lg 2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Aleksandr Soroka Harju Maakohtu 19.märtsi 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 4 aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
kuni 21.01.2011.a. Kohustada Aleksandr Soroka*t katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 p.2,4 alusel määrata Aleksandr Soroka*le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest. Määrata Aleksandr Soroka kriminaalhoolduse teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Aleksandr Soroka suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata Aleksandr Soroka katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Soroka karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 19.11.2009.a esitanud Tartu Maakohtule Aleksandr Soroka kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 19.03.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-9106 tunnistati Aleksandr Soroka süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
Karistusaja algus 22.01.2007.a, karistusaja lõpp 21.01.2011.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et A.Soroka oskused vastavad tema vanusele ja sotsiaalsele taustale, psüühilise ebastabiilsuse viiteid ei ole. Vabaduses elas sotsiaalselt aktsepteeritavat elu, vangistuse jooksul käitumine korrektne. Vabaduses olles töötas mitteametlikult, perel võlgasid ei olnud. Kuritegu- narkootilise aine vahendamine- pandud toime hõlptulu teenimise eesmärgil. A.Soroka viibis kuni 13.05.2009 Tallinna Vanglas, kus individuaalset täitmiskava ei koostatud ja programmides osalemise võimalus puudus. Pärast Tartu Vanglasse saabumist alustas 03.09.2009 riigikeeleõpet algajate grupis. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub Aleksandr Soroka vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Tugivõrgustiku moodustavad abikaasa ja täisealine tütar, kellega suhted head. Lähedased on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama, kinnipidamiskohas oleku ajal oldi kontaktis. Olemas elukoht pere juures, garanteeritud töökoht. Kohtuistungil 15.12.2009.a süüdimõistetu avaldas, et ta oleks kohe vanglas tööle hakanud ja ka kursustel osalenud, kirjutas selle kohta ka avaldused, kuid talle öeldi, et kursusi pole talle vaja. Narkootikume ise ei tarvita, müüs teistele raha saamise eesmärgil. Tegelikku majanduslikku vajadust selleks polnud. Töökoht on vabaduses olemas, tuttavate kaudu leitud. Tuttavate hulgas karistatud isikuid pole, enam narkootikumidega tegelema ei hakka. Prokurör ei toeta A.Soroka vabastamist ennetähtaegselt. Positiivne sotsiaalne võrgustik ei ole seni kuritegu ära hoidvalt mõjunud. Kuritegu on pandud toime kahes episoodis, see ei saanud olla juhuslik, vaid tahtlik ja ettekavatsetud tegu. Tõsiselt on ohustatud kogu ühiskond. Tuleb arvestada
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 19.03.2008.a otsusega mõisteti Aleksandr Sorokale karistus 4 aastat vangistust, millest
lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 2 aastat vangistust, see tähtaeg sai täis 22.01.2009.a.
See tähtaeg sai täis 22.09.2009.a. Harju Maakohtu 16.04.2009.a määrusega jäeti Aleksandr Soroka elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 05.05.2009.a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast
lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on käesolevaks ajaks Aleksandr Sorokal saabunud Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud tähtaeg (05.11.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Soroka võib vabastada tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Lisaks formaalsetele eeldustele on tema puhul olemas ka materiaalsed eeldused, et isikut enne tähtaega vabastada: on kindel elukoht, millega saab siduda kriminaalhoolduse ja mis loob vabanejale eelduse oma elu õiguskuulekalt jätkata, on töökoht, kus elatist teenida, on olemas inimesele vajalik sotsiaalne võrgustik, mille tuge vabanejale on oodata ja negatiivset mõju avaldavad suhted puuduvad. Varasemat kalduvust alkoholile ei ole ja ei ole ka varasemaid muid negatiivseid asjaolusid või suhteid, mis võiksid taastekkidaA.Soroka on kriminaalkorras esimest korda karistatud ja väärteokorras karistatud ei ole. On õige, et toime on pandud raske esimese astme kuritegu, kuid selle eest mõistetud karistusest on kantud peaaegu kolm aastat. On tõenäoline, et vangistuse näol mõistetud karistuse soovitud mõju võib avalduda ka juba varem ja mitte alles vangistuse viimasel päeval. Seetõttu võib olla tõenäoline, et oodatud karistuse mõju on juba praeguseks saabunud. Järgmine võimalus A.Soroka ennetähtaegset vabanemist arutada tekiks alles detsembris 2010, s.o. vähem kui 1 kuu enne karistuse tähtaja lõppu. Kohus konstateerib, et on kahetsusväärne, et Tallinna Vanglas ei ole kinnipeetaval olnud võimalust osaleda sotsiaalprogrammides ja see võimalus on avanenud alles Tartu Vanglasse toomisel, mida Soroka on kohe ka kasutanud, asudes riigikeeleõppele. Neil asjaoludel leiab kohus, et A.Soroka isikust tulenevaid riske ja ohtusid ei näi tema ennetähtaegsel vabanemisel olevat ja ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
lg.2 alusel lisakohustuste määramisel lähtub kohus kriminaalhooldaja sellekohastest soovitustest aga ka A.Soroka enda soovist ja valmisolekust ruttu tööle asuda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.