) § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, so 6000 krooni. 4. Jätta Tõnu Kastanile
lg 2 alusel määratud lisakaristus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks – kohaldamata. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 07.10.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 27.02.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,002596 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Tõnu Kastanit liiklusseaduse (
) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ning võttis
Otsuse kohaselt juhtis Tõnu Kastan 28.10.2008.a kell 20:01 Tallinnas Tartu mnt 101 mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa tema taga parkivale Hyundaile ning temast paremal asuvale Mazdale. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Eesti Autorite Ühingule, Danske Bank Eesti Filiaalile ja Hansa Liising Eesti AS’le. Sellega rikkus Tõnu Kastan liikluseeskirja (LE) § 91 ja § 105 nõudeid. Tõnu Kastan esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses tühistada. Kaebuses esitatud väidete kohaselt ta ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkel tema kasutada oleva sõiduauto Land Rover roolis ja ei saanud seda juhtida. Kaebaja parkis nimetatud sõiduki Lennujaama parklasse ja sealt väljuda polnud võimalik. Jättis auto seisma sõidukite (Hyundai ja Mazda) vahel. Väljus sõidukist, teavitas parkla juhtkonda tekkinud situatsioonist ja jäi abi ootama, et pääseks sõidukiga välja. Olles veendunud, et ta pole kõrvale pargitud sõiduautodele vigastusi tekitanud, väljus kaebaja oma sõiduautost ja läks Lennujaama hoonesse sööma. Hiljem, politsei kõne peale sündmuskohale saabudes, nägi ta, et parkimiskohal oli tekkinud avarii. Sündmuskohal oli politseiauto ja Lennujaama töötajate poolt kohale kutsutud tõstuk. Nimetatud tõstuk proovis Land Roverile teed teha, et see saaks parklast väljuda, kuid oli seejuures vigastanud ka sõiduautosid Hyundai ja Mazda. Land Roveril vigastused puudusid. 04.06.2009.a toimunud kohtuistungil jäi T. Kastan kohtule esitatud kaebuse juurde. Avaldas täiendavalt, et sõiduk Hyundai oli pargitud valesti, seal ta ei oleks tohtinud parkida, kuhu ta oli pargitud, olles tema Land Roveri täiesti kinni parkinud. Land Roveri parkimisandur hakkas märku andma, et autod olid koos, ta vaatas autod üle, kuid mingeid vigastusi või mõlki ei tema autol ega Hyundail ei olnud. Hyundaiga võis Land Roveril olla ka otsene kontakt, kuid Mazdaga, mis oli pargitud paremalt, ei olnud mingit kontakti. Tema auto jäi risti nende kahe auto vahele ja ei saanud ei edasi ega tagasi sõita. Nähes, et ta on sel moel kinni kiilutud, väljus ta autost ja teavitas parkla meeskonda juhtunust, kes kutsusid kohale vahetuseülema. Viimane proovis võtta ühendust lennujaama tehnilise meeskonnaga, et kutsuda kohale tõstukid. Kuna tõstuk ei saabunud koheselt ja väljas oli pime ja vilu, otsustas ta minna lennujaama sööma. Söömas olles sai politseilt kõne ja tagasi jõudes nägi, et sündmuskohal oli tõstuk ja politseiekipaaž. Politsei intervjueeris teda ja tegi paar telefonikõnet ning sõitis siis ära ja kutsus kohale liiklusjärelvalve teenistuse. Tema sündmuskohale ilmumise ajaks olid sõidukitel juba vigastused tekkinud, mistõttu arvas, et need tekkisid sõidukite nihutamisel tõstuki poolt. Võib-olla üritati ka inimjõul Hyundaid ära tõsta ja sellise liigutamise käigus võisid tekkida kahjustused. Leidis, et temale määratud karistus on võrreldes tagajärgedega erakordselt ränk ja karistuse määramisel on arvesse võetud tema poolt varem pandud väärtegusid, kuigi teab, et tal ei ole ühtegi kehtivat väärtegu. Leidis, et tegelikult hoopis Hyundai juht takistas tema väljapääsu parklast ja teda oleks tulnud 3 selle eest karistada. Praeguses olukorras, kus toimunust on väga palju aega möödas ja võib olla ei õnnestu enam tõestada, et tema ei olnud süüdi, palub alternatiivselt üle vaadata temale määratud karistus - nii trahv kui lisakaristus ja neid oluliselt kergendada, st trahvi vähendada ja lisakaristust mitte kohaldada. 