Väärteoasi 4-08-11137 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 10.september 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses 4-08-11137 Väärteo

) § 134 lg 3 ja

§ 132

p 1 alusel: • jätta Gea Suumanni kaebus rahuldamata ja tema kaitsja kohtuistungil alternatiivselt esitatud taotlused (kaassüü tuvastamisel karistuseks mõistetud trahv tühistada; Gea Suumanni süü tuvastamisel vähendada karistuseks mõistetud trahvisummat) jätta rahuldamata; • jätta Lõuna Politseiprefektuuri 03.11.2008.a otsus muutmata. 03.11.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 4800.- krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS; kohustuslik on märkida viitenumber 10220085494074.

§ 204

alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 25.septembrist 2009.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse

§ 204

lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud.

§ 38

lg 1 ja

§ 2ning Kr

MS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Gea Suumannilt riigituludesse menetluskuluna 3900.- krooni ekspertiisikulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Gea Suumann, 4-08-11137, menetluskulu“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Gea Suumann, 4-08-11137, menetluskulu“.

§ 204

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 25.septembrist 2009.a arvates 30 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul ei ole menetluskulusid tasutud, saadetakse jõustunud kohtuotsuse koopia

§ 204

lg 3 alusel täitmiseks kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Kohtuotsus edastada menetlusaluse isiku kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, Ahti Rõmmelile (tema kohtule kohtuistungil esitatud taotluse alusel kindlustusega asjaajamiseks; aadressil Luige 13-1, Tartu). EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. 3

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 25.septembril 2009.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.

