Kriminaalasi nr.1-09-20519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.detsembril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-20519 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk Alla Korkin Kriminaalasi Juri Umblei süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Juri Umblei elu- või asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: 38312245717 kodakondsus: X perekonnaseis: X haridusX Süüdistatav emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati: 28. 09. 2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p 1 alusel ühe aasta vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kokku neli
(4)aastat kümme
(10)kuud ja 3 päeva vangistust. tõkend: Tartu Vanglas ei ole kohaldatud, kannab vangistust Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem /määratud korras/ RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada Juri Umblei KarS karistuseks üks
(1)aasta vangistust. § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista KarS § 65 lg 1 alusel mõista Juri Umblei`le KarS § 64 sätestatud korras liitkaristuseks neli
(4)aastat kümme
(10)kuud ja kolm
(3)päeva vangistust, lugedes mõistetav karistus kaetuks 28.09.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistusega. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja kümme
(10)päeva arvata liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 08.12.2009.a. lugeda kaks
(2)aastat seitse
(7)kuud ja kakskümmend kolm
(23)päeva vangistust. Välja mõista Juri Umblei`lt (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksakümmend (1080.-) krooni (s.h käibemaks 180 krooni. Välja mõista Juri Umblei`lt üks tuhat seitsesada nelikümmend (1740.-) krooni X AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (08.12.2009.a). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (08.12.2009.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus 2
(4)tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse Juri Umblei`d selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja kelmuse, 19.11.2006.a X linnas palus V. K. ´i anda talle oma arvelduskonto number ja isikukood, mida V. K. tegi, selleks, et Juri Umblei saaks sellele arvelduskontole kanda oma väidetavat palgaraha. Peale seda 20.11.2006 kell 11.34 esitas Juri Umblei X linnas varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel telefoniabonendilt nr XXXXXXXX SMS tekstisõnumina X AS-i (edaspidi Laenuandja) lühinumbrile 1333 taotluse kiirlaenu saamiseks summas kolm tuhat
(3000)krooni laenu tagastamise tähtajaga kuuskümmend
(60)päeva saamiseks. V. K. teadmata viimase nimelt ning V. K. isiku-, elukoha- ja pangakontoandmeid kasutades, mille tulemusena 20.11.2006 Laenuandja rahuldas nimetatud laenutaotluse ja saatis tekstisõnumi kinnituskoodiga telefoniabonendile XXXXXXXX. Juri Umblei saatis 20.11.2006.a laenulepingu sõlmimise tahte kinnituseks SMS tekstisõnumi koos Laenuandja poolt saadetud kinnituskoodiga Laenuandja lühinumbrile XXXX. Laenuandja kandis 20.11.2006.a laenulepingu nr XXXXX/XXsm järgse laenusumma, millest oli kinnipeetud lepingu sõlmimise tasu 940 krooni, so kaks tuhat kuuskümmend krooni V. K. arvelduskontole nr XXXXXXXX . 23.11.2006.a kell 09.00 paiku läks V. K. koos Juri Umbleiga SEB Panga kontorisse asukohaga X linn X tn X , kus võttis V. K. oma arvelduskontolt nr XXXXXXXXX välja kaks tuhat kuuskümmend
(2060)krooni sularaha ja andis selle Juri Umbleile. Kelmusega tekitas Juri Umblei X AS-ile varalist kahju kaks tuhat kuuskümmend
(2060)krooni. Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, pani Juri Umblei toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: X AS-i poolt on esitatud tsiviilhagi summas 1740,80 krooni. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr Juri Umblei suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks
(1)aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista Juri Umbleile KarS § 64 sätestatud korras liitkaristuseks neli
(4)aastat kümme
(10)kuud ja 3 päeva vangistust, lugedes mõistetav karistus üks
(1)aasta vangistust kaetuks
- 2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistusega. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja 10 päeva arvata liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 08. 12. 2009.a. lugeda kaks
(2)aastat seitse
(7)kuud ja 23 päeva vangistust. Välja mõista Juri Umbleilt 1740,80 krooni X AS-i kasuks. Menetluse käik : Juri Umblei on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud 3
(4)muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Juri Umblei ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 08.12.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav Juri Umblei kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 08.12.2009.a 4
(4)