← Eesti

4-08-7228/6

Obsah (13)§ 204§ 23§ 2§ 175§ 135§ 155§ 156§ 210§ 123§ 44§ 19§ 58§ 150

4-08-7228 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Väärteoasja arutamise aeg ja koht 13.november 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, 20308 Narva linn, kirjalik menetlus Lahendi tegemise aeg

) § 134 lg 3 ja § 132 p 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja 02.juuli 2008.a otsus väärteoasjas nr 2330,08,008955, millega Artjom Nekrassovit karistati Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 80 4-08-7228 (kaheksakümmend) trahviühikut, s.o 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni muutmata ja Artjom Nekrassovi kaitsja-jurist Sergei Belovi kaebus rahuldamata. 2.02.juuli 2008.a Ida Politseiprefektuuri otsusega Artjom Nekrassovile karistuseks mõistetud rahatrahv 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank (kood 401) või arvele 221023778606 Hansapangas (Swedbank), kohustuslik on märkida viitenumber 10220095775686. Märkuste lahtris kirjutada „Artjom Nekrassov väärteoasi nr 4-087228“. 2.1.

§ 204

, § 207 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, arvates 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse

§ 204

lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. 3.Kaitsja jurist Sergei Belovi taotlus, hüvitada väärteomenetluse lõpetamise korral Natalja Kulikovale (Artjom Nekrassovi ema)

§ 23

alusel kaitsjale makstud tasu 3 000 (kolm tuhat) krooni, jätta rahuldamata, kuna maakohus väärteomenetlust ei lõpeta ja

§ 2, § 38, Kr

MS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud (

§ 175lg 1 p 1) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

4.Kaitsja jurist Sergei Belovi taotlus väärteootsuste 2330,08,008955, 2330,08,008958, 2330,08,008959 ühendamist ühte menetlusse jätta rahuldamata. 5.Kaitsja jurist Sergei Belovi taotlus väärteoasjas nr 2330,08,008955 tema kaebuse kirjalikus menetluses lahendamisest rahuldada. 6.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele allkirja vastu. Edasikaebamise kord

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav 16.novembril 2009.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise

§ 156lg 1 ja § 2

(6)4-08-7228 135 lg 4 p 3 mõttes.

§ 135

lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Väärteoasjas, kohtumenetluses numbriga 4-08-7228 ja kohtuvälises menetluses numbriga 2330,08,008955, on kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Andrei Beljajev teinud 02.juuli 2008.a otsuse, kus menetlusaluseks on isikuks Artjom Nekrassov. 1.1.02.juuli 2008.a Ida Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2330,08,008955 karistati Artjom Nekrassovit Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 80 (kaheksakümmend) trahviühikut, s.o 4 800 (neli tuhat kaheksasada)- krooni. 1.2.Nimetatud otsuse kohaselt, Artjom Nekrassov, juhtides mootorsõidukit Opel Omega reg. nr 192 TDH, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, nimelt sõidurada vahetades sooritas otsasõidu paremal sõidurajal liikunud sõiduautole Toyota Previa, reg. nr. 939 AYV. Liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt jättes teatamata politseisse. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli tekitatud varaline kahju Toyota Previa, reg.nr 939 AYV omanikule. 1.3.Kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 24.juuli 2008.a MENETLUS MAAKOHTUS 2.22.juulil 2008.aastal, s.o õigeaegselt, esitas menetlusaluse isiku Artjom Nekrassovi kaitsja jurist Sergei Belov Viru Maakohtu Narva kohtumajja kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Andrei Beljajevi 02.juuli

  1. aasta otsusele väärteoasjas nr 2330,08,
  2. Kaebuses taotletakse kaevatava otsuse tühistamist ja Artjom Nekrassovi suhtes väärteomenetluse lõpetamist. 2.1.Esiteks, kaitsja jurist Sergei Belov leiab, et menetlusaluse isiku Artjom Nekrasovi suhtes oli rikutud kaitsmise õigus. 2.2.Teiseks, kaitsja jurist Sergei Belov leiab, et menetlusalusele isikule Artjom Nekrasovile kohtuvälise menetluse käigus ei tagatud tõlget riigi keelest vene keelde 2.3.Samas, kaebusest nähtuvalt taotleb kaitsja jurist Sergei Belov väärteoasjade 2330,08,008955, 2330,08,008958, 2330,08,008959 ühendamist ühte menetlusse ja Artjom Nekrassovi emale kaitsjatasu hüvitamist. 3.Ida Politseiprefektuur avaldas oma arvamust kaebuse lahendamisest kirjalikus menetluses. 3.1.Samuti kaitsja jurist Sergei Belov taotles tema kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 3.2.Seoses sellega, kuna kaebuse koopia oli saadetud kohtuvälisele menetlejale ja kohtumenetluse pooled kirjalikult teatasid, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, siis sel juhul maakohtunikul kooskõlas

