Obsah (4)

§ 263§ 69§ 75§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-4394 (09230103237) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi

§ 263

p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav Vladimir Reiman ik 37808210263; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ÜTRS; varem kriminaalkorras karistamata. tõkend – vahistamine Kaitsja Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON Tunnistada Vladimir Reiman

§ 263

p 1 järgi süüdi ning mõista karistuseks 42 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 kuud.

Määrata Vladimir Reiman üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2

§ 69

lg 4 alusel on Vladimir Reiman kohustatud ühiskondliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas Xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.11.200907.12.

1. a, s.o 32 päeva. Kandmata karistuse pikkus on seega 10 päeva, millele vastab 20 tundi üldkasulikku tööd. Tõkend vahistamine tühistada ja Vladimir Reiman vabastada koheselt. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista Vladimir Reimanilt menetluskulud riigituludesse välja osaliselt 4130,3 krooni ulatuses. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “Vladimir Reiman; 1-09-4394 ; sundraha, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistuse sisu Vladimir Reimanit süüdistatakse selles, et 23.02.2009.a. kella 21.30 paiku Tallinnas Ädala tn 1a asuvas Casinos Play-In tekkinud kakluse käigus lõi ta mitu korda rusikaga VB vastu pead ja nägu. Seega pani Vladimir Reiman toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, st

§ 263p1 vastava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Vladimir Reimani karistamist

§ 263p1 järgi 42 päeva vangistusega.

3

§ 69

lg 1 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga, võttes arvesse seda, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõista lõplikuks karistuseks kokku 84 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 kuud.

Määrata Vladimir Reiman katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 69

lg.4 alusel on Vladimir Reiman kohustatud ühiskondliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
5. peatüki
6. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Vladimir Reiman mõista talle

§ 263

p 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja karistada teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Võrreldes kokkuleppes märgituga, tuleb aga korrigeerida tehtavate üldkasuliku töö tundide arvu. Nimelt kuulutas kohus V. Reimani

1. septembril
2. a tagaotsitavaks ning kohaldas tõkendina vahistamist, põhjusel, et isikule ei õnnestunud kohtuistungi kutset kätte toimetada ning ka sundtoomine ebaõnnestus, sest süüdistatav ei elanud enda antud aadressil. V. Reiman peeti kinni
3. novembril
4. a. Kohus korraldas kriminaalasja arutamise esimesel võimalusel. Vastavalt

§ 68lg 1 loetakse eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka.

Sellest tulenevalt on kokkuleppes nimetatud karistusest kantud 32 päeva vangistust. Kandmata on 10 päeva vangistust, millele vastab 20 tundi üldkasulikku tööd. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates siiski süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kokkuleppes märgitud isikuandmete kohaselt süüdistataval töökoht puudus, kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta enne kinni pidamist trollibussi reisisaatjana. Põhja Politseiprefektuuri 4 14.09.2009 a kirjast nr PHJ10-20.5/58493 nähtub, et V. Reimanil puudub vara, mille arvelt oleks võimalik menetluskulud sisse nõuda. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud (sundraha 6525 krooni , määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasu 1735,6 krooni) tuleb välja mõista osaliselt 50% ulatuses. Seega mõistab kohus süüdistatavalt riigi kasuks välja 4130,3 krooni Sten Lind Kohtunik