kus oli kütus. Kui N.Š istus, siis tema käskis tal anda endale oma asjad: Nike dressid, Iguana jope. Miks ta neid asju nõudis, seda ei tea ise ka. N.Š andis asjad ära vabatahtlikult ja pani mahuti lahtise luugi juurde maha. Luugi august oli näha, et selle mahuti sees all on mingi vedelik. Ta võttis kannatanust kinni ja viskas ta pea ees sinna mahutisse. Ta nägi, kuidas kannatanu tõusis mahutis püsti. Seisis ja oli vait. Tema sai aru, et must vedelik mahutis on masuut. Seda oli ca poolteist meetrit. Tema käskis N.Š ära uppuda. Selle peale võttis N.Š vedelikku suhu ja sülitas selle välja. Tema ärritus selle peale ja nägi, et luugi juures vedelevad telliskivid. Telliseid oli umbes neli. Kuna ta ühegagi nendest kannatanule pihta ei saanud, siis ta läks mäest alla, kuna talle meenus, et seal oli veel telliseid. Ta võttis sealt umbes 3-4 kivi ja läks uuesti mäkke. Ta vaatas mahutisse ja nägi, et N.Š seisab toru taga. Ta otsustas ka ise mahutisse ronida. Võttis riidest lahti, jalga jäid aluspüksid ja sokid. Ta võttis kaasa tellise ja ronis mahutisse, seisis mahutis põiki asetseva toru peal ja viskas N.Š kiviga. Pihta ei saanud. Läks uuesti üles ja võttis uue kivi ja laskus taas mahutisse. Viskas N.Š kiviga otse pähe. Kuulis matsu, mis tuli ilmselt kolju purunemisest ja mille järel N.Š kukkus selili masuuti. Tema nägi, kuidas N.Š pea vajus masuuti ja masuudist hakkasid tulema mullid. N.Š surmas oli ta kindel. Tema ronis seejärel mahutist välja ja pani riidesse. Võttis N.Š asjad ja vaatas nende taskutesse.. Leidis sealt mobiiltelefoni Nokia 2100 ja jättis selle endale. Samuti taskus olnud rahakoti, mille sisu ta ei vaadanud. Ta leidis taskust ka kannatanu korterivõtme, ta aimas, et see on XXX korteri võti. LVoli eelnevalt palunud selle võtme võtta (kellele selline avaldus konkreetselt LV poolt tehti, seda J.Tšerkašin seletada ei osanud). Süüdistatav R.Ivanova kinnitas kohtus, et tema elukaaslane J.Tšerkašin tõi koju mingeid asju sama päeva õhtul, kui nad koos Linnahalli juures šašlõkki tegid. Arvatavasti J.Tšerkašin ütles talle, et N.Š on surnud. Ta sai aru, et riided, mis J.Tšerkašin koju tõi ja temale andis, pärinevad N.Š . Ta sai aru, et NŠ enam ei ole ja et need riided olid N.Š omad. Tunnistaja V Otlot kinnitas kohtus, et juulikuus 2007.s. sai ta töötades politseinikuna väljakuste Linnahalli juurde. Kohale läks koos abipolitseinik Reinbushiga pealelõunasel ajal. Sündmuskohal ootas neid ees väljakutse teinud mees. Põõsaste juures seisis inimene, kes oli masuudiga sedavõrd määrdunud, et ise saanud aru, kas see on mees või naine. Ta kutsus kiirabi ja sai teda, et masuudiga määrdunud isik on MB. MB rääkis, et ronis välja lähedalasuvast masuuditünnist, rääkis, et oli peksa saanud nii kohapeal kui kesklinnas. Peksid Regina ja mitu meest. Ühe mehe nimeks ütles Jüri või Jürka. Vestluse käigus selgus, et Regina ei salli teda. Võis jutust aru saada, et tegu on armukadeduse ja isiklikest suhtest tekkinud pingetega. MB oli tema enda sõnul masuudimahuti juurde vägisi viidud ja sinna sisse tõugatud. Enne seda pekstud. Ta ütles, et mahutisse tõukas teda Regina. Mõne aja pärast tuli sündmuskohale mees perekonnanimega L, kes oli erutatud ja higine. Ta küsis MB käest, kas ta on N näinud ja ega äkki N seal masuudi sees ei ole. A.L seletas, et N on tema elukaaslane, ta üritas temaga telefoni teel ühendust võtta, kuid telefon oli välja lülitatud. Kuna N nähti viimati koos Reginaga lahkumas ja Regina olevat tagasi tulnud üksi, kusjuures seljas olid tal N riided, siis temal tekkis kahtlus, et N võib olla midagi juhtunud. Tunnistaja V Ž ütluste kohaselt kontrollis tema päästeteenistuses tööl olles politsei korraldusel masuudimahutit Linnahalli juures. Mahuti on künka sees. Künka kõrgus on ca 3- 4 m ja selle peal on plats. Avauste vahe on 2 meetrit ja luugid on läbimõõduga 1-1,5 meetrit. Luukide kõrgus on ca 5 cm. Seal olid ka luugikaaned, aga need olid eemale lükatud. Mahuti sügavus on ca 10 m. Sisse kukkuda sinna ei saa ka mitte juhuslikult, kusagilt oleks ikka võimalik kinni haarata. Luugi ümber on muru ja 2-3 toru. Ta ronis mahutisse. Seal oli masuudikiht ca 20 cm ja 3-5 cm oli tihe kiht. Sees sai liikuda raskustega. Põhjas oli tunda telliskive, torusid. Vedelik mahutis oli väga külm. Mahutist leidis ta masuudi seest ühe inimkeha ja mingeid riietusesemeid ka. Ise ta ei oleks sealt välja saanud ronida, teda aidati. Tunnistaja V.F oli samuti kutsutud masuudimahutit kontrollima seoses oma tööga päästekomandos. Tema kinnitab samuti, et masuudist leiti inimkeha ja leiab, et mahutisse kukkuda ei ole 99 protsenti võimalik. Tunnistaja LV andis ütlusi, mille kohaselt tema ei ole palunud NŠ korterivõtmeid ära võtta. N.Š surmast kuulis ta A.L . Kannatanu AL andis ütlusi selle kohta, et NŠ oli tema elukaaslane ja nad elasid koos Tallinnas, XXX N.