4-09-10120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 november 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-10120 (2302,09,007352) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Suleiman Dungurovi kaitsja Aleksei Smelovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 11.05.2009 otsusele nr 2302,09,007352 Suleiman Dungurovi karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks; LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Suleiman Dungurov, 36309020311, elukoht: xxx Kaitsja: Õigusbüroo Companion jurist Aleksei Smelov, asukoht: Narva mnt 63 Tallinnas RESOLUTSIOON
- Rahuldada Suleiman Dungurovi kaitsja Aleksei Smelovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 11.05.2009 otsusele nr 2302,09,007352 Suleiman Dungurovi karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, osaliselt.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 11.05.2009 otsus nr 2302,09,007352 Suleiman Dungurovi 1 karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, osaliselt, so LS § 7422 lg 3 järgi Suleiman Dungurovi karistamises rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
- Teha uus otsus ning uue otsusega Suleiman Dungurov süüdi tunnistada LS § 7419 lg 1 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemises ja mõista Suleiman Dungurovile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
- Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.2009 ning lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kulgemist arvestatakse alates 22.12.2009 ning lisakaristus lõpeb 4 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.11.
- Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.12.
- Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.
- Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 11.05.2009 otsusega nr 2302,09,007352 karistati Suleiman Dungurovit LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 20.04.2009 kella 22.05 ajal Rannamõisa teel suunaga Tabasalu poole Tallinnas juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 66 km/h võrra, sõites kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega rikkus LE § 76 p 1; 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 1; 7422 lg 3 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis, et kaebaja ei tunnista seda, et ületas lubatud sõidukiirust 66 km/h võrra, kuivõrd kiiruse mõõtmine toimus kohas, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Seega isegi kui eeldada, et kiiruse mõõtmine toimus õigesti, siis ületas kaebaja lubatud sõidukiirust 24 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on mõõtnud kiirust, sõites menetlusaluse isiku auto tagant ja seetõttu ei saanud kiiruse mõõtmine õige olla. Seetõttu tuleb LS § 7422 lg 3 ja 5 alusel määratud karistuste osas otsus tühistada. Mis puudutab karistust LS § 7419 lg 1 järgi, siis selles osas soovib kaebaja märkida, et kui joobeseisund oli õigesti tuvastatud, siis on ta nõus tasuma rahatrahvi määratud summas, so 12 000 krooni, kuid leiab, et lisakaristuse määramiseks ei ole tõsist põhjust. Kaebajal on kuus last ning perekonnas töötab ta ainukesena. Kaebaja abikaasa ei tööta ning tema ülalpidamisel on ka abikaasa vanaema, kes on 75 aastat vana. Vanaema on haige ja seoses sellega peab kaebaja iga päev teda külastama ja kontrollima kuidas ta rohtu võtab. Juhiluba on kaebajal vaja igapäevaste tööülesannete täitmiseks, samuti palutakse arvestada, et vaatamata seaduse rikkumisele ei ole kaebaja kellelegi kahju tekitanud. 2 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et sõitis Rannamõisa teel, kus on teelõigud suurima lubatud sõidukiirusega 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h. Kui sõitis 90 km/h alas, sõitis talle järele politseiauto ning andis peatumismärguande. Kui politsei oleks andnud eespoolt peatumismärguande, poleks sellise kiirusega saanud sõita. Politseiautot nägi tahavaatepeeglist ja politseiauto oli temast kaugel. Sõitis Selveri poolt Tabasallu kodu poole. Alkoholi tarvitas tuttava juures külas olles. Kiirusemõõteseadme näitu talle ei näidatud. Peatati, oodati, siis tuli teine politseiauto, istus sinna ja mõõdeti joovet. Tunnistajana üle kuulatud Aivi S seletas, et ta oli patrullis ja kutsuti kiiruse ületamist ja joobes juhtimist vormistama, sest Meelis O, kes rikkuja kinni pidas, oli patrullis üksinda. Kiiruse mõõtmine oli 50 km/h piirangu alas, ei mäleta täpselt, aga vahepeal on enne 90 km/h ala vist veel 70 km/h ala. Kuidas menetlusalune isik peatati, seda ei tea täpselt. Menetlusalune isik käitus rahulikult. Kas menetlusalune isik oli rikkumisega nõus, seda ei mäleta, kuid pretensioone ei olnud. M.O kutsus neid kohale, et nemad vormistaksid, menetlusalune isik oli juba