§ 135

lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 06.10.2008.a väärteoprotokollis märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Gea Suumannile ette liikluseeskirja § 91 ja § 156 rikkumist ja liiklusseaduse § 7417 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist (lk 31). Konstaabel R P koostatud väärteoprotokollis märgitu kohaselt juhtis Gea Suumann 26.09.2008.a kella 16:04 ajal mootorsõidukit VW Passat Variant registreerimismärgiga nr XXX XXX Tartu linnas, Sõbra tänava ja Salme tänava ristmikul, Salme tänava suunas; sooritades ristmikul vasakpööret, ei veendunud manöövrit alustades selle ohutuses ja ei andnud teed möödasõidul olevale sõiduautole Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T. T. sõiduautole Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX tekitatud vigastuste näol, varaline kahju M. S. VW Passat Variant registreerimismärgiga nr XXX XXX tekitatud vigastuste näol (lk 31). Menetlusalune isik Gea Suumann vastulauset ei esitanud. Lõuna Politseiprefektuuri 03.11.2008.a otsusega karistati Gea Suumanni liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800.- krooni (lk 20). Otsuses märgitu kohaselt juhtis Gea Suumann 26.09.2008.a kella 16:04 ajal Tartu linnas, Sõbra tänaval mootorsõidukit, sooritades ristmikul vasakut pööret, manöövri alustamisel ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed möödasõidul olevale juhile, mistõttu toimus sõidukite kokkupõrge. Liikluseeskirja nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduautole VW Passat registreerimismärgiga nr XXX XXX ja Audi registreerimismärgiga nr XXX XXX omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol. Menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja § 91, § 156 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 20). Otsusesse on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Nimetatud 03.11.2008.a otsuse peale oli viimane kaebuse esitamise tähtaeg 19.11.2008.a (nähtub otsusest – lk 20). 11.11.2008.a, s.o tähtaegselt, saabus kohtusse Gea Suumanni kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 03.11.2008.a otsuse peale (lk 1-3). Kaebus esitati kohtule koos koopiatega 03.11.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusest (lk 4), meeldetuletusest 4 (lk 4 pöördel), väärteoprotokollist (lk 5), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 6-7), tunnistajate Aire Rõmmeli ja Ahti Rõmmeli ülekuulamise protokollidest (lk 8-11), vaatlusprotokollist (lk 12), liiklusõnnetuse aktist (lk 13). Kaebuses märgitu kohaselt taotletakse 03.11.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (lk 1-3). Kaebuses osundatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.10.2006.a ja otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-79-06 ja 08.09.2006.a otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-63-06 ning 13.02.2003.a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-1-03 ja märgitakse, et liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang, sest vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ja objektiivse arutamise; seega oleks ootuspärane, et liiklusõnnetuse puhul arutatakse kõigi võimalike liikluseeskirja rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, mitte iga liiklusõnnetuses osalenud juhi suhtes eraldi (lk 1). Seda põhjusel, et sellisel juhul on kõigi menetlusaluste isikute toime pandud õigusrikkumiste asjaolud omavahel olemuslikult seotud ja neile antavad õiguslikud hinnangud üksteisest sõltuvad, mistõttu nende asjade eraldi menetlemisel võivad kergesti tekkida vastuolud (lk 1-2). Kaebuses märgitu kohaselt võib Riigikohtu otsustele tuginevalt öelda, et kohtuväline menetleja ei ole käesoleval juhul kaalunud tervikuna kõiki väärteo asjaolusid ega andnud õiguslikku hinnangut mõlema osapoole käitumisele (lk 2). Kaebuses märgitu kohaselt ei ole kohtuväline menetleja otsuses pööranud tähelepanu ühelegi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodud väitele, sealhulgas sellele, et juht peab enne möödasõidu alustamist veenduma, et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku (liikluseeskirja § 132 p 2), samuti sellele, et juht peab sõidukiirust valides arvestama, et ta suudaks vajadusel sõiduki peatada teel ette aimatava mis tahes takistuse ees (liikluseeskirja § 123). Kaebuses märgitu kohaselt ei ole kohtuvälisel menetlejal kordagi tõusetunud küsimust A. R. poolt liikluseeskirja § 123 ja § 132 p 2 rikkumises. Juhul kui kohtuväline menetleja väärteo asjaolude kaalumise tagajärjel jõudis järeldusele, et väärteo teise osapoole, antud juhul A. R, tegevuses puudusid süüteo tunnused, oleks ta pidanud selle oma otsuses ka välja ütlema ning oma seisukohta põhjendama (lk 2). Kaebuses märgitu kohaselt on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta tunnistaja A. R. ütlustes olevad vastuolud (lk 2). Kaebuse esitaja arvates on väärteomenetlusõigust rikutud ka sellega, et ülekuulamistoiminguid on teostanud ja väärteoprotokolli on koostanud väärteootsuse langetajast erinev isik (lk 2). Kuigi teatud juhtudel võib isikute erinevus erinevatel menetlusetappidel tagada otsuse suurema objektiivsuse, siis samas on sellega piiratud menetlusaluse isiku õigused (lk 2). Kaebuses märgitu kohaselt muutub näiteks võimatuks kohtuvälise menetleja taandamise taotlemine, kuna ei ole teada, kes otsuse teeb (lk 2-3). Antud probleemi saaks välistada juhul, kui väärteoprotokolli märgitaks ka isik, kes koostab otsuse; käesolevas asjas aga puudub vastav märge ning seega on oluliselt piiratud menetlusaluse isiku õigusi; peale otsuse tegemist ei ole enam võimalik taandamistaotlust esitada, samuti on piiratud kaebeõigus kohtuvälise menetleja ametniku tegevuse peale, kui ei ole teada kohtuvälise menetleja ametnik (lk 3). Kaebuses märgitu kohaselt seatakse kahtluse alla ka 26.09.2008.a koostatud liiklusõnnetuse akt, kuna sellesse lisaandmetena märgitud dokumendid on koostatud hiljem (lk 3). 5 Kaebuse lõpuossa on märgitud, et kohtuvälise menetleja eelhoiakut ning tõika, et kohtuväline menetleja ei plaaninudki algusest peale kõiki väärteo asjaolusid kaaluda ega anda mõlema osapoole käitumisele õiguslikku hinnangut, näitab ilmekalt ka see, et väärteoprotokolli koostamise järel anti menetlusalusele isikule kaasa meeldetuletus, milles oli märgitud kohustus määratud rahatrahvi tasumiseks ühes kohtutäituri kaudu sissenõudmise ähvardusega (lk 3). Kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas kaebuse kohta kaebusega ei nõustunud ja jäi kindlaks enda 03.11.2008.a otsuses märgitule ning lisaks taotles ka asjas liiklustehnilise ekspertiisi teostamist ja esitas ka enda küsimused eksperdile (lk 18-19). Menetlusalune isik Gea Suuman ei pidanud enda kirjalikus seisukohas ekspertiisi määramist põhjendatuks ning kinnitas, et võimaliku ekspertiisi määramise korral omapoolseid küsimusi eksperdile esitada ei soovi (lk 43-44). 26.02.2009.a ekspertiisimäärusega (lk 50-52) määras kohus asjas teostada liiklustehniline ekspertiis, saamaks vastused järgmistele küsimustele:

