Obsah (12)

§ 132§ 29§ 74§ 78§ 543§ 41§ 58§ 59§ 76§ 69§ 114§ 118

4-09-16666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-16666 (20095867) Kohtunik Ene Muts Kohtuistu

§ 132p. 3 Tühistada kohtuvälise menetleja, Tartu Linnavalitsuse väärteouurija A.

P. 12.08.2009. a otsus, millega Hooneühistule „Anne Signaal“ määrati KOKS § 662 lg 2 alusel rahatrahv.

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 20.10.2009.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Tartu Linnavalitsuse väärteouurija A. P.12.08.

1. a otsusega määrati C KOKS § 662 lg 2 alusel rahatrahv 1200 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt 16.06.
2. a kell 13.45 Tartus, X „Anne Signaal“ rikkus juriidilise isiku huvides Tartu Linnavolikogu 19.09.
3. a määruse nr 118 „Heakorra eeskirja kehtestamine“ p 2.2 ja Tartu Linnavolikogu 19.09.
4. a määruse nr 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks“ p 2.1 ja 2.2 sellega, et ei täitnud kohustust korraldada X krundil ja selle puhastusalal muru niitmist ja jäätmete koristamist. Süütõendite loetelus on märgitud tunnistaja ütlused, fototabel ja menetlusaluse isiku esindaja ütlused. Menetlusalune isik taotlusi esitanud ei ole, vastulauset esitatud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse sisu ja põhjendused. Menetlusalune isik, Hooneühistule „Anne Signaal“ vaidlustab otsuse õigusliku põhjendamise, selle vormistamise ja kättetoimetamise viisi. Tartu Linnavolikogu 19.09.
5. a määruse nr 118 „Heakorra eeskirja kehtestamine“ p 2.2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 41, mille kohaselt igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Määruse selle punktiga kohustatakse kõiki niitma heinapidevalt madalamale kui 15 cm, kuigi see võib olla vastuolus inimeste veendumustega, et kõrgem hein on esteetilisem ja keskkonnasõbralikum kui madalaks niidetud muru, mis kuiva ilmaga ära kõrbeb. See punkt on vastuolus ka põhiseaduse §-ga 53, mille kohaselt igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Antud sättega kohustatakse elu- ja looduskeskkonda kahjustama nii sellega, et madalamalt niidetud heina puhul väheneb selle võime siduda kasvuhoonegaase ja liikide bioloogiline mitmekesisus kui ka niitmisega tekitatud müra ja kasvuhoonegaaside tõttu. Nii kulutatakse ka taastumatuid loodusvarasid. Kaebuse esitaja on kahel korral juhtinud kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele vastuolule ja soovitanud viia volikogu määrus põhiseadusega kooskõlla, kuid seda pole tehtud. Muru/heina niitmine võiks toimuda linna ja maa valdaja kokkuleppe alusel, st, kes soovib madalat muru, see niidab madalalt, kes eelistab kõrget heina, see tagab, et ei levi umbrohu seemned. Määrusega esitatud nõue on põhjendamatu ja määratud trahv ebaproportsionaalne arvestades sellega, et kohtuvälise menetleja hallataval territooiumil on hein niitmata ning selle kõrgus mitmel hektaril on üle 50 cm. Samuti on põhjendamatu nõue koristada iga päev enne kella 7.00, mis muudab koristamise väga kulukaks. Kohtuväline menetleja ei ole suutnud oma hallatavalt territooiriumilt koristada prügi aastate jooksul. Seda asjaolu onkajastatud ka ajakirjanduses. Prügi koristamist avalikus kasutuses olevalt maalt peaks korraldama linn vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § -le 6 lg
6. Eeltoodud sättest tuleneb, et linn peabise korraldama heakorda, jäätmehooldust ja linnatänavate heakorda, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohtuvälise menetleja otsuses ega ka seal viidatud Tartu Linnavolikogu määrustes jt õigusaktides ei ole viiteid seadusele, 2 millega linna heakord, jäätmehooldus ja linnatänavate korrashoid on antud isikute täita, kellele kuuluvad krundid ning vastava koormise kehtestamiseks puudub seaduslik alus. Seega on sellise koormise kehtestamine vastuolus põhiseaduse §-ga 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja kohustuste olemust. Seda enam, et põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine kohalike omavalitsuste kohustus. Tartu linn aga on tegutsenud vastupidises suunas, koondati heakorraga tegelevad töötajad ning võeti juurde ametnikke kohtuväliseks menetlemiseks.

§ 74

lg 1 p 8 kohaselt peab otsuse sisuks olema ka vastulauses esitatu mittearvestamise põhjused. Seda nõuet pole antud juhul täidetud.

§ 78

lg 2 p 1 järgi võib menetlusalune isik esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Vaidlustatavas otsuses on tähtajaks märgitud 15 päeva. Sellega on menetlusalune isik seatud raskesse olukorda ja võib eksida kaebuse esitamisega tähtaja möödudes.

§ 543

lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt

§ 41lg 4 kohaselt.