Št nägi ta viimati elusana 18.07.2007.a. Kella 19 paiku õhtul kohtas ta Balti Jaama juures LV , kes ütles, et N helistati kutsuti šašlõkki tegema Linnahalli juurde. Helistas MK. L ütles, veel, et nägi Reginat ja Regina käib ringi N spordidressis. Kui ta koju läks, siis kohtas korteris Regina Ivanovat, Dmitri Ivanovi ja Jüri Tšerkašinit, kes kutsusid teda mere äärde alkoholi tarvitama. Ta nägi Regina Ivanoval seljas N dressi ja sai kõigest aru. Õhtul , peale seda, kui süüdistatavad temalt asjad ära võtsid ja tal õnnestus korterist välja lipsata, siis läks ta Linnahalli juurde. Nägi seal üleni masuudist MB, keda ta algul äragi ei tundnud masuudiga määrdumise tõttu. Politsei oli ka kohal ja kuna ta väitis, et masuudis on laip, siis viidi ta Erika tn politseiosakonda kaasa. Seda, et masuudis laip on, ütles ta, kuna leidis lõkkeplatsi juurest N.Š keti ja oletas, et N on masuudis. Kui teda politseist minema lasti , siis ronis ta ise masuudimahutisse , leidis sealt inimkeha , kuid tal ei õnnestunud seda välja tuua. Ta läks mere äärde, pesi ennast ja läks siis Balti Jaama. Kell oli siis 3-4 hommikul . Sündmuskoha vaatlus viidi läbi 20.07.2007 Tallinnas, XXX asuval mahajäetud katlamaja territooriumil (Tallinna Linnahalli juures) /kd 1 tl 4-5/. Vaatlusprotokollist ja fototabelitelt nähtub, et territoorium on piiratud võrkaiaga, milles ebamäärase kujuga augud, neist merepoolsel läbimõõt 1,5 m x 0,70 m. Katlamaja juures (Tallinna Linnahalli poole) on sarnase suurusega aiaauk. Territooriumi keskel asub pinnasega kaetud masuudimahuti, mille diameeter on ca 15-20 m, sügavus ca 10 m. Mahuti peal asub mitu luuki. Linnahalli poolt esimene ja teine luuk avatud asendis. Esimesel luugil on kaas poolavatud asendis. Antud luugil on metallist redel, mis viib mahuti põhjani. Sellest luugist viie meetri kaugusel asub lahtine (teine) luuk, millel puudub redel. On näha, et luugi sees mahutis asuvad erineva läbimõõduga torud. Mõlemad luugid kuuluvad ühele mahutile. Vaatluse käigus Päästeameti Põhja-Eesti regionaalkeskuse Ida-Harju P-5 grupi ametnikud sisenesid mahutisse läbi esimese luugi metallredeli kaudu, kontrolliti mahuti põhja esimese ja teise luugi all. Mahutis on rohkem kui meetri kõrgune masuudi ja vee segu. Kahe luugi vahel masuudi seest leiti surnukeha. Päästeametnike poolt kinnitati laiba jalgade ümber nöör, mille abil tõmmati laip esimese luugi kaudu välja. Vaatluse hetkel asub laip selili asendis. Tegemist naisterahva surnukehaga. Laiba vasak käsi on painutatud küünarliigesest ja asub kõhu peal, parem käsi on küünarliigesest painutatud, asub kehast eemal, rinna kohal. Laibal seljas masuudiga määrdunud rinnahoidja, särk, aluspüksid, seelik ja jalas sokid. Laiba jalad on põlveliigestest kergelt painutatud. Koolnukangestus kell 12.13: alalõuas ja sõrmedes tugev, põlvedes keskmine. Laiba pea ja nägu puhastati lapiga. Vasaku silma alalau välisnurgas umbes 1,5 cm põrutushaav (võimalik et torkehaav). Haava põhjas tuntav luukild. Vasaku silma ülalaul jäme, sakiliste servadega haav, haava põhjas tuntavad luukillud. Otsmiku, keha keskjoonest veidi vasakul on põikne suhteliselt siledate servadega haav, haava põhjast paistmas mõra koljuluust, haava pikkus cm 5,5 cm. Vasakul kukla piirkonnas eelnevalt kirjeldatud haavaga samasuguse iseloomuga haav pikkusega cm 3 cm. Vasakul kiiru piirkonnas samasuguse iseloomuga cm 3,5 cm pikkune haav. Esimese luugi juurest (Tallinna Linnahalli poole) viib rada mahuti pealt alla. 19 meetri kaugusel esimesest mahuti luugist asub lõkkekoht, mille juures vedelevad plastikust nõud, pudelid, ämbrid ja riideesemed. Laiba seljast võeti kaasa rinnahoidja, särk, aluspüksid, seelik ja sokid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist /kd 1 tl 53-54/ nähtub, et vaatluse objektiks on Tallinn, XXX asuv endise elektrijaama territoorium, vaatlust teostatakse pimedal ajal tehisvalgustusel. Vaatlusel leiti kaks eset- telefon ja kett. Territoorium ümbritsetud võrkaiaga, mille sõiduteepoolne (Põhja puiestee) osa on lahti lõigatud, ava mõõtmed 1,5 m x 70 cm, mille kaudu vaba sissepääs territooriumile. Territooriumi keskel asub mahuti masuudi hoidmise jaoks. Masuudimahuti diameeter cm 1520 m, sügavus cm 10 m, valmistatud poolsfääri kujulisena, mis kõrgub sõidutee kohal umbes 2,5 m kõrgusel. Masuudimahuti ülemises osas, keskpaiga poole asub kolm tehnilist luuki, kaks luuki on suletud ja üks luuk, mis paikneb põõsaste pool, on avatud. Kolmanda luugi ümber on masuudijäljed. Eelnimetatud luugis on trapp, mis viib mahuti põhja. Mahutis on näha vedelikku, millel on tugev masuudilõhn. Edaspidi on vaatluse käigus leitud veel kolm avatud luuki, millede sees on trapid, mis viivad masuudimahuti põhja. Luugi juures, mis on keskosa lähedal, on rohu sees hõbesinist värvi mobiiltelefon NOKIA. Territooriumil vasakul, sõidutee poole (Linnahalli suunas) on lõkkease, selle kõrval vedelevad ühekordsed kasutatud plastnõud, lõkkeaseme keskel on pooleldi ärapõlenud puuhalud, samast kohast on tunnistaja leidnud keti, mis on valmistatud valget värvi metallist. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena antud eksperdiarvamusest nähtuvalt (tl 22-…) oli NS surma põhjuseks eluohtlik tömp aju-koljutrauma koljupõhimiku murru ja otsmikuluu joonmurruga, peaajuturse, koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ja põrutuskoldega vasaku suurajupoolkera otsmikusagaras, vaasaku sarnaluu killul8ise murru ning põrutushaavadega näol ja juustega kaetud peanahal. Nimetatud tervisekahjustused võisid olla saadud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega/esemetega pea piirkonda. Lisaks esinesid surnukehal roiete murrud veririnnaga, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisel vastu samasuguse iseloomuga pindu ja on samuti eluohtlikud tervisekahjustused. Hulgaliselt leidus surnukehal ka mitteeluohtlikke vigastusi. N.Š masuudi sisse elusana sattumist kinnitab masuudiseguse vedeliku leidumine hingamisteedes. Surnukeha oli masuudis mitte kauem kui 2-3 ööpäeva. N.Š surnukeha verest ja uriinist leiti etanooli koguses, mis vastab raskele alkoholijoobele elaval inimesel. Täiendekspertiisi käigus antud arvamuse kohaselt /tl.45-46/ võisid N.Š surnukehal tuvastatud vigastused olla tekitatud J.Tšerkašini poolt kirjeldatud viisil. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas N.Š kaotas teadvuse masuudimahutisse kukkumisel, kuid sattumist masuudimahutisse elavana kinnitab masuudi leidumine hingamisteedes. Ei ole võimalik hinnata, kaua N.Š viibis masuudimahutis elavana, sest pole teada, millise ajavahemiku möödudes peale masuudimahutisse sattumist sattus masuut hingamisteedesse. Peale masuudi sattumist hingamisteedesse võis surm saabuda minutite jooksul. Jüri Tšerkašini ütlused (sündmuskoha, kuriteo toimepanemise aja kohta, kannatanu surma põhjustamise asjaolude kohta) kõnealuses episoodis kattuvad kohtuarstliku eksperdi arvamuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kannatanu AL, tunnistajate V Ž , VF ja L V ning süüdistatava Regina Ivanova ütlustega, asitõendite vaatlusprotokolli ja äratundmiseks esitamise protokolliga. Hinnates kõiki kogutud tõendeid nende kogumis, saab teha järelduse, et just Jüri Tšerkašini tegevuse tagajärjel saabus NŠ surm ning kannatanu surma suhtes tegutses ta kavatsetult. On tõendatud, et J.Tšerkašin pani N.Š tapmise toime julmal viisil. Vaatamata vähesele haridusele mõistis J.Tšerkašin, mis aine mahutis on ja möönis kui ohtlik selline aine iseenesest inimesele on. J.Tšerkašini enda detailne kirjeldus tapmisest annab piisava aluse väita, et ta pani toime tapmise julmal viisil. J.Tšerkašin viskas kannatanu pea ees masuuti, loopis kannatanut telliskividega, käis neid vahepeal juurde toomas, kuna need otsa lõppesid, ei pidanud paljuks tapmise lõpuleviimiseks ronida lõpuks ise mahutisse, loopis telliseid N.Šle pähe ja rahuldus vaid siis, kui tema arvates kõlas koljupurunemise mütsatus, kannatanu vajus masuuti ja masuudi pinnale kerkisid mullid. Julm viis ilmneb iseenesest tapmisteos, millega J.Tšerkašin väljendas erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Tapmisteo julma viisi iseloomustab ka J.Tšerkašini järelejätmatu soov tapmine lõpule viia (eemaldumine mahuti künkast lõkkeplatsile, mis oli ligi 20 m mahutist eemal, uute telliste juuretoomine jne). Tapmine seoses röövimisega eeldab, et samaaegselt täidab süüdlane nii tapmise kui röövimise koosseisu. Süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma. Kannatanu surma suhtes peab tal olema otsene või kaudne tahtlus. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga, kusjuures vägivald võib olla ka psüühiline. Vägivald peab ajaliselt olema seostud asja hõivamisega. See tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või peale asja üleminekut süüdlase valdusesse. Jüri Tserkasini käitumine - annab N.Š käsu, et naine võtaks oma Nike dressid ja Iguana jope ära, seejärel viskab ta N.Š pea ees läbi luugi alla ja loobib tellisiskividega surnuks, siis kohe võtab N.Š Nike dressid ja Iguana jope kaasa ja hiljem kingib need R.Ivanovale, aga kannatanu mobiil jätab endale – kinnitab, et Jüri Tšerkašinil oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Seega pani Jüri Tšerkašin toime kannatanu tapmise seoses röövimisega. Jüri Tšerkašini süü kõnealuses episoodis on tõendatud ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Antud kuriteo puhul tuleb karistuse mõistmisel arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, mida J.Tšerkašin avaldas kohtuistungil. N.Š õde S M loobus tsiviilhagist kohtuistungil. MB tapmiskatse ja röövimise episood. Kohus leiab, et süüdistatavte süü on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega. J.Tšerkašin ja R.Ivanova panid MB tapmiskatse toime samas kohas , kus pani toime N.Š tapmise. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastuv on kirjeldatud N.