§ 210lg 1 on alus kaitsja jurist Sergei Belovi kaebus lahendada kirjalikus menetluses. MAAKOHTUNIKU SEISUKOHT 3

(6)4-08-7228 4.Maakohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kaebusega, on seisukohal, et kaitsja jurist Sergei Belovi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 02.juuli 2008.a otsus väärteoasjas nr 2330,08,008955 otsus muutmata. 4.1.Sisuliselt kaitsja jurist Sergei Belov ei vaidlusta kas Artjom Nekrassovi süüdi Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi on tõendatud või mitte. Samuti ei vaidlusta kaitsja jurist Sergei Belov mõistetud karistust. Kaitsja jurist Sergei Belov leiab, et kohtuvälise menetluse käigus on sisuliselt rikutud väärteomenetluse seadust, seega kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus tuleb välistavate asjaolude tõttu. Vaatamata kaitsja jurist Sergei Belovi poolt esitatud kaebusele kaebuse lahendamisel arutab maakohtunik väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest (Vt

§ 123lg 2).

4.2.Esmalt maakohtunik toob põhjendused, miks kaitsja jurist Sergei Belovi kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. 4.2.1.Menetlusalusel isikul on õigus kaitsja abile juhul, kui ta on kinni peetud või muu esimese menetlustoimingu tegemisel. Käsitletavas väärteoasjas menetlusalune isik Artjom Nekrassov ei olnud kinni peetud

§ 44alusel.

Vastupidi menetlusalune isik Artjom Nekrassov peale liiklusõnnetust, mis toimus õhtupoolikul 07.juunil 2008.aastal, lahkus sündmuskohalt. Menetlustoimingute tegemine toimus alles 10.juunil 2008.aastal, s.o peale Artjom Nekrassovi leidmist. Väärteoasja lisatud juurde väärteoprotokollist tuleneb, et menetlustoimingu tegemisest menetlusalune isik Artjom Nekrassov ei taotlenud kaitsjaga ühendust võtta vaid vastupidiselt kaitsja jurist Sergei Belovi väidetele loobus kaitsja osalemisest kohtuvälise menetlusest. 4.2.2.

§ 19

lg 3 sätestab, et kohtumenetluses kaitsja osavõtt on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18 aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Maakohtunik rõhutab, et kaitsja jurist Sergei Belov omal algatusel loobus oma kaebuse arutamisest menetlusosaliste pooltega, s.o ilma kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kui kaitsja jurist Sergei Belov poleks loobunud oma kaebuse arutamisest kohtuistungil, siis sel juhul maakohus vastavalt

§ 19lg 3 alusel oleks taganud menetlusalusele isikule Artjom Nekrassovile kaitsja.

Istungile oleks välja kutsutud lepinguline kaitsja jurist Sergei Belov või vandeadvokaat Narva Esimesest Advokaadibüroost. Kaitsja osavõtu kohustuslikkus on

-s reguleeritud erinevalt Kriminaalmenetluse seadustikust (edaspidi tekstis KrMS). Kui KrMS § 45 lg 2 näeb teatud juhtudel (nt alaealisus, psüühiline puue) ette kaitsja kohustusliku osavõtu kogu kriminaalmenetlusest, siis VÄÄRTEOMENETLUSES ON KAITSJA SAMADEL ALUSTEL KOHUSTATUD OSA VÕTMA KOHTUMENETLUSEST. Ka kaitsja määramine toimub alates kohtumenetlusest. Seega on menetlusaluse isiku õigus kaitsjale märksa piiratum, võrreldes kahtlustatava õigusega. 4.3.Edasi maakohtunik analüüsib, kas kohtuvälise menetluse käigus on rikutud menetlusaluse isiku Artjom Nekrassovi õigust selles osas, et talle ei tagatud tõlki. 4.3.1.Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri menetluse keelega seonduvat.

§ 2

sätestab, et kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Väärteoasja materjalide juurde on lisatud väärteoprotokoll nr AB 1065686, millest 4

(6)4-08-7228 nähtub, et menetlusalune isik Artjom Nekrassov oma käega kirjutas vene keeles: “Olen tutvunud protokolliga, õigused on arusaadavad ja tõlget ei nõua. Protokolli koopia sain kätte“. Kuidas kohtuvälise menetleja saab tagada menetlusalusele isikule tõlki, kuna viimane seda ei nõua ? Kaitsja jurist Sergei Belovi etteheide oleks olnud kohane juhul, kui näiteks menetlusalune isik Artjom Nekrassov nõudis tõlki, aga kohtuväline menetleja oleks keeldunud tõlgi tagamisest.