04.06.2009.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud ET ütluste kohaselt toimus sündmus eelmise aasta oktoobris õhtusel ajal, kell võis olla 21-22, lumi oli juba maas ja oli päris libe. Ta oli lennujaamas tööl, kui juhiabi UG kutsus teda kaasa parklasse vaatama, kuidas keegi oli oma autoga kahe auto vahele kinni jäänud. UG vastutab sündmuste eest, mis parklas toimuvad, tema on esimene kontaktisik, kellele helistatakse kõigepealt. Kui nad kohale jõudsid, nägi, et parklaaia ääres oli üks auto oli kahe pargitud auto vahele niimoodi risti kinni jäänud, et ei saanud enam sealt välja. Nad helistasid G4S patrullile, et see tuleks ja vaataks, kas saab autot välja tõmmata. G4S patrull ei soovinud ise autot puutuda, sest võivad tekkida vigastused ja helistas ise politseipatrullile, kes soovitas kutsuda kohale pamperauto, et see nihutaks ära esimese sõiduki. Tema ei olnud pamperauto tulekuni kohapeal, lahkus siis, kui G4S helistas politsei välja. UG tuli ka koos temaga ära, läks parkla värava poole, ei mäleta, kas ta jäi sinna rääkima. Kinnikiilunud auto omanik oli samuti seal. Kinnikiilunud autost kahel pool asetseva mõlema auto stanged olid tunnistaja tulekuks juba vigastatud. Vigastused ei olnud küll suured, aga näha oli muljumisjälgi. Pärast sündmuskohalt lahkumist ta enam sinna tagasi ei läinud. Sõidukite juures parkla töötajat ei olnud, aga parkla putkast oli hea ülevaade sündmuskohast, ta asus lähedal - 30m kaugusel. Kohal oli ainult selle sõiduki omanik, kes selle sündmuse põhjustas, nende sõidukite juhte, kellele tekitati kahjustused, kohal ei olnud. Kahjustused põhjustas keskmise sõiduki juht. Kui tema sündmuskohale jõudis, olid sõidukitel vigastused juba näha: edasi – tagasi liigutamise jäljed. Tagumine sõiduk asus parkimiskohal õigesti, oli tagumises reas, read on nii, et üks on aia ääres ja järgmised paralleelselt lennujaamaga. Kinni kiilunud auto mark võis olla Land Rover. 04.06.2009.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud KK ütluste kohaselt ta mäletab, et said avariiekipaažina väljakutse lennujaama parklasse. Mäletab, et see koht oli vastu parkla aeda, kuhu sõidukid olid pargitud. Pargitud autode rivi jooksis vastu parkla aeda, üks sõiduk oli aia ääres ja teine oli parkla keskkoha poole ja nende vahele oli kolmas sõiduk tagurdades sisse manööverdanud. See juht, kes tagurdas, oli kohal, ta ei tahtnud kohapeal ütlusi anda ja soovis advokaati. Nad alustasid väärteomenetlust. Selleks, et kinnikiilunud sõiduk välja saada, tellisid pamperauto. Selleks oli vaja üks takistavatest sõidukitest eest ära saada. Kui nad kohale jõudsid, puksiirauto veel kohal ei olnud. Keegi lennujaama töötajatest tuli sinna. Tema mäletamise kohaselt olid sõidukitel, mis kinnikiilunud sõidukiga kokku puutusid, vigastused. Ei mäleta, kas nende kohale jõudes oli kinnikiilunud sõiduki juht juba kohal või tuli hiljem. Kui tagumine auto oleks olnud valesti pargitud, siis oleks see menetleja poolt fikseeritud. Selleks ajaks, kui nad kohale tulid, olid tema meelest kinnikiilunud autot ümbritsevatele autodele vigastused juba tekkinud. Sellel autol, mis oli vastu aeda, oli tagastange vigastatud ja teisel autol oli esiosa vigastatud ja selleks ajaks ei olnud veel puksiirautot kutsutud. 