Š tapmise episoodis. J.Tšerkašini ja R.Ivanova süü on tõendatud ka kannatanu A.L ütlustega, milliseid on kirjeldatud eespool ja millistest nähtub, et A.L nägi masuudi seest välja roninud üleni musta M.B, keda ta esmalt äragi ei tundnud. Kusjuures tema küsimise peale, kas seda tegi Regina, vastas MB jaatavalt, kuid rohkem neil sel teemal vestelda ei õnnestunud, kuna politsei segas vahele. Kannatanu MB andis ütlusi, mille kohaselt ta kohtas 18.07.2007.a. Balti Jaama taarapunkti juures Regina Ivanovat, kes kutsus teda Linnahalli juurde pikniku pidama. Taarapunkti läks ta hommikul koos J P ja M K ja NG . MK ja JP ostsid šašlõkki poest. Nad läksid trammiga koos Linnahalli juurde. M.K tegi lõket ja tema istus NG kõrval. Ta ütles N.G , et tal on külm ja N andis talle oma jope selga.. Mõne aja pärast tuli Regina Ivanova sinna. Lõi teda jalaga selga ja ütles, et jope ,mis tal seljas on, on N oma ja käskis tal lahkuda. Tema lahkuski ja läks taarapunkti juurde. Kohtus eal tuttavaid, kellega ostsid koos õlut ja läksid Balti Jaama juurde parki. Kella ühe või poole kahe ajal läks tagasi taarapuntki juurde, kohtas seal uuesti NG . Nad läksid koos N kesklinna Gloria restorani hoovikangi alla. Kella 5 ajal tulid sinna ka Regina Ivanova, Dmitri Ivanov ja Jüri Tšerkašin. Regina või Jüri lõi N jalaga. Regina käskis temal N jope seljast ära võtta. Ta võttis jope seljast ära ja andis selle N kätte. Edasi tõuklesid nad Reginaga ja läksid siis kõik koos Linnahalli juurde. Regina tõukas teda selja tagant ja teatas, et see, mis on tema oma, seda temalt keegi ära ei võta. Tema ei saanudki aru, mida Regina sellega mõtles. Linnahalli juures istus tema lõkkeplatsist veidi eemal. D.Ivanov istus tema vastas, J.Tšerkašin ja R.Ivanova olid püsti. Ta sai istuda ca 5 minutit ui Regina käsis tal püsti tõusta ja ütles, et tuleb mäest üles minna. Regina läks ees, tema järel tema ( MB) ja Jüri tuli taga. Kui nad olid poolel teel mäkke, siis D.Ivanov karjus R.Ivanovale, et võta telefon. Regina käskiski temal telefoni ära anda. Tema vastas algul, et ei anna, aga siis ikkagi andis, kuna kartis teisi, kes olid arvulises ülekaalus. Telefon jõudis D.Ivanovi kätte, kes küsis PINkoodi. Tema alul ütles, et ei mäleta, lõpuks siiski ütles koodi ja läks edasi mäkke. Mäe peal lõi Regina teda näkku. Tema kukkus ja tõmbas ennast kõverasse, Regina tiris ta püsti, käskis tõusta ja võtta ära kõik sõrmused. Tema võttis sõrmuseid ära, aga üks ei tulnud sõrmest ära. Regina ja Jüri ütlesid, et võtavad ikka ja peksid teda mõlemad jalgadega selga, kõhtu ja näkku ja käskisid endiselt sõrmuse sõrmest ära võtta. Jüri võttis taskust noa ja ütles, et kui ei tule ära, siis lõikavad sõrme maha. Ta sikutas seejärel hammaste abil sõrmuse sõrmest endal ära. Siis nõudis Regina tema pükse ja võtmeid, kuid neid ta ei andnud. Seejärel tuli kohale D.Ivanov ja lõi teda kaks korda rusikaga näkku ja kõhtu öeldes, et MB on prostituut, kes ütles tema ema kohta „lits“. Seejärel läks D.Ivanov ära. Regina ja Jüri peksid teda edasi näkku, kõhtu, jalgadesse ja pähe. Tema palus peksmine lõpetada ja end sinna jätta, aga nad ei leppinud sellega. Nad võtsid temal kätest kinni, üks ühest ja teine teisest käest ja lohistasid teda mahutiaugu juurde. Tema ajas käed laiali, sest nad tahtsid teda mahutisse visata, kuid siis haaras üks käest ja teine jalast ja viskasid ta alla mahutisse. Mahutis oli vesi ja masuut rinnuni. Ta seisis seal ja vaatas üles ja emb-kumb, kas Regina või Jüri ütles, et elab veel ja jutt oli telliskividest, et oleks vaja tuua kive. Regina viimased sõnad talle olid, et „siit sa välja enam ei saa ja siia sa jäädki“. Regina oli tema suhtes armukade ja soovis tema ellu sekkuda, kuna N.G , kes on tema elukaaslane, elas enne kolm kuud Regina juures. Tema läks august kaugemale seina äärde ja siis oli kuulda karjumist, et kell on palju ja peaks ära minema. See oli D.Ivanov, kes hüüdis. Temal õnnestus suurte pingutustega mahutist välja ronida. Oli šokis ja ei osanud alul midagi teha, siis nägi, et tuleb üks noormees. Noormeheks osutus J P , kes kutsus talle kiirabi ja politsei. Ta rääkis politseile, mis juhtus. Sel ajal tuli sinna ka N.Š elukaaslane N otsima. Ta seletas N mehele, et tuli just masuudi august ja siis N mees käis seal augu juures N hüüdmas. Jüri Tšerkašin end MB tapmiskatses süüdi ei tunnistanud ja seletas kohtule, et Linnahalli juures oli konflikt MB ja Regina Ivanova vahel. Regina küsis M käest raha 1000 krooni, MB vastas, et raha tal ei ole ja pakkus selle asemel sõrmuseid ja telefoni. Regina võttis need vastu. Regina lõi 1-2 korda lahtise käega M.B. Siis lähenes tema M.B ja lõi teda näkku, MB kukkus maha. Ta lõi veel mõned korrad rusikaga näkku, siis Regina ütles, et aitab küll ja nad pöörasid ringi, et lahkuda, kuid MB hüüdis neile midagi. Nad pöörasid tagasi. MB tahtis ära joosta ja tema tõmbas teda luugi poole. MB komistas ja kukkus masuudimahutisse poolenisti. Tema haaras tal jalast, et teda välja tõmmata, kuid see ei õnnestunud ja MB libises alla. Seepeale tekkis temal paanika, sest talle meenus, et mahutis on N.