1. Missugune oli sõidukite Audi 100 ja VW Passat vastastikune asetus kokkupõrke hetkel tee ja teineteise suhtes ning kus toimus sõidukite Audi 100 ja VW Passat kokkupõrge?
2. Milline oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Audi 100 sõidukiirus kokkupõrke hetkel?
3. Milline oli sõiduki Audi 100 kiirus enne pidurdusjälje tekkimist?
4. Millised olid sõidukite Audi 100 ja VW Passat asendid vahetult enne pidurdusjälje tekkimist?
5. Millised olid sõidukite Audi 100 ja VW Passat asendid VW Passati juhi poolt suunavööndeid eraldava teekattemärgise ületamisel, s.o vasakpöörde alustamisel, eeldusel, et Audi 100 liikus kuni pidurdamiseni ühtlase kiirusega? Kus paiknes sõiduk Audi 100 (pärisuunavööndis või vastassuunavööndis), kui VW Passat ületas suunavööndeid eraldavat teekattemärgist, s.o alustas vasakpööret?
6. Kas sõiduki Audi 100 juhil oli võimalik kokkupõrget sõidukiga VW Passat vältida? Ekspertiisimäärus edastati ekspertiisiasutusele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile koos väärteoasja nr 4-08-11137 toimikuga (lk 54). Ekspertiisimääruse koopiad edastati teadmiseks ka menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale (lk 53). Ekspertiisimääruses märgitu kohaselt määrati ekspertiis teostada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koosseisus vähemalt 1 (üks) ekspert ja konkreetne ekspert või eksperdid määrata Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil, olenevalt ekspertiisiasutuse kõige otstarbekamast tööjaotusest (lk 50-52). Ekspertiisimäärusesse märkis kohus eksperdi vastutuse ja hoiatamise kohta: „Kohus hoiatab ekspertiisi teostavat eksperti või eksperte, et karistusseadustiku (KarS) § 321 lg 1 järgi on teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus ning KarS § 321 lg 2 järgi on sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine – karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.“ – lk
7. 6 Liiklustehniline ekspertiis teostati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. 03.04.2009.a ekspertiisiaktis kajastatu kohaselt tegi ekspertiisi kohtuekspert L. T. ja andis ekspertiisi teostamise tulemusena ka enda eksperdiarvamuse kõigile talle ekspertiisimääruses esitatud küsimustele ning lisas ka eksperdiarvamuse juurde kuuluvad skeemid (ekspertiisiakt lk 58-64). 08.maiks 2009.a, algusega kella 09.00-ks määratud kohtuistung jäi ära kohtuniku haigestumise tõttu (lk 76). Kohtuistung toimus 10.09.2009.a (kohtuistungi protokoll lk 108-113). Menetlusalune isik Gea Suumann taotles enda kaebuse kohtuistungil menetlemist ilma tema osavõtuta seoses X pikaajaliselt õppima minemisega ja kohtuistungi ajal Xviibimisega ning palus kaebuse menetlemisel lähtuda tema kirjalikult esitatud seisukohtadest (lk 92). Ühtlasi teatas menetlusalune isik, et kohtuistungist võtab osa tema kaitsja. 10.09.2009.a kohtuistungil menetles kohus kaebust Gea Suumanni isikliku osavõtuta. Kohtuistungil oli kohal Gea Suumanni kaitsja, kes jäi kogu asja kohtuistungil menetlemise käigus menetlusaluse isiku esitatud kaebuse juurde, kuid lisaks kaebuses märgitule taotles alternatiivsalt, et: • kohus kaaluks ka kaassüü varianti ja kaassüü tuvastamisel karistuseks mõistetud trahv tühistada; • juhul kui Gea Suumann on süüdi, siis vähendada karistuseks mõistetud trahvisummat. 10.09.2009.a kohtuistungil andsid tunnistajatena kohtulikul uurimisel ütlusi A. R. ja A. R. (vt kohtuistungi protokolli lk 108-113). Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub ning menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 03.11.2008.a otsus muutmata. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et 26.09.2008.a kella 16:04 ajal juhtis Gea Suumann sõiduautot VW Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX ja A.R. sõiduautot Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, A. R.kõrval istus tema abikaasa A. R, mõlemad mootorsõidukid liiklesid Tartu linnas, Sõbra tänaval Salme tänava suunas (s.t jõe poolt vaadates mööda Sõbra tänavat Salme ja Tähe tänava suunas), Sõbra ja Salme tänavate ristmikul toimus nimetatud sõidukite kokkupõrge. Asjaolud, et 26.09.2008.a kella 16:04 ajal juhtis Gea Suumann sõiduautot VW Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX ja A. R. sõiduautot Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, A. R. kõrval istus tema abikaasa A.R, mõlemad mootorsõidukid liiklesid Tartu linnas, Sõbra tänaval Salme tänava suunas (s.t jõe poolt vaadates mööda Sõbra tänavat Salme ja Tähe tänava suunas), Sõbra ja Salme tänavate ristmikul toimus nimetatud sõidukite kokkupõrge, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 22-23), sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 3440), tunnistaja A. R. ütlustest (lk 109-110), tunnistaja A. R. ütlustest (lk 110-112), liiklusõnnetuse aktist (lk 21) ja menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütlustest (lk 28-30) nähtuvaga kogumis. 7 Kohus, hinnanud tõendeid - sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 22-23), sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 34-40), tunnistaja A. R. ütlustest (lk 109-110), tunnistaja A. R. ütlustest (lk 110-112), liiklusõnnetuse aktist (lk 21), eksperdiarvamusest (lk 58-64) ja menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütlustest (lk 2830) nähtuvat - kogumis, on seisukohal, et sõidukite kokkupõrke põhjustas sõiduauto VW Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX juht Gea Suumann, kes jättis enne vasakpöörde alustamist ja vasakpöördega alustamisel täitmata liikluseeskirja § 91 ja § 156 nõuded, st enne manöövri – vasakpöörde alustamist ei veendunud selle ohutuses (liikluseeskirja § 91) ja ei andnud teed temast möödasõidul olevale juhile (liikluseeskirja § 156). Menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütluste (lk 28-30) kohaselt jääb ta selle juurde, et tema alustas enne vasakpööret, kui teine auto temast mööda sõitma hakkas; enne Salme tänavale vasakut pööret pani sisse vasaku suunatule, veendus, et kedagi vastu ei tule, ei ole Salme tänaval ees ja ei ole alustanud möödasõitu. Gea Suumanni ütluste kohaselt tuli teine auto võrreldes tema juhitud autoga väga suurel kiirusel. Gea Suumanni ütluste kohaselt oli ta juba suunatule sisse pannud ja pööret alustanud, kui teine auto tahtis temast kiirendusega mööda kihutada (lk 28-30). Menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütlused on ainukesena vastuolus ülejäänud tõenditega. Gea Suumanni ütlustest ülejäävad tõendid on kõik omavahel kooskõlas ning kogumis kinnitavad, et sõidukite kokkupõrke põhjustajaks ja sõidukite kokkupõrkes süüdi olevaks on sõidukijuhtidest Gea Suumann, kes vajaliku hoolikusega ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed temast möödasõidul olevale sõidukijuhile. Menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütlused (lk 28-30) on osas, millises need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, veenvalt ümber lükatud ülejäänud asjas olevate tõenditega (lk 22-23, 34-40,109-110, 110-112, 21, 58-64) kogumis. Nii tunnistaja A.R. ütluste (lk 109-110) kui ka A. R. ütluste (lk 110-112) kohaselt oli A. R. juhtimisel olev sõiduauto juba möödasõidul kui paremal olev sõiduauto hakkas tegema vasakpööret ja sõitis külje pealt ristmikul sisse - toimus sõidukite kokkupõrge, kokkupõrget vältida ei õnnestunud. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvalt A. R. juhtimisel olnud sõiduauto üle 50 km/h ei sõitnud, kiirus oligi ca 50 km/h. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt auto, millest nad olid juba möödasõitu alustanud ja millest nad olid möödasõidul, esmalt seisis tee peal oma sõidusuunas, pärisuunavööndis ning alles selle autoga kohakuti jõudmisel hakkas paremale jääv auto tegema vasakpööret. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt teostas A. R. ees teel seisvast sõidukist möödasõitu täiesti normaalselt – suunatuli sisse, vaatad teele, sõidad mööda, mingit süstivat stiili ei olnud; oli näha, et auto seisis ja polnud näha, et ta hakkaks liikuma, polnud vaja oodata seal tema taga (lk 110). Mõlema tunnistaja kinnitusel jäid sõidukid pärast kokkupõrget kohe seisma. Tunnistaja A.R.