30.09.2009.a istungil üle kuulatud tunnistaja UG ütluste kohaselt on sündmustest palju möödas, siis oli ta veel tööl lennujaamas. See oli eelmise aasta oktoobri lõpus, oli hiline aeg, kui tuli palve lennujaama parklast. Parkla töötaja helistas ja teatas, et üks kodanik on oma auto niimoodi parkinud, et ei saa enam parklast välja. Ta võttis ühe kolleegi kaasa ja nad läksid vaatama. Kohapeal selgus, et Land Rover oli niimoodi kahe auto vahele ära pargitud, et ta oli nende vahele kinni jäänud. Sellise parkimise käigus oli ta ees ja taga olevad autod ära mõlkinud. Kinnijäänud auto ees oli pargitud Mazda ja taga Hyundai. Esimese hooga oli tal mõte paluda parkla turvafirmat, et see nihutaks autosid ja vabastada nad niimoodi kinniparkimisest. Turvafirma ekipaaž arvas, et seda nad ei tee ja tuleks kutsuda politsei. Tema helistas politseisse, tuli patrull, kes hindas kõigepealt olukorda. Siis nad teatasid, et tuleb välja kutsuda avariitalituse auto. Mõne aja pärast tuligi kohale avariitalituse ekipaaž, kes hakkas juhtumiga tegelema, nad tegid pilte, vormistasid protokolle jne. Tema hakkas organiseerima, et saaks kohale kutsuda puksiirauto tagumise auto liigutamiseks, et kodanik saaks välja sõita. Helistas autoabisse, kuid 4 ilma politsei nõusolekuta nad ei olnud nõus seda tegema. Siis palus, et politsei kutsuks kohale oma partnerfirma, mida politsei tegigi. Siis tuli puksiirauto kohale, mis liigutas tagumist autot keskmisest kinniparkinud autost eemale ja keskmine auto pääses liikuma. Kuni selle ajani, mil jõudis kohale politsei poolt kutsutud puksiir, ei olnud keegi neid autosid liigutanud. Samuti kinnitab seda, et selleks ajaks, kui tema kohale jõudis, oli autodel juba mõlkimisjäljed kokkupuutekohtades olemas. Siis kui tagumine auto sai eemale liigutatud, päästeti kodaniku auto välja ja kogu sündmus sai lõpu. Tehti pildid, fikseeriti sündmus, koostati protokoll, kodanik sõitis minema. Ees seisval hõbehallil Mazdal oli tagumine bamper mõlkis, taga seisval Hyundai maasturil oli mõlkis esistange ja iluliist. Avastas mõlgid autodele peale vaadates. Kaebuse esitaja lahkus vahepeal sündmuskohalt. Lennujaama tõstuk kindlasti keskmist autot ei nihutanud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanek on tõendatud ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Väärteoasja nr 2302,09,002596 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: 28.10.2008.a liikluseõnnetuse akt nr 2526, liiklusõnnetuse akti lisaleht nr 1, 28.10.2008.a sündmuskoha vaatlusprotokoll 2 lk, skeem liiklusõnnetuse juurde, fototabelid LÕ 2526 juurde 11 lehel, 28.10.2008.a protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta T. Kastani suhtes, Põhja PP KKO avariitalituse poolt koostatud kutsed T. Kastanile, T. Kastani suhtes 01.02.2009.a koostatud väärteoprotokoll nr AB 1086182, otsus väärteoasjas nr 2302,09,002596 ja karistusregistri teatis Tõnu Kastani kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti tunnistajate ütlused ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt - Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho Tänaki 27.02.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,09,002596 Tõnu Kastanile põhikaristuse (rahatrahv 6000 krooni) mõistmise osas tuleb jätta muutmata,