Š ja ta läks koos Regina minema. Kui mäest alla jõudsid, siis seal olid D.Ivanov, N.G ja VF. Edasi suundusid nad kõik Balti Jaama poole. Süüdistatav Regina Ivanova andis kohtus ütlusi selle kohta, et konflikt M.B tekkis temal Gloria restorani kangialuses, kus nad teineteist lahtise käega lõid. Konflikt tekkis, kuna M.B oli seljas jope, mille tema oli kunagi N.G kinkinud. Talle ei meeldinud, et tema kingitud asju kannab keegi teine. Gloria restorani juurest läksid nad kõik koos ( MB, R.Ivanova,J.Tšerkašin, D.Ivanov ja N.G ) Linnahalli juurde. Lõkkeplatsi juures jäi N.G magama, sest oli väga purjus. Tema vestles M.B ja küsis oma võlga tagasi, MB vastas, et ei ole raha. MB pakkus võla katteks kolme hõbesõrmust ja ühte kuldsõrmust ja telefoni. Miks nad kolmekesi mäkke läksid, seda ta enam ei mäleta, ei oska seletada. Mahuti juures oli luuk. Selle juures käis endiselt jutt rahast ja MB pakkus oma asju. Kui MB andis asjad, siis nad hakkasid ära minema, aga MB hakkas tülitsema, sõimama teda ja J.Tšerkašinit. Seda tegi ta ilma igasuguse põhjuseta, ilmselt seepärast, et oli purjus. Selle peale nemad pöördusid J.Tšerkašiniga ümber ja tema lõi MB üks-kaks korda näkku. J.Tšerkašin seisis kõrval ja midagi ei teinud. Siis hakkas MB uuesti ropendama ja siis vist J.Tšerkašin lõi MB korra. MB hakkas kõikuma ja kukkuma. J.Tšerkašin üritas tal jalast kinni võtta, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Mahutisse ei tahtnud MB keegi visata. Mahutisse kukkus MB ettevaatamatusest ja juhuslikult. Pärast MB mahutisse kukkumist nad lahkusid. Mahutisse ta enne seda ei vaadanud, sest oli natuke joobes ja kardab kõrgust, ujuda ei oska. Kuna ta kuulis, kuidas MB kukkus, siis sai ta aru, et tegemist on suure kõrgusega. Miks ei kutsunud politseid ega kiirabi, seda ei oska R.Ivanova seletada. Oli šokis. Süüdistatav Dmitri Ivanov andis ütlusi, mille kohaselt Linnahalli juures ütles Regina Ivanova D.Ivanovile, et MB, A.L ja N.Š ähvardasid nende perekonda kättemaksuga. Peale neid sõnu läks D.Ivanov koos MBga mäkke, nendega koos ka R.Ivanova ja J.Tšerkašin. N.G ja F jäid lõkkekoha juurde. See oli mahajäetud territoorium Linnahalli kõrval, Põhja pst
p 1, ja 5 ja
p 1,4,5 - § 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kuna J.Tšerkašini poolt MB tapmine jäi katse staadiumisse, siis tuleb kvalifitseerida kuritegu mõrva katsena viitega korduvuse punktile, kuna eelnevalt oli J.Tšerkašin tapnud NŠ. R.Ivanova poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
D.Ivanovi tegevus on kvalifitseeritud õigesti
2.2.Jüri Tšerkašini süüdistus
Regina Ivanova süüdistus
Kohus leiab, et J.Tšerkašini süü
lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kannatanu A.L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks ta koos L. Viga XXX korterisse. Seal kohtas D.Ivanovi, R.Ivanovat ja J.Tšerkasinit. Nad kutsusid teda mere äärde alkoholi tarvitama. Kannatanu keeldus ja läks koju. Korterisse läksid kõik koos, süüdistatavad, kannatanu ja L V. NŠ kohta ta ei küsinud, sest nägi Regina seljas NŠ dressi ja sai aru, et midagi on juhtunud. Korteris tahtis Regina Ivanova kannatanult telefoni ära võtta, hakkas teda läbi otsima, et kannatanu ei saaks helistada ja kedagi kutsuda. Läbiotsimise ajal Regina Ivanova peksis kannatanut, lõi kätega kuhu juhtus. D.Ivanov ei teinud midagi, vastupidi, ütles, et A.Lt ei puudutataks. J.Tšerkašin osales asjade äravõtmisel koos R.Ivanovaga , hoidis kannatanut kätest kinni. Kampsuni taskust võeti ära pleier kõrvaklappidega, ca 10 patareiga ja kassett. Telefoni ei leitud ja kella neil ei õnnestunud ära võtta, sest D.Ivanov sekkus ja katkestas R.Ivanovat ja J,Tšerkašinit. Sel hetkel õnnestus kannatanul korterist lahkuda. Korteris olid veel Ivanovi ema ja L V, nad istusid ja ajasid juttu, nägid, mis toimus. Läbiotsimise protokollist (R.Ivanova juures XXX) /kd 1 tl 116 -149/ nähtuvalt võeti R.Ivanova ja D.Ivanovi elukohast kaasa Dmitri Ivanovi poolt välja antud kaks kilekotti riideesemetega ja ühe kõlariga audiomagnetoola Artech. D.Ivanov andis kohtus ütlusi, mille kohaselt läks ta koos R.Ivanova, J.Tšerkašin, F , N.G ga Köie tänavale, seal oli Ivanovide ema. F ja N.G läksid linna. Peale nende lahkumist tulid L.V ja A.L. L palus tänaval, et keegi ei peksaks A.L . Koos (D.Ivanov, R.Ivanova, J.Tšerkasin, L, Ivanovide ema ja L) mindi L korterisse. D.Ivanov palus omal initsiatiivil A.Ll võtta taskutest kõik asjad välja. Kõik viibisid sel hetkel juures. A.L pani asjad – pleier ja patareid – rahulikult lauale. L.V ütles, et pleier on tema oma. Seejärel tegi D.Ivanov A.Lle selgeks, et tema viibimine korteris ei ole soovitav, A.L lahkus. Vägivalda D.Ivanovi juuresolekul ei tarvitatud. See toimus kella 10 või pool 11 õhtul. 