lg 1 p 1 alusel lõpetada ning jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda Vaidlustatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsus, millega Gennadi Teemaad karistati 11.02.2009.a kella 11:42 ajal toimepandu eest liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200.- krooni Menetlusalune isik GENNADI TEEMAA isikukood 35611172742 elukoht X finantsosakonna juhataja AS- s K & H väärtegude toimepanemise eest karistatud Peeter Viirsalu Kaitsja kokkuleppel Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur Kohtuvälise menetleja ametnik vanemkonstaabel Urmas Solovjov RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (
) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta Gennadi Teemaa kaitsja advokaat Peeter Viirsalu kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsus muutmata. 2 03.03.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 1200.- krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS; kohustuslik on märkida viitenumber 10220095736078.
alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 22.septembrist 2009.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud.
p 8,
MS § 178 lg 4 ning Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1, § 2 lg 1, § 9 lg 1 ning tunnistaja Diana Tederi 07.09.2009.a kohtuistungil suuliselt ja kirjalikult kohtule esitatud taotluste ning Lõuna Politseiprefektuuri 04.09.2009.a palgatõendi alusel rahuldada tunnistaja taotlus temale kohtuistungil viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja maksta kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest Diana Tederile (isikukood 48510282743; Swedbank AS-s asuvale arvelduskontole nr 221029095419) tunnistajana väärteomenetlusest osavõtu tasu 143 krooni 25 senti. Tunnistajatasu väljamaksmiseks edastada kohtulahendi koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele koos palgatõendi originaaliga ja koos Diana Tederi kirjaliku taotluse originaaliga.
MS § 180 lg 1, KrMS § 178 lg 4 ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gennadi Teemaalt riigituludesse menetluskuluna 143 krooni 25 senti tunnistajatasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Gennadi Teemaa, 4-09-4056, menetluskulu“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Gennadi Teemaa, 4-09-4056, menetluskulu“.
, § 201 lg 1, § 203 lg 2, § 204 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 22.septembrist 2009.a arvates 30 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul ei ole menetluskulusid tasutud, saadetakse jõustunud kohtuotsuse koopia
lg 3 alusel täitmiseks kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Kohtuotsus edastada Gennadi Teemaale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 3
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kuna tegemist on kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, siis tuleb kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatada 7 päeva jooksul käesolevast otsusest teadasaamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.septembril 2009.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 11.02.2009.a väärteoprotokollis märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Gennadi Teemaale ette liikluseeskirja § 68 p 5 rikkumist ja liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist (lk 14). Vanemkonstaabel U. P.koostatud väärteoprotokollis märgitu kohaselt juhtis Gennadi Teemaa 11.02.2009.a kella 11:42 ajal mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga XXX XXX Tartu linnas, Ropka teel, Turu ja Tähe tänavate vahel, Tähe tänava suunas, ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga (lk 14). Väärteoprotokolli on rikkumise kirjelduse kohale märgitud: „juhtis mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga“. Väärteoprotokollist nähtuvalt on asjas peale väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütluste tõenditeks tunnistajate ütlused. Kohtule kohtuvälise menetleja esitatud (lk 13) väärteoasja materjalidest nähtuvalt kuulati kohtuvälises menetluses tunnistajatena üle D. T. (ülekuulamisprotokoll 11.02.2009.a – lk 15) ja S.H. (ülekuulmisprotokoll 11.02.2009.a – lk 16). Menetlusalune isik Gennadi Teemaa väärteoprotokollis märgituga ei nõustunud ja esitas vastulause (lk 17). Vastulauses märgib Gennadi Teemaa, et tegelikult oli tal turvavöö kinnitatud; ilmselt eksitas politseinikke see, et kandis tumedaid riideid ja vöö ei olnud nende taustal piisavalt nähtav, turvavöö oli viidud talvejope hõlma alt, mitte jope pealt. Vastulauses märgib Gennadi Teemaa, et kuna on lühemat kasvu, siis on ka turvavöö kinnitus viidud kõige alumisse asendisse – algab sisuliselt seljatoe kõrguselt; teab kui ohtlik on sõita kinnitamata turvavööga, mistõttu on see alati kinnitatud (lk 17). Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsusega karistati Gennadi Teemaad liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200.- krooni (lk 18). Otsuses märgitu kohaselt juhtis Gennadi Teemaa 11.02.2009.a kella 11:42 ajal Tartu linnas, Ropka teel mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud; 4 menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 18). Otsusesse on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistajate ütlused); esitatud vastulause jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna see on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega (lk 18). Nimetatud 03.03.2009.a otsuse peale oli viimane kaebuse esitamise tähtaeg 20.03.2009.a (nähtub otsusest – lk 18). 17.03.2009.a, s.o tähtaegselt, saabus kohtusse Gennadi Teemaa kaitsja vandeadvokaadi abi Peeter Viirsalu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsuse peale. Kaebus esitati kohtule koos 03.03.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega ja 11.02.2009.a väärteoprotokolliga ning väljavõttega Tartu linna kaardist sündmuskoha kohta. Kaebuses märgitu kohaselt esitati kohtule järgmised taotlused: 1. 2. 3. „tühistada Lõuna Politseiprefektuuri poolt Gennadi Teemaa suhtes 03.03.2009.a väärteoasjas nr 2780,09,001272 tehtud otsus ja lõpetada väärteomenetlus
lg 1 p 1 alusel või; alternatiivselt tühistada eelnimetatud otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada Gennadi Teemaa kaebus; jätta Gennadi Teemaa poolt kantud menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda.“. Kaebuses märgitu kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja 03.03.2009.a otsus tühistada järgmistel põhjendustel: „2.1. Väärteoprotokollis ei ole antud väärteo kirjeldust Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas muuhulgas märkida väärteo lühike kirjeldus. Riigikohus on mitmes lahendis (vt näiteks Riigikohtu 06.03.2008.a lahendit nr 3-1-1-2-08 punkti 8) väljendanud seisukohta, et väärteoprotokollis esitatud teo lühikirjeldus annab väärteoasja arutamise piirid. Väärteoprotokolli teokirjeldus määrab analoogselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme (Riigikohtu 07.12.2007.a lahend nr 3-1-1-84-07 p 10). LS § 7464 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav sõiduki juhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Väärteoprotokollis (Lisa 2) on toodud järgmine rikkumise kirjeldus: „juhtis mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga“. Sisuliselt on väärteoprotokollis rikkumist kirjeldavas osas märgitud üksnes LS § 7464 lg-s 1 sisalduv väärteokoosseis. Seega on väärteoprotokollis kohtuvälise menetleja poolt väärteo kirjelduses teo tehiolude kirjeldamise asemel tegemist hoopis G.Teemaa käitumisele õigusliku kvalifikatsiooni andmisega
Kuna lahtise turvavööga sõitmine kujutab endast ainult ühte turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise võimalust LS § 7464 lg 1 tähenduses, tuleb väärteoprotokollis anda selline teokirjeldus, mis lühidalt, kuid samas ammendavalt, kirjeldab väidetava rikkumise faktilisi asjaolusid. Seda tehtud ei ole. Arvestades, et väärteoprotokollis toodud teo kirjeldus on kohtule
alusel asja arutamise piirideks, tuleb väärteomenetlus
lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna puudub teo koosseis (vt Riigikohtu 24.09.2008.a lahend nr 3-1-1-50-08). Kui kohus ei peaks nõustuma G.Teemaaga ja asuma seisukohale, et väärteomenetlus ei kuulu
p 1 alusel lõpetamisele, palub G.Teemaa otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada alltoodud põhjustel. 2.2. Rikutud on otsuse põhistamise nõuet Lisaks tuleb
lg 1 p 8 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märkida muuhulgas vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Väärteoprotokollist nähtuvalt esitas G.Teemaa vastuväite, mille kohaselt oli tal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja märkinud järgmist: „Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis 5 esitatud tõenditega (tunnistajate ütlused). Esitatud vastulause jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna see on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega“. Seega on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et tuvastatud on väidetav ilmne vastuolu, kuid jätnud täielikult selgitamata, milles see vastuolu seisnes ja mis kaalutlustel ta luges teised tõendid