KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2009. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-08-12051 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kris

§-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatus liigitub kergemeelsuseks ja hooletuseks (

§ 18lg 1).

Kohus on seisukohal, et Maie-Ly Pihus on rikkunud hoolsuskohustust ja antud väärteo toime pannud hooletusest.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüteokoosseisule vastavaks asjaoluks oli ülekäigurada ületavatele jalakäijatele tee andmata jätmine. Maie-Ly Pihus kinnitas, et ta ei näinud jalakäijaid ülekäigurajal, nad ilmusid sinna tema jaoks ootamatult. Samuti leidis menetlusalune isik, et tema sõiduki kiirus oli niigi väike, peatumiseks ta vajadust ei näinud. Kohus on seisukohal, et on olemas põhjuslik seos Maie-Ly Pihuse poolt toime pandud rikkumise ja saabunud tagajärje vahel - kui menetlusalune isik oleks kiirust piisavalt vähendanud või peatunud enne ülekäigurada, oleks otsasõit jalakäijatele olnud välditav. Sõiduki juht peab arvestama ka asjaoluga, et mootorsõiduk on suurema ohu allikas võlaõigusseaduse § 1056 lg 2 ja 1057 mõttes, mistõttu tuleb selle valdamisel olla eriti hoolas ja tähelepanelik. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Maie-Ly Pihus on toime pannud LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse läbiviimisel Maie-Ly Pihuse väärteoasjas ei ole rikutud menetlusnorme, mis annaksid aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Maie-Ly Pihus on taotlenud Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.

1. a väärteoasja otsuse nr 2602,08,023893 tühistamist, kuna liiklusõnnetuse aktis asuti koheselt seisukohale, et autojuht oli süüdi; jäeti tähelepanuta jalakäijate poolt helkuri mittekandmine; ilmastikku ei kirjeldatud tegelikkusele vastavalt ning seega ei hinnatud nähtavust objektiivselt; liiklusskeem ei anna täielikku ülevaadet millise ülekäigurajaga on tegemist; akti on märgitud, et tüdrukud olid kained, kuigi seda ei kontrollitud. Kohus on seisukohal, et puudused liiklusõnnetuse aktis ei oma väärteoasja lahendamisel sisulist tähtsust, kuna see dokument ei ole iseseisev tõend, sest ei kajasta erinevalt sündmuskoha vaatlusest ainult faktilisi andmeid vaid ka menetleja esialgset nägemust 6 liiklusõnnetuse toimumise asjaoludest. Riigikohus on oma 05.04.
2. a lahendis nr 3-1-1-407 leidnud, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse toimumise koha skeemiga ja seda järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusena kehtestatud "Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra" § 8 p-st 4 tuleneb, et aktis nõutakse ainult liiklusõnnetuse lühikirjeldust ja liiklusõnnetuse akti ei saa lõplikult vormistada enne, kui süüteomenetlus on lõppenud, kuna liiklusõnnetuse akt peab kajastama muuhulgas liiklusõnnetuse põhjust, mis aga tuleb eelnevalt välja selgitada sama akti §-st 10 tulenevalt süüteomenetlustes ettenähtud korras. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja Maie-Ly Pihuse süü tõendamiseks kasutanud liiklusõnnetuse akti ja skeemi tõendina. Kohus leiab, et vigastatud lastel joobe kontrollimine ei olnud vajalik, kuna väliseid joobetunnuseid ei olnud ning menetlusaluse isiku süüküsimuse lahendamisel ei oma see asjaolu ka tähtsust, kuna sõiduki juht peab ülekäigurajal teed andma kõigile teed ületavatele isikutele, olenemata joobest. Maie-Ly Pihusele ei arvata süüks kiiruse ületamist, mistõttu puudus kohtuvälisel menetleja vajadus tõendada, kui suur oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus enne liiklusõnnetust või liiklusõnnetuse hetkel. Kaebuse kohaselt on sündmuskoha vaatlusprotokollis märkimata jäänud, et nii õnnetuse ajal kui järgselt sadas vihma ja nähtavus oli halb. Kohus leiab, et ilmastikuolu mittekirjeldamine sündmuskoha vaatlusprotokollis ei muuda seda ebausaldusväärseks. Selles on märgitud, et sõidutee oli märg. Protokollile on lisatud fotod (tl 14-16), millelt on näha fotoaparaadi välgu tõttu vihmapiiskadelt peegeldust. Kuna sündmuskoha vaatlus on läbi viidud oktoobrikuus kell 19.20 (tl 12) ning protokollile lisatud fotodelt on näha, et väljas on pime, on sündmuskoha vaatlusprotokollist koos sellele lisatud fotodega objektiivselt aru saada, millise ilmaga oli sündmuskoha vaatluse ajal tegemist. Kohtu seisukoht karistuse osas Kehtiv LS § 7417 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Samuti on võimalik lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteo toimepanemise ajal kehtiv liiklusseaduse redaktsioon (muudatus jõustus 27.12.2008) ei võimaldanud põhikaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.
3. a otsusega karistati Maie-Ly Pihust rahatrahviga 80 trahviühikut ehk 4800 krooniga.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maie-Ly Pihuse tegevuses ei esine

§-s 58 toodud karistust raskendavaid asjaolusid. Lõuna Politseiprefektuur on oma 13.11.2008. a otsuses karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvestanud süü ülestunnistamist.

§ 57

lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaitamine. Mida kohtuväline 7 menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud, kas esimest või teist alternatiivi, ei ole sõnastuse ebatäpsuse tõttu üheselt selge. Riigikohus on oma 03.12.

1. a lahendi nr 3-1-1-112-04 punktis 8 öelnud järgmist: „Süü ülestunnistamisele ilmumine tähendab süüteo toimepannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Kui aga süüteo toimepannud isik ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus andis ütlusi, milles tunnistas puhtsüdamlikult oma tegu ja vabandas kannatanute ees, on tegemist puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega.”. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole Maie-Ly Pihus süü ülestunnistamisele ilmunud. Esitatud kaebuses on Maie-Ly Pihus märkinud, et ta tunneb end jätkuvalt halvasti, et juhtus õnnetus, milles said kannatada lapsed. Samas ei ole menetlusalune isik puhtsüdamlikult oma tegu tunnistanud ega avaldanud kohtus kahetsust, mistõttu on kohus seisukohal, et Maie-Ly Pihuse käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Maie-Ly Pihust on LS § 7417 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga, mille päevamäär jääb alla ühte kolmandikku sanktsiooni määrast. Sellest järeldub, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi kohtu hinnangul neid pole, ei saa kohus menetlusaluse isiku enda kaebuse lahendamisel tema olukorda raskendada ja määratud karistust suurendada. Seega tuleb Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.
2. a otsusega nr 2602,08,023893 Maie-Ly Pihusele määratud karistus jätta muutmata. Ingeri Tamm Kohtunik 8