5 minuti pärast lahkusid R.Ivanova ja J.Tšerkašin ning 20 minuti pärast D.Ivanov. Korterisse jäi D.Ivanov ja tema ema. Ära minnes mingeid asju kaasa ei võtnud, ei näinud ka, et keegi oleks võtnud. Korterisse tagasi ei läinud. XXX korter kuulub L , kes elas seal kas venna või abikaasaga, see isik oli invaliid. A.L vist elas ka seal, teadis seda L V sõnade järgi. A.L vigastusi ei näinud, tema peksmisest midagi ei teadnud, rohkem teda ei näinud. D.Ivanov elas enne kinnipidamist XXX. Regina Ivanova elas koos ema, Jüri Tšerkašini ja lapsega XXX. R.Ivanova andis ütlusi, mille kohaselt läks ta koos J.Tšerkašiniga otsima oma ema aadressile XXX, ei mäleta, kas D.Ivanov oli kaasas. Köie tänava korteris olid L V, Jüri Tšerkašin, R.Ivanova ja tema ema. Nad vestlesid, ema keeldus ära tulemast ning R.Ivanova koos J.Tšerkašiniga lahkusid. Trepil kohtasid A.L , teretasid ja A.L läks korterisse. Korterist lahkudes R.Ivanova ja J.Tšerkašin mingeid asju kaasa ei võtnud. Selle korteri omanik on invaliidist vanamees, L üürib seal tuba, teeb süüa ja koristab. J.Tšerkašin andis ütlusi, mille kohaselt ta mäletab momenti, et ta seisab koridoris Köie 11 ja seal on AL, kes tuli köögist, käes torujupp. J. Tšerkašin arvas, et A.L tahab teda sellega lüüa. J.Tšerkašin hakkas A.L peksma, lõi teda näkku ja löökidest kukkus ta maha, siis lõi teda paar korda jalaga kõhu piirkonda. A.L vajus kokku ja varjas nägu kätega. J.Tšerkašin vaatas teda ja läks ära tänavale. Rohkem ei mäleta, mäletab, et oli mingi kaupluse juures, ärkas Balti jaamas. AL suhtes toimepandud röövimise episood on tõendatud kannatanu ütlustega. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatavate ütlused on samas vastuolulised, oma sisult täiesti erinevad ja ei ole seetõttu ka usutavad. Samuti on R.Ivanova elukohast leitud A.L kuulunud pleier. Regina Ivanova tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,7 järgi, see on röövimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud tapmiskatse seoses röövimisega, isikute grupis. J.Tšerkašini tegevus on samuti kvalifitseeritud õigesti
lg 2 p 7 järgi, see on röövimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud tapmise seoses röövimisega, isikute grupis. 2.3.J.Tšerkašin,i süüdistus
lg 2 p 4 järgi Jüri Tšerkašin on tunnistanud end süüdi varguses Köie tn korterist. Tema ütlused ühtivad süüdistatava Regina Ivanova ja kannatanu A.L ütlustega, läbiotsimise ja asitõendite protokollidega. Äratundmiseks esitamise protokollist (Tallinn, XXX võetud esemed /kd 1 tl 218/ nähtub, et kannatanu AL selgitas, et talle äratundmiseks esitatud esemed kuuluvad tema elukaaslasele NŠ , need asusid kuni 18.07.2007 nende elukohas Tallinn, XXX ja olid soetatud nende kooselu ajal. Tunnistaja L V ütluste kohaselt tunneb ta R.Ivanovat ca 5 aastat, D.Ivanovi teab. J..Tšerkašinit ei tunne, on näinud. MB tunneb, on tunnistaja sõber. NŠ tundis 7 aastat, ALt 5 aastat. 18.07.2007 kella 7 ajal õhtul läks tunnistaja koos Regina Ivanova ema TBga oma korterisse Köie tn 11-3. Korteriomanik on Lembit, tal on eraldi tuba, ta on voodihaige. Selles korteris elasid tunnistaja L V, NŠ , AL ja korteri omanik Lembit. Tunnistaja ja T.B olid purjus, koju jõudes jõid veel pudeli viina, siis läksid magama. Käis tualetis, ei tea, et J.Tšerkašin oleks korteris olnud, Regina Ivanova ja Dmitri Ivanov olid küll, ta saatis nad viina järele. A.Lt ei näinud. Nad magasid hommikuni. Kella 9 ajal läks tunnistaja Lembitu tuppa, küsis, kes tema televiisori ära võttis. Kadunud oli ka föön. NŠl oli oma kapp, kus tema asjad ja riided. A.L rääkis, et kõik on ära varastatud. A.L seletas varguse kohta, et ta läks tööle ja kella 5-6 ajal õhtul töölt tulles avastas, et asjad kadunud. Korteris oli siis L V, tema ei osanud öelda, millal ja kuidas asjad kadusid. J.Tšerkašin tunnistas end varguses täielikult süüdi ja seletas, et ta leidis korteri võtme tapetud NŠ riiete taskust, aimas et see on XXX korteri võti. Ei tea, kes ütles, et N käest tuleb ära võtta L V korteri võti, see tuli talle aga meelde, kui võtme taskust avastas. Võti tuli anda L V , kuna tema oli selle korteri perenaine. Võtit ta L V ära ei andnud.. Ta läks Köie tänava korterisse, avas ukse ja läks tuppa, kas korteris veel keegi oli, ei pööranud tähelepanu. See oli vist 2-toaline korter, üks uks oli lukus, ilmselt teine tuba. Ta läks otse asuvasse tuppa, hakkas kappides sorima, ei uurinud, mis asjad need olid, pani need kotti. Hinna kohta ei oska öelda midagi, kuna ei tea nende väärtust. Korteris oli ta üksi. Pani asjad kilekottidesse (kaks täis ja üks poolik kilekott), võttis kilekotid ja läks tagasi Linnahalli masuudimahuti juurde Põhja pst-le. Kuna seal kedagi ei olnud, läks ta XXX, kuhu jättis varastatud asjad. Ta ütles Reginale, et tõi talle asjad ja andis Nike dressid ja jope Iguana, ütles, et see on kingitus. See oli kella 13-17 ajal päeval. Regina küsis, kas need on N asjad. Tema oma vastust ei mäleta, oli väga purjus. Sel hetkel N surmast ei rääkinud, ei mäleta, et üldse oleks surmast talle rääkinud, võib-olla õhtul rääkis. Kilekottides olnud asjadest tol päeval ei rääkinud üldse midagi ja hommikul võeti ta kinni. J.Tšerkašini süü on tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud Kar § 199 lg 2 p 4 järgi. J.Tšerkašin on karistatud varguse eest 28.12.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
Kuriteo pani ta toime katseajal. 2.4. Regina Ivanova süüdistus