peatatud. Vormistasid nemad, sest M.O oli kiiruse ületamise osas tunnistaja. Kas ta ise näitu nägi, seda ei mäleta, näit kustub teatud aja pärast. Kutsumisest kohale jõudmiseni võis mööduda 10-15 minutit. Näidu kustumise aeg on sõltuvalt sellest kuidas seade on seadistatud, võib juhtuda, et ei kustugi ära. Selle aja jooksul kui nad kohal olid, teisi kiirusemõõtmisi ei tehtud. Tunnistaja Meelis O seletas, et mõõtis sõidukite sõidukiirusi suunaga linna poolt Tabasalu poole. Mõõtmise koht oli Rannamõisa teel Printsu juures, Yamaha Keskuse juures. Liiklustihedus oli hõre, kellaaeg oli hiline. Menetlusaluse isiku sõidukit hakkas nägema Selveri juurest ja sõiduk oli nähtav kuni kinnipidamiseni. Mõõtmine oli 50 km/h alas, mõõtmise kohast edasi 112,5 meetri kauguselt algas 70 km/h ala ja 461 meetri kauguselt 90 km/h ala. Mõõtis kiirust Ultra-Lytega. Teisi sõidukeid mõõtmise ajal ei olnud. Menetlusalusele isikule näitas seadme näitu, isik ei vaielnud. Mõõtis paigal olles, politseisõiduki küljeaknast. Oli näha, et sõiduk liigub oluliselt kiiremini ja liikus üksinda. Kuivõrd kiirus oli nii suur, siis otsustas, et teele peatama ei lähe, vaid sõidab järgi ja peatab vilkurite ja helisignaaliga. Peatas sõiduki 90 km/h alas. Kutsus teise patrulli, mis asus Mustamäel või Õismäel, nende kohalejõudmiseks palju aega ei läinud. Vormistas teine patrull sellepärast, et suure kiiruseületamise puhul kaevatakse otsus kohtusse, et juhtimisõigust tagasi saada. Kaitsja asus seisukohale, et kaebusega soovitakse tõendada seda, et kiiruse mõõtmine ei toimunud nõuetekohaselt. Tunnistaja M.O seletas, et kiirust mõõtis kohas, kus oli 50 km/h ala, kuid sõiduk peatati 90 km/h alas. Kiiruse mõõtja pidanuks sõiduki peatama seal, kus oli kiirus mõõdetud. Ei ole õige tunnistaja seisukoht selles osas, et kui tema mõõtis kiirust, siis protokolli koostab teine isik ja tema muutub ise tunnistajaks. A.S tuli kohale 10-15 minuti pärast, kiirusemõõteseadme näitu ei näinud, seega ei olnud ka alust protokolli koostamiseks. Kaebus osas, mis puudutab otsuse tühistamist menetlusaluse isiku karistamises LS § 7422 lg 3 ja 5 järgi on põhjendatud ja otsus tuleb selles osas tühistada täies ulatuses. Mis puudutab LS § 7419 lg 1 järgi karistamist, siis ka selles osas jäädakse kaebuse juurde ja palutakse arvestada menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda ja perekondlikku seisu ning tühistada otsus osaliselt, vähendades trahvi ja lühendades lisakaristust, võimalusel lisakaristus tühistada. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et lubatud sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud nii tunnistaja ütluste kui ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Tunnistaja selgitas, et ta ei saanud 50 km/h alas sõidukit peatada ennast ohtu seadmata, vaid peatas 90 km/h alas. Mõõteseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemus tõendatud kui mõõtmise on teinud erialaselt pädev mõõtja ja seda on tehtud taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendiga. Kuivõrd tegemist on aga olukorraga, kus menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks tegu, siis tuleb karistus määrata sätte järgi, mis näeb ette raskema karistuse, seega LS § 7419 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja ei ole nõus sellega, et LS § 7419 lg 1 järgi määratud rahatrahvi 12 000 krooni või lisakaristust kergendataks. 3 Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebusega on vaidlustatud kiiruse mõõtmist ja asutud seisukohale, et kiiruse ületamine ei olnud nii suur ja kiiruse mõõtmine sõidukist, sõites menetlusaluse isiku sõiduki järel, ei saanud olla õige. Kohtuistungil, olles ära kuulanud tunnistajate ütlused, asuti seisukohale, et kui kiiruse mõõtmine toimus paigalt, siis pidanuks kiiruse ületaja kinni pidama ka mõõtmise kohas, mitte teises piirangu alas. Pealegi pidanuks mõõtja ise vormistama dokumendid, sh ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mitte kutsuma kedagi teist, kes ei näinud seadme näitu. Kohus asub seisukohale, et taolised etteheited ei saa olla aluseks suhtuda koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kriitiliselt. Kohtulikul menetlusel esitas kohtuvälise menetleja esindaja Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta, mille kohaselt Eesti Akrediteerimiskeskus kinnitab, et Põhja Politseiprefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 06.10.2006 määruse nr 85 nõuetele liiklusjärelevalve mõõtmiste alal ning sellele tunnistusele oli lisatud erialase kompetentsuse ulatus. Samuti esitas kohtuvälise menetleja esindaja kiirusemõõteseadme LTI 20.20 Ultralyte 100 LR kalibreerimistunnistuse nr T08-1197/6, mille kohaselt on seadet kalibreeritud 25.08.