usaldusväärsemaks kui menetlusaluse isiku ütlused. Esmalt on kohtuväline menetleja lugenud väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistajate ütlustega ning seejärel märkinud, et G.Teemaa ütlused on ilmses vastuolus teiste tõenditega. Jääb arusaamatuks, kas teiste tõendite all pidas kohtuväline menetleja silmas ainult tunnistaja ütlusi või lisaks veel mingeid teisi tõendeid. Kui vastuolu seisnes üksnes menetlusaluse isiku ja tunnistajate (s.o politseiametnikud) ütluste vahel, jääb arusaamatuks, milles see vastuolu seisnes ja miks pidas kohtuväline menetleja usaldusväärsemaks tunnistajate ütlusi. Siinkohal vajab rõhutamist asjaolu, et üksnes tunnistajate ütluste arvulisele ülekaalule tuginemine ei ole põhjendatud, arvestades tõsiasja, et väärteomenetlustoimingute läbiviijaks ja tunnistajaks on liiklusjärelevalvet koos teostavad ametnikud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav, mis sisuliselt tähendab seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus luges tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines (vt nt Riigikohtu 19.05.2005.a lahendit nr 3-1-1-43-05 p 6). Kuigi käesolevas lahendis käsitleti kohtuotsust ja selle põhistavale osale esitatavaid nõudeid, on need seisukohad kohaldatavad ka kohtuvälise menetleja otsuse põhistava osa suhtes. Seega on kohtuväline menetleja rikkunud
Viimase puhul on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. III Kaasuse tehiolude täiendavad selgitused G.Teemaal on autoga sõites turvavöö alati nõuetekohaselt kinnitatud. Gennadi Teemaa on väga hästi teadlik turvavöö kasulikkusest ning seda enda elu ja tervist silmas pidades autoga sõites alati ka kasutanud, mistõttu on tema süüdistamine auto juhtimises mittenõuetekohaselt kinnitatud turvavööga lausetu. Kujunenud olukorra ja oma seisukohtade paremaks selgitamiseks peab G.Teemaa vajalikuks lähemalt kirjeldada sündmuse tehiolusid (asjast parema ülevaate saamiseks on kaebusele lisatud sündmuskoha kaart – vt Lisa 1). Sündmus leidis aset Tartus Ropka tee tänaval. G.Teemaa poolt juhitud sõiduk lähenes Ropka tee tänavale mööda Turu tänavat. Pöörates Turu tänavalt ära Ropka tee tänavale, märkas G.Teemaa ligikaudu 200 meetri kaugusel seisvat politseipatrulli sõidukit. G.Teemaa möödus politseiautust ning jätkas sõitu Aardla tänava suunas. Politseipatrull järgnes talle ning andis peatumise märguande, mispeale G.Teemaa oma sõiduki peatas. Kuna politseinikud autost ei väljunud, otsustas G.Teemaa minna ise uurima, milles asi. Hetkel, mil G.Teemaa oli turvavöö avanud ning autost väljumas, tuli politseiametnik tema auto juurde. Viimane asus väitma, et G.Teemaa kinnipidamise põhjuseks oli asjaolu, et G.Teemaa ei olnud sõiduajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. G.Teemaa sellise süüdistusega ei nõustunud, seletades politseiametnikule, et turvavöö oli nõuetekohaselt kinni. G.Teemaa juhtis politseiametniku tähelepanu muuhulgas ka asjaolule, et kuna tal olid seljas tumedat värvi riided, võis just see olla põhjuseks, mis tingis politseiametniku eksimuse. Politseiametnik oma eksimust tunnistada ei soovinud ning koostas G.Teemaa suhtes väärteoprotokolli. Viimasesse märkis G.Teemaa vastulausena, et turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud. Fakti, et Gennadi Teemaa oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, tõendab asjaolu, et G.Teemaa ei üritanud väidetavalt nõuetekohaselt kinnitamata olnud turvavööd enne politseiautoni jõudmist nõuetekohaselt kinnitada. Arvestades politseiauto paiknemist Ropka tee tänaval, on selge, et see oli G.Teemaale nähtav kohe pärast Ropka tee tänavale pööramist. Olukorras, kus sõidukijuhil oleks turvavöö olnud väidetavalt nõuetekohaselt kinnitamata, on tõenäoline, et rikkuja püüaks turvavööd enne politseipatrulli nägemisulatusse jõudmist nõuetekohaselt kinnitada ning seeläbi rikkumist kõrvaldada. Ei ole usutav, et nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata isik, nähes umbes 200 meetri kaugusel asuvat politseipatrulli sõidukit, ei kinnitaks turvavööd enne politseiautoni jõudmist. Lähtudes eeltoodust, kinnitab ka käesoleva kaebuse aluseks olev faktiline olukord, et Gennadi Teemaa ei ole väärteoasjas 2780,09,001272 temale süüks pandavat tegu toime pannud.“ 6 07.09.2009.a kohtuistungil jäid nii menetlusaluse isiku kaitsja kui ka menetlusalune isik Gennadi Teema kaebuse juurde. 07.09.2009.a kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle tunnistajad D. T. ja S. H. ning menetlusaluse isiku Gennadi Teemaa (vt kohtuistungi protokolli lk 49-58). Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub ning Gennadi Teemaa kaitsja advokaat Peeter Viirsalu kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsus muutmata. Asjaolud, et Gennadi Teemaa juhtis 11.02.2009.a kella 11:42 ajal mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga XXX XXX Tartu linnas, Ropka teel, Turu ja Tähe tänavate vahel, Tähe tänava suunas, on tõendatud tunnistajate D. T. ja S. H. ning menetlusaluse isiku enda ütlustega kogumis. Väärteoprotokollis ja Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsuses kajastatud väärteo toimepanemise aja ja koha osas asjas senini vaidlust ei ole olnud ning selles osas on tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest kogumis nähtuv omavahel kooskõlas. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest kogumis nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et Gennadi Teemaa juhtis 11.02.2009.a kella 11:42 ajal mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga XXX XXX Tartu linnas, Ropka teel, Turu ja Tähe tänavate vahel, Tähe tänava suunas. Küll on aga tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste vahel vastuolu selles osas, kas Gennadi Teemaal oli mootorsõidukit juhtides turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud või oli turvavöö kinnitamata. Tunnistajate D. T. ja S. H. ütluste kohaselt oli Gennadi Teemaal mootorsõidukit juhtides turvavöö kinnitamata. Menetlusaluse isiku Gennadi Teemaa ütluste kohaselt oli tal turvavöö kinnitatud. Nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku ütlused on omavahel kooskõlas selles osas, et politseiametnikud olid politseivärvides bussiga tööl kolmekesi ja neist väärteoprotokolli koostaja (U. P.) istus bussis tagaistmel, teised (D. T. ja S. H.) esiistmetel. Politseiametnikest tunnistajate D. T. ja S. H. ütluste kohaselt täitsid nad oma tööülesandeid liiklusjärelevalvet teostades kolmekesi – bussis juhiistmel istus S. H, juhi kõrvalistmel D. T. ja tagaistmel oli U. P, kui bussist välja vaadates nägid turvavööga kinnitamata Gennadi Teemaad mootorsõidukit juhtimas, kellele nad politseibussiga järele sõites andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande ning kellele U. P. koostas väärteoprotokolli. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub kogumis, et nad olid hetkel, kui nägid Gennadi Teemaad mootorsõidukit kinnitamata turvavööga juhtimas, politseibussis ja sealt, kõrgemalt kohalt, oli selgelt näha, et Gennadi Teemaal oli turvavöö kinnitamata. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et pärast seda, kui nad olid ära näinud, et Gennadi Teemaa juhib mootorsõidukit, olemata turvavööga kinnitatud, tõstis Gennadi Teemaa enda vasaku käe üles uksepiida juurde. Tunnistajate ütluste kohaselt tõstis Gennadi Teemaa enda vasaku käe uksepiida juurde üles enne tema juhitud sõiduauto politseibussiga kohakuti jõudmist. 7 Mõlemad tunnistajad jäid kohtulikul uurimisel ütlusi andes kindlaks sellele, et Gennadi Teemaa juhtis mootorsõidukit, olemata turvavööga kinnitatud. Kohtul pole tunnistajate ütluste tõele vastavuses selle kohta, et Gennadi Teemaal oli mootorsõidukit juhtides turvavöö kinnitamata, alust kahelda. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt oli Gennadi Teemaa neile enne 11.02.2009.a sündmust täiesti võõras isik ja mingit vihavaenu neil Gennadi Teemaa vastu ei ole. Kohtu jaoks ei ole usutav, et 2 menetlusalusele isikule täiesti võõrast politseiametnikku näeksid mõlemad korraga täiesti valesti ühte ja sama asjaolu. Pigem nähtub Gennadi Teemaa enda süüd täielikult eitavatest ütlustest ja avaldatust soov pääseda väärteo toimepanemisega kaasnevast karistusest, nii nagu ta püüdis varjata turvavöö kinnitamata ja kasutamata jätmist enda vasaku käe ülestõstmisega politseibussist mööda sõites. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja 03.03.2009.a otsuses märgituga selle kohta, et Gennadi Teemaa poolt liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanek on tõendatud tunnistajate ütlustega ning Gennadi Teemaa vastulause arvestamiseks ei ole alust, kuna see on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, s.o tunnistajate ütlustega. Menetlusaluse isiku Gennadi Teemaa ütlused selle kohta, et tal oli turvavöö kinnitatud, ei ole usutavad ja on veenvalt ning usaldusväärselt ümber lükatud tunnistajate D. T. ja S. H. ütlustega kogumis. Liikluseeskirja § 68 punktis 5 sätestatu kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusseaduse §-s 7464 on sätestatud: § 7464. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.