ütluste kohaselt jäi tema peale kokkupõrget autosse ja sealt ei väljunud ja nende kasutuses olnud sõidukit kindlasti enne politsei saabumist paigast ei liigutatud; teise sõiduki kohta ei oska öelda (lk 110). Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt peale sõidukite kokkupõrget ja enne politsei saabumist kokkupõrkes osalenud sõidukeid paigast ei liigutatud (lk 111). 8 Ka menetlusalune isik Gea Suumann, kes andis oma ütlused kohtuvälises menetluses omakäeliselt, on ülekuulmisprotokollis selle lõpus kinnitanud, et autosid peale liiklusõnnetust ja enne politsei tulekut ei liigutatud (lk 29). 10.09.2009.a kohtuistungil näitas kohus mõlemale tunnistajale ka sündmuskohast tehtud fotosid lk 34-
8. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et fotod on tehtud sündmuskohast ja kajastavad tegelikku olukorda ning fotodelt nähtuvat nad kahtluse alla ei seadnud. Tunnistajate A. R. ja A.R. ütlustega ning menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütlustega kogumis on tõendatud asjaolu, et peale sõidukite kokkupõrget ja enne politsei sündmuskohale saabumist kokkupõrkes osalenud sõidukeid ei liigutatud, nende asukohti ei muudetud. Tunnistajate A. R. ja A. R. ütlused selle kohta, et A. R. juhtimisel olnud sõiduk oli hetkel, kui G.Suumanni juhitud sõiduk alustas ja tegi vasakpööret, juba möödasõidul, ning A.R.püüdis kokkupõrget ära hoida sellega, et lisaks pidurdamisele keeras enda juhtimisel olnud sõidukit vasakule, on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sündmuskohast tehtud fotodelt ja liiklusõnnetuse aktilt, selle skeemilt, nähtuvaga selle kohta, et A. R. juhtimisel olnud sõiduauto Audi pidurdusjäljed on sõiduteel ainult vasakpoolses sõidureas, algselt paralleelselt tee keskjoonega ja enne lõppemist suunaga vasakpoolse teeääre poole. Tunnistajate A. R.ja A. R. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sündmuskohast tehtud fotodelt ja liiklusõnnetuse aktilt, selle skeemilt, kogumis nähtuvaga selle kohta, et A. R. juhtimisel olnud sõiduk oli hetkel, kui G.Suumanni juhitud sõiduk alustas ja tegi vasakpööret, juba möödasõidul, on kooskõlas ka eksperdiarvamus. Ekspertiisiaktist (lk 58-64) nähtuvalt kasutas ekspert eksperdiarvamuse andmiseks liiklusõnnetuse aktis, selle skeemil, sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sündmuskohast tehtud fotodel olevaid lähteandmeid. Tunnistajate ütlustele ekspert eksperdiarvamust rajanud ei ole. Ekspert andis ekspertiisimääruses esitatud küsimustele järgmise eksperdiarvamuse (lk 58-64):
9. Sõiduautode VW Passat reg märk XXX XXX ja Audi 100 reg märk XXX XXX vastastikune asend ja paiknemine sõidutee suhtes esmasel kontaktil on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 8.2 rekonstruktsiooni skeemil 1 (asendid I).
10. Sõiduauto Audi 100 reg märk XXX XXX arvutuslik liikumiskiirus esmasel kontaktil sõiduautoga VW Passat reg märk XXX XXX oli ca 24 km/h.
11. Sõiduauto Audi 100 reg märk XXX XXX arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne pidurdusjälje tekkimist oli ca 46 km/h.
12. Sõiduauto Audi 100 reg märk XXX XXX asukoht vahetult enne pidurdusjälje tekkimist on määratud auto asendiga pidurdusjälje alguspunktis. Antud hetkel paiknes sõiduauto VW Passat reg märk XXX XXX esmase kontakti kohast arvutuslikult ca 3,3 m kaugusel (vt aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 8.2 rekonstruktsiooni skeem 2 asend IV). 9
13. Vastavalt akti uurimuslikus osas tehtud arvutustele paiknes sõiduauto Audi 100 reg märk XXX XXX hetkel, kui VW Passat reg märk XXX XXX ületas suunavööndite eraldusjoone, esmase kontakti kohast ca 13 m kaugusel. Antud hetkel pidi sõiduauto Audi paiknema vastassuunavööndis (juht oli juba alustanud möödasõitu). Aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 8.2 rekonstruktsiooni skeemil 2 autode asendid III.
