1-06-6327\6

(05244001962)Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Rahvakohtunikud Aino Toode ja Eve Kikkas Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Mariza Lillepea Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Asja läbivaatamise kuupäev 20.06 ja 27.06.2006.a. avalikul kohtuistungil Kriminaalasi Marina Keningi süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Süüdistatav Marina Keningi, isikukood 45907262243, kodakondsuseta, keskharidus, pensionär, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 15.08.2005 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; §309 lg 1,3; §315; §318 lg 1; §319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: MARINA KENINGI süüdi tunnistada KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista seitse aastat ja kuus kuud vangistust. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta- tühistada Marina Keningi suhtes alates kinnipidamiskohas karistuse kandmisele asumise tähtajast. 1 Karistuse kandmise algus alates kinnipidamiskohta karistuse kandmisele saabumise tähtajast. Välja mõista Marina Keningilt riigituludesse menetluskulud - 7500 krooni sundraha; - 13875 krooni ekspertiisitasude eest; - 68 krooni toimiku paljundamise eest. Asitõendid- 2 nuga- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele 221023778606 HANSAPANK, viitenumber

1. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 20.juulil
2. SÜÜDISTUSE SISU Marina Keningi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, lõi 13.08.2005 kella poole kolme paiku päeval oma elukohas xxx peretüli käigus abikaasa A K lauanoaga rindu ja kõhtu, tekitades kannatanule torke- lõikehaava vasakul pool rindkerel ja kõhuõõnde tungiva torke- lõikehaava, seinmise kõhukelme ja jämesoole kinnisti vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooksust kõhuõõnde äge verekaotus ja kannatanu suri sündmuskohal. Sellega Marina Keningi, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtualune Marina Keningi selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt selles, et ta lõi A K noaga üks kord. A K jõi väga palju ja oma raha jõi kõik maha. Ta hakkas nõudma raha ja tekkinud kakluse käigus lõi A K M.Keningit vastu õlga. Seejärel lõi M.Keningi 1 kord noaga, mille tõi köögist. M.Keningi selgitas, et ilmselt viskas ta pärast löömist noa kraanikausi alla, sest leidis musta käepidemega noa kraanikausi alt. Kohtueelse uurimise käigus kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Marina Keningi, et A tekkis tal tüli raha pärast ja abikaasa lõi M.Keningit 1 kord käega vastu õlga. Marina Keningi jooksis kööki, võttis noa ja lõi A K 1 kord noaga kõhtu. A läks näost valgeks ja istus diivanile. Marina Keningi toibus, ehmus ja kutsus välja kiirabi. Kiirabi saabus ja hakkas osutama abi, kuid A.K suri nende juuresolekul. Kannatanu V K selgitas kohtuistungil, et A K oli tema vend. 12.augustil oli ta koos vennaga tööl ja neid lasti varem ära. Sel päeval A vigastusi näha ei olnud ja töölt lahkus kainena. Tööl ta kunagi purjus ei olnud ja töö oli klientidega ning ei tohtinud juua. Vend jõi koos Marinaga kodus ja kõvasti. Tavaliselt jäi ta magama kui oli väga purjus. Vend tahtis Marinast lahku minna ning osta endale ühetoalise korteri. Ta hakkas üksi toime tulema. 2 L K selgitas, et A tuli koju ja oli purjus. Vigastusi näha ei olnud kuid kodus toimus skandaal ema ja A vahel ning tunnistaja ähvardas kutsuda politsei. Seejärel jäi vaikseks. Veidi hiljem koputas tunnistaja ema korteri uksele. Ema avas ukse ja oli näost valge. Ta ütles, et lõi noaga A. A ja ema jõid koos ja kõik teadsid, et nad tülitsesid. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusest nähtub, et A K surma põhjustas äge verekaotus kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav jämesoolekinnisti vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Marina Keningi selgitas, et 13.08.2005 tülitses ta abikaasaga. Marina Keningi osutas korteris kohale, kus A.K jätkas tülitsemist. Seejärel näitas ta kohta köögilaual, kust võttis noa, pöördus tagasi esikusse ja näitas kohale, kus ta lõi A.K noaga üks kord kõhtu. KOHTU JÄRELDUS JA HINNANG: Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Marina Keningile esitatud süüdistus KarS § 113 järgi on leidnud tõendamist kogutud tõendite kogumiga. Kohusaluse süü on tõendatud tema enda süü ülestunnistamisega selles, et tema lõi noaga üks kord kõhtu oma abikaasat A K, mille tagajärjel viimane suri. M.Keningile on esitatud süüdistus KarS § 113 järgi selles, et ta lõi noaga rindu ja kõhtu A.K. Kohus leidis, et noalöögist kõhtu tekitati ainus kehavigastus, mis tõi kaasa vastutuse KarS § 113 järgi. Nahahaav 1x0,8 sm rindkerel, mis põhjustab elaval inimesel lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat ja ei ole hõlmatud KarS § 113 ettenähtud süüdistuse sisuga ja selles süüdistuse osas KarS § 113 järgi tuleb Marina Keningi õigeks mõista. Noaga löömise ajal viibisid M.Keningi ja A.K oma korteris kahekesi. Peale selle on M.Keningi süü tõendatud ka tunnistaja L.K (M.Keningi tütre) ütlustega selles, et A.K ja M.Keningi tülitsesid omavahel ja seejärel peale vaikust ja koputamist uksele sisenes L.K ema tuppa ning nägi, et ema oli näost valge. M.Keningi ütles, et ta lõi A.K noaga kõhtu. L.K tõi mobiiltelefoni ja ema helistas kiirabisse. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusega on tõendatud, et A.K surma põhjustas äge verekaotus kõhuõõnde tungiva lõike-torkehaava tagajärjel, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kohus leidis, et Marina Keningi tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. M.Keningi pani KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tapmise toime süüdivusseisundis ja alkoholijoobes. M.Keningi lõi noaga A.K kõhtu otsese tahtlusega. Ta soovis mehele tekitada vigastusi kuid kergemeelselt lootis, et löök noaga kõhtu ei ole eluohtlik ega põhjusta teise inimese surma. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaolu, et M.Keningi tervislik seisund on ebastabiilne. Ta tarvitab ravimeid ning on invaliid., kelle töövõimekaotus on 60 % M.Keningi vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et M.Keningile on põhjendatud mõista karistuseks vangistus tähtajaga 7 aastat ja 6 kuud. Hoidmaks edaspidi ära samalaadsete kuritegude toimepanemise on põhjendatud M.Keningile mõista karistus KarS § 113 sanktsiooni keskmises määras. M.Keningi tappis alkoholijoobes olles oma lähedase inimese, milline käitumine on ühiskonnas eriti taunitav. Kohus leidis, et M.Keningile karistust mõistes arvestab kohus ka tema ebastabiilset tervislikku seisundit seoses tema invaliidsuse ja töövõimekaotusega. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu 3 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p1 tuleb esimese astme kuriteos süüdimõistetud M.Keningilt välja mõista sundraha 7500 krooni s.o 2,5 palga alammäära. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 kriminaaltoimiku tegemise koopia maksumus 68 krooni kuulub väljamõistmisele süüdimõistetult M.Keningilt. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kuulub M.Kenigilt väljamõistmisele ekspertiisitasud: 7285 krooni - Keerukas laiba kohtuarstlik ekspertiis koos kohtukeemilise uuringuga.(ekspertiisiakt nr.282/15.08.2005)Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.263 § 5 alusel. 5840 krooni - DNA ekspertiisi maksumuse eest ekspertiisiakt nr. GE-3454-05/8052 28.12.2005.a. 750 krooni - Sõrmejäljeekspertiis akt nr. SS-1294-05/8053 16.01.2006 Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) Rahvakohtunikud Aino Toode ja Eve Kikkas (allkiri, allkiri) 4