§ 58

lg-te 1 ja 2 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, mille käigus tuleb menetlusalusele isikule teatada tema õigused vastavalt

§-le

  1. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule Artjom Nekrassovile tutvustati õigus väärteoprotokolli koostamisel ja ülekuulamise alguses. Taotlusi tõlgi osalemisest menetlusalune isik Artjom Nekrassov ei esitanud. Oma õigustega oli ta tutvunud emakeeles. Menetlusalune Artjom Nekrassov oli ülekuulatud emakeeles. Liiklusõnnetuse akt on koostatud pool eesti ja pool vene keeles. Selle väitega seoses märgib maakohtunik, et juhul, kui kohtuväline menetlus ei toimunud eesti keeles, pidi kohtuvälise menetluse ajal kehtinud KrMS §-st 10 2 tulenevalt olema ka menetlusdokumendid koostatud menetluse keeles RKKKo 3-1-1-105-
  2. 5.Maakohtunik soostub kaitsja jurist Sergei Belovi taotlusega väärteoasjade 2330,08,008955, 2330,08,008959, 2330,08,008958 ühte menetluse ühendamist. 5.1.

§ 2ja Kr

MS § 216 lg 1 p 2 alusel, kui isikut süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Kaitsja jurist Sergei Belovi kaebusest tuleneb, et kõikide kolme väärteoasjade nr 2330,08,008955, 2330,08,008958 ja 2330,08,008959 kohta otsused tehtud ühe menetlusaluse isiku Artjom Nekrassovi suhtes. Nagu järeldub väärteoasja materjalidest väärteoasjas nr 2330,08,008959 on tehtud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.oktoobri 2009.a kohtuotsus, mille kohaselt väärteoasjas nr 2330,08,008959 on kohtuvälise menetleja otsus jäänud jõusse. Väärteoasjas nr 2330,08,008958 otsus kuulutatakse 26.novembril 2009.aastal Seega käesoleval ajal puudub võimalus väärteoasjad 2330,08,008955, 2330,08008958 ja 2330,08,008959 ühendada ühte menetlusse. 6.Samas pöörab maakohtunik tähelepanu, et kaitsja jurist Sergei Belovi kaebus on ebakorrektselt koostatud. 6.1.Näiteks kaitsja jurist Sergei Belov taotleb kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2330,08,008955 lõpetamist seoses sellega, et esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud.

§-s 29 on loetletud, millised asjaolud välistavad väärteomenetlust. Oma kaebuses kaitsja jurist Sergei Belov ei viita ühelegile asjaolule. Samuti kaitsja jurist Sergei Belov viitab kaebuses

§ 150

lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 9 sätestatule, ehkki

§ 150nõudeid kohaldatakse apellatsiooni menetluses.

Kuna väärteoasi oli esialgselt maakohtunik Aleksei Lavrovski menetluses, kes oma 09.septembri 2008.a määrusega võttis kaitsja jurist Sergei Belovi kaebuse menetlusse, s.o aktsepteeris kaitsja jurist Sergei Belovi kaebust, siis maakohtunik Mihhail Komtśatnikovil, kelle käes on käsitletav väärteoasi alates 09.jaanuarist 2009.a, puudub alus kaebuse käiguta jätmiseks ja kaebuse esitajale tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks. 5

(6)4-08-7228 7.Artjom Nekrassovi suhtes tehtud kohtuvälise menetleja 02.juuli 2008.a otsuses on Artjom Nekrassovi käitumine põhjendatult kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega tekitati varaline kahju. Maakohtunik ei tuvastanud Artjom Nekrassovi süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 8.Liiklusseaduse § 7417 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati varaline kahju, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 8.1.Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8.2.Maakohtuniku hinnangul on kohtuväline menetleja, arvestades Artjom Nekrassovi poolt toimepandud väärteo kirjeldusest nähtuvat süü ulatust, sealhulgas ka sõiduauto vigastustest nähtuvat varalise kahju ulatust sõiduauto Toyota Orevia omanikule, puuduvad Artjom Nekrassovi karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendav asjaolu-süüdi tunnistamine, põhjendatult karistanud Artjom Nekrassovit kergema karistusliigiga, s.o rahatrahviga ning on seda põhjendatult teinud sanktsioonis sätestatud maksimummäärast 80 (kaheksakümmend) trahviühiku ulatuses. Eeltoodud asjaoludel on maakohtuniku hinnangul 80 (kaheksakümmend) trahviühiku karistuseks mõistmine piisav varasemalt väärteokorras karistamata isikule Artjom Nekrassovi suhtes selleks, et mõjutada Artjom Nekrassovit edasiselt hoiduma väärtegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra huve. Mihhail Komtśatnikov maakohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.