lg 2 alusel määratud lisakaristus (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks) tuleb jätta kohaldamata. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Seejuures peab kohus välja selgitama VTMS §-s 133 loetletud küsimused, mis on kaebuse lahendamisel otsustava tähtsusega. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et 28.10.2008.a kell 20:01 Tallinnas Tartu mnt 101 said kahjustada sõiduauto Hyundai Tucson reg. märgiga XXX, omanikuks Eesti Autorite Ühing ja Mazda 3 reg. märgiga XXX, omanikuks Danske Bank Eesti filiaal. Kaebaja on vaidlustanud väärteootsuse, mille kohaselt põhjustas liiklusõnnetusse tema LE § 91 ja 105 nõuete rikkumisega, millega pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 alusel on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse määruse § 81 kohaselt teed. LE § 105 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. 5 Väärteoprotokolli kantud rikkumise kirjelduse kohaselt põhjustas Tõnu Kastan liiklusõnnetuse ja varalise kahju Eesti Autorite Ühingule, Danske Bank Eesti filiaalile ning Hansa Liising Eesti AS-le sellega, et juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa tema taga parkivale Hyundaile ning temast paremal asuvale Mazdale. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja Tõnu Kastani väited väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse tõendamatuse kohta on põhjendamatud ja asjas puuduvad mistahes tõendid, mille alusel võiks kohus nõustuda kaebuse esitaja versiooniga selle kohta, et sõiduautode Hyundai ja Mazda vigastused võisid tekkida mitte tema sõiduauto Land Rover parklast väljumise katsete, vaid lennujaama parklasse sõiduautode nihutamiseks kohale kutsutud puksiirauto või lennujaama töötajate inimjõul tehtud autode nihutamise või ümbertõstmise tagajärjel. Sõidukitele varalise kahju reaalne tekkimine on tõendatud liiklusõnnetuse akti märgituga, mille kohaselt sai õnnetuses kahjustada Eesti Autorite Ühingule kuuluva sõiduki Hyundai Tucson, reg nr XXX, esimene põrkeraud ning Danske Bank Eesti filiaalile kuuluva sõiduki Mazda 3, reg. nr XXX, tagumine põrkeraud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning fototabelitest, samuti tunnistajate poolt kohtuistungitel antud ütlustest nähtub kohtu hinnangul veenvalt, et sõiduautode Hyundai ja Mazda vigastused tekkisid T. Kastani poolt juhitud sõiduauto Land Roveri manöövrite tagajärjel, st ajal, mil T. Kastan üritas selle autoga parklast sinna pargitud sõidukite vahelt välja sõita. Sarnaseid ütlusi sõidukite vigastuste võimaliku tekkimise kohta on andnud kõik kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad. Tallinna Lennujaama tehnohoolde valveinsener E. T , Põhja PP politseiametniku K.Kanni ja sündmuse ajal Lennujaama terminalijuhataja abi ametkohal töötanud U.G ütluste põhjal saab kindlaks teha ajalise järjestuse nii sõidukitel vigastuste tekkimise kui puksiirauto saabumise kohta. Kinnikiilunud auto kättesaamiseks ja olukorra lahendamiseks helistasid Lennujaama ametnikud eelnevalt patrullile G4S, kuid kuna G4S-il puudus õigus autosid liigutada, kutsuti kohale politseipatrull. Alles politsei saabumisel kutsuti kohale puksiir, mis liigutas tagumist autot keskmisest pargitud autost eemale. Kõikide tunnistajate ütlustes kohaselt olid nad sündmuskohale jõudnud enne puksiirautot ning juba sündmuskohale jõudes märkasid nad kinnikiilunud autot ümbritsevatel autodel vigastusi. Seega on T. Kastani ütlused, mille kohaselt ei saanud tema käitumisega sõidukitele vigastusi tekkida, tunnistajate poolt ümber lükatud. Peale T.Kastani väidete puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et kannatada saanud Hyundai või Mazda oleksid olnud valesti pargitud või et sellest asjaolust tingituna oleks T. Kastani poolt juhitud sõiduki manööverdamine olnud raskendatud või