14. Vastavalt akti uurimuslikus osas tehtud arvutustele puudus sõiduauto Audi 100 reg märk XXX XXX juhil alates hetkest, kui sõiduauto VW Passat reg märk XXX XXX ületas suunavööndite eraldusjoone, võimalus oma sõiduki peatamiseks enne esmase kontakti kohta sõiduautoga VW. Eksperdiarvamuse punkti 1 kohta peab kohus vajalikuks märkida, et eksperdiarvamusele lisatud skeemil 1, asendid I on näha sõiduautode VW Passat reg märk XXX XXX ja Audi 100 reg märk XXX XXX vastastikune asend ja paiknemine sõidutee suhtes esmasel kontaktil – sõidukite sõidusuunas vaadates on sõiduauto Audi täielikult vasakpoolses sõidureas, paralleelselt tee kesk-ehk telgjoonega ja väga vähese kaldega vasakule poole; sõiduauto Audi paikneb lähemal sõidutee vasakule äärele ja on kaugemal sõidutee kesk-ehk telgjoonest; sõiduauto VW on sõidutee keskehk telgjoone suhtes diagonaalis, sõiduauto esiots suunaga vasakule; enamus sõiduautost VW on vasakpoolses sõidureas, vaid auto tagaosa juhi kõrvalistujapoolne nurk jääb üle sõidutee kesk-ehk telgjoone paremale poole sõiduritta; sõidukite kokkupuutepunktide kohaks on VW-l juhipoolne esiosa (kohas kus lõpeb esitiib ja algab esiuks – rattakoopa lähedal) ja Audil esiosa parempoolne nurk, s.o juhi kõrvalistujapoolne nurk (esitulede piirkonnas). Liikluseeskirja §-s 91 sätestatu kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja §-s 156 sätestatu kohaselt peab rööbasteta sõiduki juht pöörates vasakule või tagasi, andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Menetlusalune isik Gea Suumann jättis liikluseeskirja §-s 91 ja liikluseeskirja §-s 156 sätestatud nõuded täitmata ettevaatamatusest – hooletusest (nähtub menetlusaluse isiku ütlustest – lk 28-30; KarS § 18 lg 3). Gea Suumann ei näinud vasakpööret tehes ja sellega alustamisel ette, et põhjustab sõidukite kokkupõrke ja sellega varalise kahju sõidukite omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Liikluseeskirja §-s 91 ja liikluseeskirja §-s 156 sätestatu ettevaatamatusest – hooletusest täitmata jätmise tulemusena põhjuslikus seoses toimus Gea Suumanni kasutuses olnud sõiduki ja A. R. kasutuses olnud sõiduki kokkupõrge, millega põhjustati mõlema sõiduki omanikule varaline kahju sõidukitele tekkinud vigastuste näol. Selles osas, et mõlemale kokkupõrkes osalenud sõidukile tekkisid kokkupõrke tulemusena vigastused, on kõik tõendid omavahel kooskõlas. Menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütluste kohaselt olid tema juhtimisel olnud sõidukil vigastused vasakpoolsel esiotsal, muljutud oli ka auto tagumise ratta koobas ja peale liiklusõnnetust ei käi enam korralikult esimene juhipoolne uks, sest metallid hõõrduvad – uks ja esitiib (lk 28-30). 10 Liiklusõnnetuse aktil kinnitas Gea Suumann enda allkirjaga, et VW Passat Variant reg märgiga XXX XXX omanik on M. S. ja autol olid vigastatud vasakpoolne esimene rattakoobas, esitiib, juhiuks, tagumine rattakoobas (lk 21). Liiklusõnnetuse aktil kinnitas A. R. enda allkirjaga, et Audi 100 reg märgiga XXX XXX omanik on T.T.ja autol olid vigastatud esistange, esimene parem tiib, suunatuli, esiuks, tagauks (lk 21). Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt olid nende pere kasutuses olnud Audil vigastused ees paremas nurgas ja ukse peal, riivamisi paremal kõrvalistuja istme pool; teise auto vigastusi ta vaatama ei läinud (lk 109). Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt olid tema kasutuses olnud sõidukil kokkupõrke tulemusena vigastused parempoolses, s.o juhi kõrvalistujapoolses osas – esi-ja tagauksel, kapotil, tiival, suunatulel; teisel sõidukil olid vigastused eesukses, väike mõlk oli sees, ja vist oli taga ka kriimustus (lk 111). Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste tõele vastavuses selle kohta, et sõidukite kokkupõrke tulemusena tekkisid mõlemale sõidukile vigastused. Kokkupõrkes osalenud sõidukite vigastused on selgelt näha ka sündmuskohast tehtud fotodel (lk 34-40). Sõidukitele tekitatud vigastuste näol tekkis varaline kahju nende sõidukite omanikele. Tunnistaja A. R.hindas tema kasutuses olnud sõiduki kahju suuruseks 20 000.- krooni (lk 111). Gea Suumanni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistusseadustiku § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. 26.09.2008.a kehtinud liiklusseaduse §-s 7417 on sätestatud: §
15. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine

§ 30lg 1 p 1).

Kuna tunnistaja A.R.ütlustest nähtuvalt on senini väärteoga tekitatud kahju heastamata – auto seisab korda tegemata ja kindlustus ootab käesolevat kohtulahendit, siis puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks ka

§ 30lg 1 punktis 2 märgitud alusel.

Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et 03.11.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri otsus kuulub tühistamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (lk 1-3), peab kohus vajalikuks märkida, et see väide ei ole käesolevas asjas asjakohane. Menetlusalune isik Gea Suumann sai 06.10.2008.a koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt väärteoprotokolli isikliku allkirja vastu kätte selle koostamise päeval 06.10.2008.a. Väärteoprotokolli on muuhulgas märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus tutvuda väärteoasja toimikuga kohtuvälise menetleja juures alates väärteoprotokolli kättesaamisest (lk 31 väärteoprotokoll). 10.11.2008.a sai Gea Suumann väärteoasja toimikust endale koopia (lk 32). Nii 06. kui ka 10.oktoobriks 2008.a olid väärteoasjas kogutud kõik tõendid (välja arvatud hiljem kohtumenetluses lisandunud eksperdiarvamus) ja G.Suumannil oli võimalik toimikust teada saada ja veenduda selles, et teine sõidukite kokkupõrkes osalenud juht A.R.ei ole olnud ja ei ole käesolevas asjas menetlusalune isik. 10.09.2009.a kohtuistungil kinnitas A. R.l, et temale juhtunuga seoses protokolli koostatud ei ole ja teda juhtunu eest karistatud ei ole (lk 111-112). Ka karistusregistri teatise andmetel ei ole A. R.26.09.2008.a toimunu eest karistatud (lk 70). Ka kohtute infosüsteemist andmete väljatrükkide (lk 47,67) ja 18.04.2008.a kohtuotsuse (lk 48-49) kohaselt ei ole A. R. suhtes 26.09.2008.a toimunuga seoses menetlusi alustatud ja pooleli. Seega oli Gea Suumannil võimalik selles, et ainuüksi tema on 26.09.2008.a toimunus menetlusalune isik, veenduda koheselt peale väärteoprotokolli koostamist ja selles ta ka veendus, kui sai endale väärteoasja toimikust koopia. Väärteoasja toimikust endale koopia saamist kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et Gea Suumann on lisanud enda kaebusele peaaegu kõikidest toimikus olevatest lehtedest koopiad. Gea Suumannil oli võimalik enda vastuväited ainuüksi tema asjas menetluslauseks isikuks olemise kohta kajastada kohtuvälisele menetlejale esitatavas vastulauses. Vastulauset menetlusalune isik Gea Suumann kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. Kuna Gea Suumann oli nii väärteoasja toimikust koopia saamisega kui ka väärteoprotokolli kirja pandud väärteokirjeldusest teadlik sellest, et väärteoasjas on vaid tema üksinda menetlusalune isik, siis on tema kaebuses tehtud osundused Riigikohtu lahendites sisalduvale selle kohta, et liiklusõnnetuse puhul arutatakse kõigi 12 võimalike liikluseeskirjade rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, mitte iga liiklusõnnetuses osalenud isiku suhtes eraldi, kohatud. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis kajastanud menetlusalusele isikule Gea Suumannile liikluseeskirja § 91 ja § 156 rikkumisega liiklusseaduse § 7417 järgi kvalifitseeritava etteheite ja selle sisust nähtub selgelt, et sõiduauto Audi juht liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju põhjustamises süüdi ei ole. Kaebuses esitatud väide, et kohtuväline menetleja ei ole käesoleval juhul kaalunud tervikuna kõiki väärteo asjaolusid ega andnud õiguslikku hinnangut mõlema osapoole käitumisele (lk 2), ei ole kohane. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt rajas kohtuväline menetleja oma otsuse väärteoasjas kogutud tõenditele. Seonduvalt kaebuses märgituga selle kohta, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta tunnistaja A. R. ütlustes olevad vastuolud (lk 2), peab kohus vajalikuks täheldada, et kohus kuulas kohtulikul uurimisel tunnistaja A. R. üle ja ei täheldanud tema ütlustes selliseid vastuolusid, mis annaksid kohtule aluse seada tema kohtulikul uurimisel antud ütlused kahtluse alla. Kohtuvälises menetluses antud tunnistaja ütlusi ei saa kohus seadusest tulenevalt enam käesoleva ajahetke seisuga, kuna asi on juba kohtumenetlusse jõudnud ja tegemist ei ole kirjaliku menetlusega

§ 120lg 1 tähenduses, arvesse võtta.