lg 1 järgi Regina Ivanova tunnistas end sisuliselt süüdi AL ja NŠ kuuluvate asjade hoidmises ning N.Š spordidressi omastamises. Ta andis ütlusi, mille kohaselt spordidressi sai kingituseks J.Tšerkašinilt ja kandis seda pärast seda, A.L ja N,.Š asjad oli toonud korterisse J.Tserkašin. N.Š surmast sai teada vist sama päeva õhtul Jüri käest. Jüri tõi mingid asjad koju. Regina Ivanova küsis, kust need pärit on, Jüri ütles, et need riided on talle ja R.Ivanova sai aru, et Non surnud ja need on tema asjad: Nike dressipluus, Iguana jope ja erinevad T-särgid. R.Ivanova sai aru, et N enam elus ei ole. Kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, millise kuriteo toimepanemise tulemusena J.Tšerkašini poolt R.Ivanova sai asjad enda valdusesse ja need omastas. R.Ivanova teadis, kellele asjad kuuluvad, N.Š oli tapmise päeval spordidress seljas ning ka enne tapmist oli R.Ivanova näinud N.Št selle dressiga. A.L ja N.Š kuuluvad asjad tõi J.Tšerkašin R.Ivanova juurde korterisse kella 4 paiku päeval, s.o. enne A.Lga kohtumist ja tema röövimist R.Ivanova ja J.Tšerkašini poolt. A.L andis ütlusi, mille kohaselt oli Regina Ivanova sama päeva õhtul öelnud, et N.Š sõitis Ämarisse, mis ei vastanud tegelikkusele, kusjuures kannatanu spordidress oli R.Ivanoval seljas. Ise R.Ivanova väidab, et ei tundnud huvi asjade päritolu vastu, kuna oli afekti seisundis. Kuid samal päeval pärast kannatanu asjade saamist pani ta toime 3 kuritegu ning vastavalt kohtupsühhiaatria eksperdi arvamusele oli ta süüdiv ja alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Varastatud asjade enda ja R.Ivanova elukohta viimist kinnitab J.Tšerkašin oma ütlustes, milliseid on kirjeldatud eespool. Samuti on R.Ivanoval seljas näinud N.Š kuulunud dressi mitmed tunnistajad. Seega tema süü kõnealuses episoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
2.5.Jüri Tšerkašini , Regina Ivamnova ja Dmirti Ivanovi süüdistus
Kohus leiab , et süüdistatavate süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud kannatanu juba eelpoolkirjeldatud ütlustega selle kohta, mis toimus Gloria restorani tagahoovis. Kannatanu N.Gerassimov jõi seal koos M.B õlut ja kannatanu jäi magama. Avas silmad, sest tundis lööki ja kuulis Regina Ivanova küsimust, et miks ta andis oma jope jälle ära. Kannatanu tõusis, Dima ja Jüri lõid teda jalaga keha piirkonda. Täpselt ei tea, võib-olla kord või paar lõi igaüks, lõid aga kõik kolmekesi. Kannatanu MB kinnitas, et N.G t lõid jalaga R.Ivanova ja J.Tšerkašin. Kohtuarstlikul läbivaatusel /I kd 88-89/ tuvastati N.G l tervisekahjustused: imendumisjärgus nahaalune verevalum parema silma ülalaul ja paranemisjärgus nahamarrastus vasaku õla tagumisel pinnal. Need tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (sh kängitsetud jalaga), võimalik, et ekspertiisimääruses märgitud ajal, s.o.18.07.2007. D.Ivanov end süüdi ei tunnistanud ja seletas kohtule, et peale kolme läks ta koos R.Ivanova ja J.Tšerkašiniga kodust Balti jaama ja nad ostsid õlut. Vanalinnas palus Regina otsida üles M B, miks, ei selgitanud. Mindi restoran Gloria juurde, tagahoovis kohtasid M.B, V.Frolovi ja N.G t, kes magasid või äsja ärkasid. M ja Regina solvasid teineteist, neil oli kaklus. D.Ivanov läks vahele. J.Tšerkasin oli Regina juures, hoidis teda kinni, et ta ei hakkaks peksma. Peale seda läksid nad (D.Ivanov, J.Tšerkašin, N.G ja R.Ivanova, MB) läbi vanalinna Linnahalli poole. Tunnistaja M T ütlused avaldati, kuna tunnistaja asukohta ei suudetud kindlaks teha. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et 18.07.2007.a. oli ka tema Linnahalli juures šašlõkki tegemas. Ta kohtas seal mitmeid inimesi, sealhulgas MB, NGt, Regina Ivanovat ja Jüri Tšerkašinit (tunnistaja nimetab kõiki eesnimedega), Regina ema T. 19.07.2007.a. ehk järgmisel päeval kohtas ta taarapunbkti juures Reginat, K , Jurat, J ja S (samad inimesed, kes eelmisel päeval šašlõkil olid). K rääkis talle, et Gloria juures ta magas, oli unine ja keegi hakkas teda jalgadega lööma. K ütles:“kolmelt jalat sain lööke ja rääkis, et kui avas silmad, siis nägi Dimat, Jurat ja Reginat. Regina alustas temaga skandaali jope pärast. Temale rääkis vist J, et ta oli leidnud Linnahallli juurest M i, kes istus masuudiga määrdununa maas ja ütles, et temaga toimis niiviisi Regina. NŠ tapmise asjaoludest ei tea ta midagi. R.Ivanova sõnul Gloria tagahoovis N.G konflikti ei olnud. R.Ivanova teda ei peksnud ja tema juuresolekul keegi G t ei puutunud. Keegi naine väljus restoranist, käskis neil lahkuda, nad tõusid ja läksid (R.Ivanova, Tšerkašin, D.Ivanov, N.G , MB) Linnahalli juurde. Kannatanu ütlused kattuvad tunnistaja ütlustega ja eksperdiarvamusega. Kõik kannatanud ja tunnistajad on kinnitanud, et põhjus omavaheliseks vihavaenuks puudus, seega ei ole alust arvata, et kannatanute ja tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Kogu kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistavate ühise joonena võib esile tuua seda, et nad käitusid pikema aja vältel ülbelt ja tüli norivalt mitmete oma kaaslaste suhtes, kellega koos alkoholi tarvitati ja kellest kolme süüdistatava jõud üle käis. Nad otsisid pidevalt põhjusi ja põhjendusi ning ka võimalusi vägivallaks ja seejärel kuritegude toimepanemiseks kannatanute suhtes. Ühiselt toimepandud kuritegude puhul annavad nad üksteist mittesüüstavaid ütlusi, et vabaneda vastustusest ja võimalikust karistusest. Mingit põhjust kahelda kannatanute ütlustes ei ole kohtul vähimatki alust ka vaatamata sellele, et nemadki olid tarvitanud alkoholi. Erinevalt süüdistatavate ütlustest on kannatanute ütlused omavahel sisult kooskõlas. Süüdistatavate süü kõnealuses episoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