- Kohus asub seisukohale, et ükski normatiivakt ei kohusta liiklusjärelevalve teostamise ajal liikluseeskirja nõuete rikkujat peatama liikluseeskirja nõuete rikkumise kohas ning eelkõige tuleb lähtuda peataja ja peatatava ohutusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis kaebuse esitanud isik mootorsõidukit, olles joobeseisundis ning kiirusega 120 km/h +/-4 km/h. Sellise juhi peatamine kaitsetuna sõiduteele välja tulles on kohtu arvates ohtlik, kuivõrd sellise juhti käitumine ootamatult teele ilmunud peataja korral võib olla etteaimamatu. Seetõttu leiab kohus, et politseiametniku poolt kasutatud peatamise viis oli ainuõige. Oluliseks peab kohus hoopis seda, et alkoholijoobe seisundis olnud menetlusalune isik isegi ei märganud tee ääres seisvat politseisõidukit, milles viibis kiirust mõõtev politseiametnik, vaid märkas alles temale järgi sõitva politseisõiduki vilkureid. Seega ei oleks ta märganud ka teda teele peatama tulnud politseiametnikku. Taoline asjaolu aga näitab seda, et menetlusalune isik oli ohtlik liikluses. Asjaolu, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostas teine politseiametnik, ei muuda kohtu arvates koostatud protokolli tühiseks, kuivõrd menetlusdokumendi koostaja koostab menetlusdokumendi temale teada antud andmete põhjal ning edaspidi saab teda tunnistajana üle kuulata vaid dokumendi koostamise asjaolude osas, mitte rikkumise osas. Seega käesoleval juhul on kiiruse mõõtnud politseiametnik tunnistajaks, kes teab süüteo toimepanemise asjaolusid. Kui lähtuda kaitse väitest, et rikkumise tunnistajaks olev isik peaks alati ka menetlusdokumendid koostama, võib tekkida olukord, et muude süütegude puhul jäävadki süüteo toimepannud isikud tuvastamata, kuivõrd menetleja ei ole süüteo toimepanemise tunnistajaks. Kohus leiab, et kiirusemõõteseadme koostamisel ei ole väärteomenetluse norme rikutud ning väärteoasjas on menetlusaluse isiku poolt LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine tõendatud. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtuvälise menetleja esitatud tõenditest nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuuri puhul tegemist pädeva mõõtjaga ning kiirust mõõdeti kalibreeritud kiirusemõõteseadmega, järgides vastavat metoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et menetlusalune isik on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 nõuete kohaselt. 4 Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme nõuetekohaselt vormistatud näitu. Mis puudutab menetlusalusele isikule ette heidetud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, siis selles osas vaidlustati kaebuses ja kohtuistungil vaid määratud karistuse määra ning lisakaristust. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,49 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 7419 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu täitmiseks piisas sellest, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,10 mg väljahingatava õhu liitri kohta ning joobeastmel ei olnud mingit tähtsust. Käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse sõnastuse kohaselt oleks tegemist LS § 7419 lg 2 sätestatud väärteoga, milline näeb ette samasugused karistused nagu inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal nägi ette LS § 7419 lg
- Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele (väärteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva ning lg 2 kohaselt võis kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja lisakaristus vähesel määral alammäära ületavana. Vastavalt karistuspraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Menetletavas väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisel ei ole käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd isiku süü tuvastatakse mitte süü tunnistamise, vaid tehnikavahendiga, mis kas fikseerib liiklusnõude rikkumise või mitte. Käesoleval juhul on tegemist aga olukorraga, kus isik on toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo isikuna, kellel on kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, kuivõrd viimane rahatrahv on tasutud 30.09.2008 ja rahatrahv kui karistus kustub aasta möödumisel pärast tasumist. Arvestades ka muid kaebuse esitaja varasemaid karistusi väärtegude toimepanemise eest võib teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole kõige seaduskuulekam liikleja. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud joobeastet, mis vastavalt väärteo toimepanemise ajal kehtinud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrale vastas kergele alkoholijoobele, siis leiab kohus, et süü suurust ja süüdlase isikut arvestades vastab menetlusalusele isikule määratud põhikaristus, so rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses süü suurusele ja süüdlase isikule. Samas asub kohus seisukohale, et kuivõrd on tegemist raske ja ohtliku liiklusalase väärteoga, siis on lisakaristuse kohaldamine kohtu arvates täiesti põhjendatud, kuivõrd varasemad määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasutud ning sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Seega ei ole määratud rahatrahvid oodatud mõju avaldanud, so ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Seega selleks, et seda mõju avaldada, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid, sundimaks menetlusalust isikut seaduskuulekusele. Karistuse kergendamise põhjusena on kaebuses esile toodud asjaolu, et menetlusalusel isikul on ülalpidamisel kuus last, mittetöötav abikaasa ja abikaasa vanaema. Kohus asub seisukohale, et need asjaolud ei tekkinud menetlusalusel isikul pärast väärteootsuse kättesaamist, vaid olid teada ka enne väärteo toimepanemist. Seega selleks, et isik saaks 5 hoolitseda oma ülalpeetavate eest, peab isik ise käituma viisil, mis välistaks tal uute rahaliste kohustuste tekkimise ja ülalpidamise võimaluste realiseerimise katkemise. Antud juhul võib järeldada, et alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud seisundis liiklusalaste väärtegude toimepanemine olid menetlusaluse isiku jaoks olulisemad ning ülalpeetavate eest hoolitsemise tagamine muutus teisejärguliseks. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks ülalpidamiskohustuse täitmisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse ja lg 2 alusel määratud lisakaristuse kergendamiseks või tühistamiseks alus puudub. Mis puudutab aga vaidlustatud otsust ja karistuste määramist erinevate väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et vaidlustatud otsuse puhul on karistuste määramisel rikutud materiaalõiguse norme. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik, olles tarvitanud alkoholi ning olles alkoholijoobes, asus juhtima mootorsõidukit ning pani sellises seisundis sõidukit juhtima asudes toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo, milline käitumine kestis kuni tema kinnipidamiseni. Sellise teo toimepanemise ajal, so juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 66 km/h võrra. Seega on tegemist ühe teoga, milline vastab kahele eri väärteokoosseisule. Sellisel juhul kohaldatakse karistuse määramisel KarS § 63 lg 1 sätteid ning sel juhul määratakse üks karistus seadusesätte alusel, milline näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul pidanuks kohtuväline menetleja otsuse koostamisel lähtuma KarS § 63 lg 1 sätetest ning kuivõrd LS § 7419 lg 1 sanktsioon on raskem, tulnuks karistus samuti määrata LS § 7419 lg 1 sanktsiooni järgi. Kuigi menetlusaluse isiku käitumises sisaldub kaks rasket liiklusalast väärtegu, ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitanud isiku olukorda raskendada ning kohus peab vaidlustatud otsuse VTMS § 132 p 2 alusel tühistama ning tegema uue otsuse, viimaks karistuse määramise põhimõtted kooskõlla KarS § 63 lg 1 sätetega, määrates karistuse LS § 7419 lg 1 sanktsiooni järgi. Samas ei pea kohus eelpooltoodud motiivide alusel võimalikuks kergendada LS § 7419 lg 1 järgi määratud põhikaristust ega lg 2 järgi määratud lisakaristust. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada ning kohus teeb uue otsuse, millega määrab KarS § 63 lg 1 alusel karistuse LS § 7419 lg 1 ja 2 sätteid kohaldades. Märt Toming kohtunik 6