Kaebuse esitaja on kaebuses püstitanud rea omapoolseid versioone seoses tunnistaja A. R.ütlustest nähtuvate asjaolude võimalikkusega ja mittevõimalikkusega (lk 2). Käesolevaks ajaks on selgunud, et mõlema tunnistaja – nii A. R. kui ka A. R. ütlused on omavahel kooskõlas ning lisaks on nende ütlused kooskõlas ka ülejäänud asjas olevate tõenditega, sealhulgas eksperdiarvamusest nähtuvaga, välja arvatud üksnes menetlusaluse isiku Gea Suumanni ütlused. Menetlusaluse isiku ütlused ainukesena ei riimu teiste asjas olevate tõenditega. Kohus ei täheldanud kõigi tõendite kogumis hindamise tulemusena, et A. R. käitumises esineks liikluseeskirja nõuete rikkumisi seonduvalt 26.09.2008.a kella 16:04 ajal toimunud sõidukite kokkupõrkega. Sealhulgas ei tuvastanud kohus, et A. R. oleks jätnud täitmata liikluseeskirja §-s 123 ja § 132 p-s 2 sätestatud nõuded. Olukorras, kus sõidukijuht Gea Suumann, tehes vasakpööret, jätab vasakpöördega alustamisel täitmata liikluseeskirja § 91 ja § 156 nõuded, on temapoolsed etteheited temast möödasõidul olnud juhile liikluseeskirja § 123 nõuete täitmata jätmises kohatud. Siinkohal on oluline esile tõsta, et Gea Suumanni juhitud sõidukist möödasõidul olev sõidukijuht A. R. tegi endast oleneva, et liiklusõnnetust ja sõidukite kokkupõrget ära hoida ning kokkupõrke tagajärgi leevendada. Nimelt pidurdas sõidukijuht A. R.ja keeras ka rooli vasakule - seda kajastavad pidurdusjäljed, sõidukiiruse järsk vähendamine nähtub ka eksperdiarvamuses kajastatud kiirustest: vahetult enne Audi pidurdusjälje tekkimist oli Audi arvutuslik liikumiskiirus ca 46 km/h, sõiduautode esmasel kontaktil oli Audi arvutuslik liikumiskiirus 24 km/h (lk 62). Eksperdiarvamuse kohaselt puudus sõiduauto Audi 100 reg märk XXX XXX juhil alates hetkest, kui sõiduauto VW Passat reg märk XXX XXX ületas suunavööndite eraldusjoone, võimalus oma sõiduki peatamiseks enne esmase kontakti kohta sõiduautoga VW (lk 62). Seonduvalt kaebuse esitaja arvamusega, et kohtuvälises menetluses rikuti väärteomenetlusõigust sellega, et ülekuulamistoiminguid on teostanud ja väärteoprotokolli on koostanud väärteootsuse langetajast erinev isik (lk 2), peab kohus vajalikuks märkida, et see väide on ainetu ja hüpoteetiline. Kaebuse esitaja ei ole senini kogu väärteomenetluse kestel esitanud mitte ühtegi taandustaotlust ja ei ole 13 nimetanud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, miks kohtuvälise menetleja ametnikud R. P., S. L. ja T. T. poleks tohtinud väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametnikuna osaleda. Nõuet, et ühte ja sama väärteoasja menetleks kohtuvälises menetluses selle algusest kuni lõpuni üks ja seesama kohtuvälise menetleja ametnik, seaduses ei ole. Kuna kohtule ei ole esitatud ja ei ole teada mitte ühtegi asjaolu, miks kohtuvälise menetleja ametnikud R. P., S. L. ja T.T. poleks tohtinud väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametnikuna osaleda, siis ei nõustu kohus kaebuse esitaja eeltoodud väitega kohtuvälises menetluses väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta. Kaebuses märgitu kohaselt seatakse kahtluse alla ka 26.09.2008.a koostatud liiklusõnnetuse akt, kuna sellesse lisaandmetena märgitud dokumendid on koostatud hiljem (kaebuse lk 3). Seonduvalt selle kaebuses esitatud väitega peab kohus vajalikuks märkida, et liiklusõnnetuse akti ei vormistata väärteomenetluse jaoks, vaid liiklusõnnetuste üle arvestuse ja andmete kogumise eesmärgil ning see nähtub Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 68 vastu võetud korrast - Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord1. Seega kätkeb liiklusõnnetuse akti andmete kandmine nimetatud korra eesmärgist nähtuvalt statistilist eesmärki ja ei ole otseselt ja vahetult seostatav väärteomenetlusega ning ei teeni andmete väärteomenetluse jaoks kogumise ja kajastamise eesmärki. Käesolevas väärteoasjas on sündmuskohta kajastavatena olemas sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskohast tehtud fotod. Võrreldes liiklusõnnetuse akti ja sellest nähtuvat ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sündmuskohast tehtud fotosid ning neist nähtuvat, selgub, et neist nähtuv info ja andmed on kooskõlas ja vastuolusid ei esine. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja menetlusõiguse rikkumisi, mis annaks kohtule põhjendatud ja seadusliku aluse kohtuvälise menetleja 03.11.2008.a otsuse tühistamiseks. Kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele ja otsus on Gea Suumanni suhtes jätkuvalt süüdimõistev, siis tuleb tal

§ 38

lg 1 ja

§ 2ning Kr

MS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kanda ka menetluskulu, milleks käesolevas asjas on 3900.krooni ekspertiisikulu (lk 65). Heli Sillaots kohtunik