Korduvalt lüües kannatanut käte ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitasid süüdistatavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatavate süü suurust, aga ka võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Arvestades mõrva toimepanemise asjaolusid Tegemist on äärmiselt jõhkrate isikuvastaste kuritegudega. Jüri Tšerkašin, Dmitri Ivanov ja Regina Ivanova on varem olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seejuures Jüri Tšerkašin ja Regina Ivanova on kõnealused kuriteoepisoodid toime pannud katseajal. Seega süüdistatavate suhtes on võimaik saavutada karistuse eesmärk mõistes nendele reaalse vangistuse. J.Tšerkašini karistust kergendab tema kahetsus N.Š tapmise pärast. R.Ivanoval ja D.Ivanova puhul karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti puuduvad süüdistatavate karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud. Mingeid asjaolusid, mis tingiksid nende karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine mitte ühegi süüdistatavate puhul nende poolt toimepandud kuritegude puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdistatavatele vähimatki mõju avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt /kd 2 tl 63/ ei ole Regina Ivanova pöördunud psühhiaatriakliinikusse . Ekspertide arvamuse /kd 2 tl 71-72/ kohaselt ei esine Regina Ivanoval psüühikahäireid. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal, 18.07.2007, ei olnud R.Ivanoval takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. R.Ivanova on suuteline tegema sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast. R.Ivanova on suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja on suuteline oma käitumist juhtima, sh osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal, 18.07.2007, ei olnud Regina Ivanova sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Regina Ivanova oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Jüri Tšerkašin psühhiaatriakliinikusse pöördunud ei ole. /kd 2 tl 153/ Ekspertide arvamuse /kd 2 tl 163/ kohaselt ei esine Jüri Tšerkasinil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. J.Tšerkasinil esineb sõltuvus mitmetest psühhoaktiivsetest ainetest. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal, 18.07.2007, ei olnud J.Tšerkašinil takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. J.Tšerkašin on suuteline tegema sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast. J.Tšerkašin on suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja on suuteline oma käitumist juhtima, sh on suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. J.Tšerkašinil esinev sõltuvushäire (sõltuvus mitmetest psühhoaktiivsetest ainetest) ei takista tema viibimist tugevalt kontrollitud keskkonnas. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal, 18.07.2007, ei olnud Jüri Tšerkasin sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Jüri Tšerkašin oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Dmitri Ivanov psühhiaatriakliinikusse pöördunud ei ole. /kd 2 tl 215/ Ekspertide arvamuse /kd 2 tl 224/kohaselt ei esine Dmitri Ivanovil psüühikahäireid. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal, 18.07.2007, ei olnud D.Ivanovil takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. D.Ivanov on suuteline tegema sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast. D.Ivanov on suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja on suuteline oma käitumist juhtima, sh on suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal, 18.07.2007, ei olnud Dmitri Ivanov sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Dmitri Ivanov oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Kohus leiab, et kõiki süüdistatavaid tuleb karistada vangistusega. Mingeid asjaolusid, mis tingiksid karistusest vabastamise, ei esine antud kriminaalasjas. Samuti ei esine õigusevastasust välistavaid asjaolusid. J.Tšerkašin on rasked kuriteod toime pannud mitme isiku suhtes ja prokuröri poolt taotletud karistus on igati vastavuses J.Tšerkašini süü suurusega. Samuti on vastavuses süü suurusega R.Ivanovale taotletud vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et mitmetes kuriteosündmuse päeval aset leidnud konfliktides oli konfliktide algatajaks just R.Ivanova, kes otsis põhjust pealtnäha tühistest asjadest, et algatada mingit riidu ja seejärel vägivalda teiste suhtes. D.Ivanovi puhul leiab kohus, et talle võib mõista mõnevõrra leebema karistuse prokuröri poolt taotletust. Kohtunik Anne Ennok Rajvakohtunikud Mariliis Elling Maimu-Maia Sillat
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.