4-08-9877 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Menetlustoiming Tartu Maakohus 8. detsembril 2009.a.; Valga kohtumaja 4-08-9877 kohtunik Aare Kaldma Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Rainis BERG’ile asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu – Rainis BERG (ID 38802232733; registrijärgne elukoht :
- x)Avaldaja – kohtutäitur Ivi Kalmet (asukoht : Piiri 4, Jõgeva linn, Tartu m/
- k)Kohtutäitur Aive Kolsar´i taotlus asenduskaristuse määramise menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 lg.3 ja VtMS §§193-§195 ja §211 lg.3 kohus määras: Asendada Rainis Berg´i Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.10.2008.a. kohtuotsusega väärteoasjas 4-08-9877 LkS §66¹ lg.2 alusel karistusena kohaldatud rahatrahv summas 600.- krooni arestiga üks
(1)päev. Kohustada süüdimõistetut ilmuma aresti kandmisele Lõuna PP Valga PJ aresti kandmisele alates 08.12.2009.a.- 09.12.2009.a kell 12.00. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet´ile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (08.12.2009.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kuna süüdimõistetu on andnud allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta, määrus jõustub ja kuulub täitmisele viivitamatult. ASJAOLUD Menetluse käik Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.10.2008.a. kohtuotsusega haldusasjas nr 4-089877 on Rainis Berg`i karistatud „Liikluskindlustuse seaduse“ §66¹ lg.2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses summas 600.- krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 16.02.2009.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 19.02.2009.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 01.10.2009.a. on Eesti Vabariik esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. 07.10.2009.a. on kohtutäitur Ivi Kalmet esitanud kohtule avalduse süüdimõistetule väärteoasjas määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga /tl.1/. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et võlgnikul on trahv summas 600.- krooni täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv tasumata osas arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Süüdimõistetu möönab, et ei ole võimeline nii suurt trahvi tasuma, mistõttu on nõus sellega, et temale karistusena määratud rahatrahv asendataks arestiga. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Eeltoodud sätte sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldatakse asenduskaristusena aresti isiku suhtes, kelle osas pole isegi riiklikke sunnivahendeid kasutades olnud võimalik sissenõuet täita isiku varatuse tõttu. Asja menetluses on tuvastatud, et Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.10.2008.a. kohtuotsusega nr 4-08-9877 on Rainis Berg`i karistatud „Liikluskindlustuse seaduse“ §66¹ lg.2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses summas 600.- krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 16.02.2009.a. ja antud süüdimõistetule nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Kohtutäituri kinnitusel ei ole süüdimõistetu rahatrahvi tasunud ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata trahvisumma 600.- krooni; isikul erandlike (trahvi tasumist ja asenduskaristusena aresti määramist takistavate) asjaolude esinemist kohtutäituri avaldusest ei nähtu. 2
(3)Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega asunud trahvi täies ulatuses tasuma enam kui 1 aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka enam kui 2 kuud väldanud kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et isik hoidub kõrvale kohtumenetlusest, mistõttu kohus oli sunnitud paluma politsei abi süüdimõistetule kohtudokumentide kättetoimetamisel. Süüdimõistetu on kohtule kinnitanud, et tema varaline seisund ei võimalda tal trahvi tasuda ning ta on nõus kandma asenduskaristusena määratavat aresti. Siit johtuvalt puuduvad (pole tõendatud) asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, mistõttu tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS §47 lg.1 kohaselt on trahviühikuks rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 krooni. Süüdimõistetu võlajääki (600.-) arvestades kujuneb isikule asenduskaristusena määratava aresti kestvuseks 1 päev. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 1 päev aresti. VtMS §113 lg.4 p.2 annab kohtumenetluse poolele õiguse loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest. Kuna süüdimõistetu on oma allkirjaga kinnitanud apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumist, kohtumäärus jõustub ja kuulub viivitamatule täitmisele määruse avalikult teatavaks tegemisest. Aare Kaldma kohtunik 08.12.2009.a. 3
(3)