Kohtuvälisele menetlejale oli teada menetlusalune isiku aadress, kuid otsust ei saadetud seaduses ettenähtud korras. Kaebuse esitaja palub eeltoodust lähtudes ning põhiseaduse § 15 alusel kohtuvälise menetleja otsuse ja selle aluseks olevate volikogu määruste põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Samuti palub juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu seaduserikkumistele tema tegevuses. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Äriregistri andmetel on Hooneühistu „Anne Signaal“ juhatuse liikmed T. P, J. G. ja E. K. Hooneühistu aadress on X (tl. 15). 16.06.

1. a paikvaatluse akti andmetel on Tartu Linnavalitsuse linnakantselei menetlusteenistuse väärteouurija Ü. N. viinud 16.06.
2. a kella 13.42 kuni 13.50 ajal läbi paikvaatluse Tartus X eesmärgiga tuvastada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja koguda tõendeid. Paikvaatluse läbiviimine tuleneb Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 ja Haldusmenetluse seaduse § 6 kohustustest. Paikvaatluse juures viibis linnakantselei menetlusteenistuse väärteouurija E.E. Paikvaatlusel tuvastati, et X krundil ja puhastusalal on hein niitmata, heina kõrgus on 20-40 cm. Krundil on osade garaažibokside ees olmepraht. Puhastusalal Lepa tänava pool on eterniiditükid. Paikvaatlusel kasutati digitaalkaamerat ja aktile on lisatud fototabel. Aktis on märgitud, et menetluse käigus ei esitatud taotlusi. Fototabelis on kolm fotot vaadetega X krundile ja puhastusalale (tl. 12 - 14). Tunnistaja E. E. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta töötab linnakantselei menetlusteenistuses väärteouurijana, tal on kohtuvälise menetleja õigused. Ei tuvastanud, kes on vastutav füüsilise isikuna juriidilise isiku tegude eest. Anne Signaal esindajat J. G. ma ei tea, on võõras. Tunnistaja käis koos väärteouurija Ü. N. kohapeal ja nägi olukoda garaažiühistu ümbruses, Annelinnas, aadressi ei oska öelda. Garaažiühistu kuuluvuse tuvastas kirjade järgi. Nägi, et rohi oli väga kõrge seal ja oli ka olmeprügi: eterniiditükid, kile, mis ei tohiks seal olla. Ü. N. koostas paikvaatlusakti. Ei saa öelda, et hein oli kõrgem kui linna maa peal, aga oli kohati puusani. Konkreetselt ei tundnud huvi, kellele praht kuulub, aga praht asetses hooneühistu territooriumil. 3 Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja J. G.seletas, et menetluses ei olnud juttu, et see oleks toimunud juriidilise isiku huvides. Otsuses on rõhutatud tegutsemist juriidilise isiku huvides. Ta leiab, et tegelikult ei olnud tegevus juriidilise isiku huvides. Muru ei ole niitnud Tartu Linna põhimõtetele vastavalt, et nõutakse madalat niitmist, mis on keskkonna vastane. Sel aastal on sademeid olnud palju, aga kuivemate suvede puhul muru kõrbeb, sest niidetakse liiga madalalt. Ta on korduvalt tähelepanu juhtinud sellele asjaolule. Pigem on vaidlustatud otsust selleks, et saada lõplik seisukoht, põhimõtteline küsimus, mitte ainult juriidiliste isikute huvides. Heina niitmata jätmine on tahtlik, sest ei pea õigeks, et tuleb niita nii madalalt. On 3-4 korda suve jooksul niitnud. Iga nädal niita ei ole otstarbekas. Iga suvi on niidetud. Ei ole põhimõtet, et üldse mitte niita. J. G. ei eita, et tema on vastutav füüsilise isikuna. Ta protestib, et peatada Tartu Linna ebaratsionaalne tegevus. Oleks lihtsam trahv maksta, aga siis olukord ei laheneks. Kuna ta on juhatuse liige, siis temal on vastutus. Hooneühistul on 3 juhatuse liiget on. Tema tegeleb niitmisega ja prügiga. Seal ei olnud nende praht. Peale jõule on ümbruskonna kuused ja TV-d territooriumile toodud. Ühistu liikmed ei vea sinna prahti. Möödakäidav koht ja seda kasutatakse teiste poolt. Väärteomenetluses kuulati J. G. üle menetlusaluse isiku esindajana. Varem kehtis linnas kord, et kui linn leidis, et muru kõrgem, siis helistati ja oli võimalik mõistliku aja jooksul ära niita. Nüüd saadeti kiri kutsega ja ta läks kohale. Öeldi, et olukord selline ja tehti ettepanek summa maksta. Ei mäleta summat. Et sellega asi laheneks. Saab aru väärteomenetlejast, sest määrus kehtib. Peaks pigem algatama määruse muutmise menetluse. Õigusi ja kohustusi selgitati. Ei pööranud siis tähelepanu sellele, et rõhutatud juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokolli koopia sai kätte. Kui küsiti selgitusi, siis ta ka kirjutas seda, mitte ainult ei rääkinud. Protokolli kätteandmise järel enam ei kirjutanud vastulauset. Väärteoprotokollist sai aru, et heina kõrgus oli liiga suur ja koristamata praht, mida ette heideti. Protokolli ta ei vaidlustanud, sest ei vaidle vastu, et hein oli kõrgem ja prahti võis maas olla. Pigem õigusliku aluse vaidlustab, et kas üldse saab sellist asja nõuda, kas on õiguslik alus ja kas on otstarbekas. Olid väikesed probleemid, et milline on ühistu maa jne., aga see ei ole nii oluline. Kõige problemaatilisem oli ala, mis jääb ühistu territooriumist välja, aga küsimus on põhimõttes. Seda enam, et maa, millest jutt, ei ole tasane maa, on 30 kraadise nurga all. Tasaseks niita ei ole praktiliselt võimalik. Linna territooriumiga võrreldes, konkreetselt Emajõe ja Anne kanali vahelise alaga, niidetakse sügisel kord aastas. Meetri kõrgune hein oli. Võib-olla see on normaalne, aga volikogu määrus ei ole asjakohane. Kohtuistungil kaebuse arutamisel osalenud kohtuvälise menetleja ametnik jääb kohtule vastuse võlgu, kas füüsiline isik on tuvastatud, kellele neid tegusid ette heidetakse. Ta ise menetlust läbi ei viinud. Tegu, mida ette heidetakse juriidilisele isikule, on toimunud Tartus, X krundil ja sellega piirneval alal muru niitmata ja jäätmed koristamata. Kohtumenetluse poolte seisukohad. Kaebuse esitaja, menetlusaluse isiku seaduslik esindaja loodab, et kohus langetab õiglase otsuse, mis aitab Tartu linna raskest olukorrast välja ja loodab et volikogu täpsustab oma määrust. Kahjuks on see Eestis levinud, et haldusotsused on vastuolus põhiseadusega. Näiteks vastuvõtukatsed Gümnaasiumis ebaseaduslikud. Alles Riigikohtus sai see asi selgeks. Ta taotleb otsuse tühistamist. Esindaja möönab, et võib-olla tõesti on tema probleem, et ta vestlust protokolli koostamisel tõlgendas vastulausena aga menetleja tõlgendas seda ütlustena. Kohtuvälise menetleja esindaja tegelikult on viidanud sellele paragrahvile, mille alusel kehtestatud sanktsioon. Ei ole viidatud õiguslikele alustele mille alusel kohutused kehtestati. Küsimus pigem põhimõttelises küsimuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) pandud ülesanne Tartu Linnale heakorra 4 tagamine, linn võtnud tööle väärteomenetlejad, kes tegelevad trahvide määramisega. See ei ole seaduse adekvaatne täitmine. KOKS ei anna volitusi nii laialt kohustusi panna kui praktikas välja kujunenud. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kõik väärteomenetluses teostatud toimingud kuni otsuse tegemiseni on kooskõlas väärteomenetluse seadustikus kehtestatuga. Heidetakse ette, et ei ole arvestatud vastulauset, kuid seda ei ole esitatud, vastasel korral oleks kohtuväline menetleja seda arvestanud. Kohtuvälisele menetlejale antud ütlusi on menetlusalune isik pidanud vastulauseks. Arusaamatu on, millal kaebus kohtule esitati. Ei oska öelda, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Koostati väärteoprotokoll 21.07.09.a., mis on ka menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale samal päeval kell 15.42 Väljastatud väärteoprotokollis märgitud