võimatu. Arvestades sõiduautodel Hyundai ja Mazda tekkinud vigastuste iseloomu ning väärteoasja materjalidega tuvastatud sõidukite kokkupuudet, samuti kaebuse esitaja poolt märgitut, et enne sõiduautost väljumist ja lennujaama sööma minemist sõiduautodel vigastusi ei esinenud, on välistatud ka vigastuste tekkimine enne 28.10.2008.a aset leidnud liiklusõnnetust. Kohus leiab, et kuna enne oma sõidukiga Land Rover parklas manööverdamist ning tagurdamisega alustamist ei veendunud T. Kastan selle ohutuses, takistades ja ohustades oma tegevusega ka teisi liiklejaid, rikkus ta sellega LE § 91 ja 105 nõudeid. T. Kastani tegevus vastab
lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele.
lg 1 väärteo subjektiivne külg eeldab, et tervisekahjustuse tekitamise puhul oleks isiku tegu toime pandud ettevaatamatusest ja varalise kahju puhul vähemalt ettevaatamatusest. Karistusseadustiku (KarS) § 18 kohaselt on ettevaatamatus nii kergemeelsus kui hooletus. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida ja lg 3 kohaselt paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava 6 asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ehkki Tõnu Kastan võis enne manöövrite alustamist loota, et ta suudab teiste pargitud sõidukite vahelt ilma neid sõidukeid vigastamata välja sõita, oleks ta pidanud tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral siiski ette nägema, et konkreetsetes tingimustes see ei pruugi tal õnnestuda. Seega pani T. Kastan väärteo toime vähemalt hooletusest, millest tulenevalt esineb tema teos
T. Kastani süüd ja teo õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu. T. Kastani käitumine vastab kõigile
Kohus leiab, et kaebaja etteheited talle mõistetud karistuse liigsest rangusest ei ole põhikaristuse osas põhjendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 28.10.2008.a, s.o väärteo toimepanemise ajal kehtinud
(redaktsioon 13.07.2008-27.12.2008) § 7417 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Alates 27.12.2008 ning kuni käesoleva ajani näeb
koosseis samuti ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise eest, muutunud on sanktsioon – lg 1 kohaselt saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni, lg 2 on sarnane teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonile. Antud juhul on Tõnu Kastanit karistatud
lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühikut, so 6000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Arvestades, et põhikaristuse ülemmäär
koosseisupärase teo toimepanemise eest on 300 trahviühikut, on rahatrahv 100 trahviühikut oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on seisukohal, et selline karistus varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise eest on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja proportsionaalne T. Kastani süüga. Karistus ei saa omada üksnes hoiatusfunktsiooni ja olla vaid vähest ebamugavust tekitav, vaid peab olema vahetult ka negatiivse reaktsioonina tajutav. Sanktsiooniõiguse üldpõhimõtete kohaselt kui põhikaristus peab eelkõige silmas süühüvitust (võtab aluseks isiku süü) ja seejärel preventsioone (võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid), siis lisakaristus peab esmaselt silmas preventsioone, st süüdlase mõjutamist ja ühiskonna õiguskorra kaitsmise üldiseid huvisid. Kohtu hinnangul peab Tõnu Kastanile mõistetav põhikaristus piisaval määral silmas ka preventsioonilisi eesmärke, mistõttu lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine pole kohtu hinnangul tema suhtes vajalik. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.