-st tulenev kohustus, et kohtuväline menetleja peab ära näitama kuupäeva ja koha, aja, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetluslausele isikule. Seega, kui vaadata väärteoprotokolli, mis allkirja vastu kätte antud, on näha, et alates 13.08 oli lahend kättesaadav aadressil Raekoda I korrus. Märgitus sissepääs, kust siseneda tuleb, et inimene lahendi kätte saaks. Kaebuse esitaja on teinud viite

§ 543lg.

4, mis kohaldatav liiklussüütegude puhul, trahviteate väljastamisel ei ole asjakohane etteheide. Menetlusalune isik ja tema seaduslik esindaja peab ise tulema protokollile märgitud aadressile, et lahend kätte saada. Leian, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusnorme rikkunud väärteomenetluse läbiviimisel kohtuvälises menetluses. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud kohtuvälises menetluses ja fikseeritud. Kohtumenetluses tunnistaja ülekuulamisega, kui ka juriidilise isiku seadusliku esindaja ülekuulamisega on samuti süü tõendatud. KOKS § 36 lg. 3 tulenevalt on õigus kehtestada koormised füüsilistele või juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu kasutuses oleva territooriumi ja sellega vahetult piirneva üldkastutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Linnavolikogu on 19.09.02.a. kehtestanud määrusega nr. 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirjade täitmiseks“. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteo protokollis ja tehtud otsuses on näha rikkumise lühikirjeldus vastavalt selle koormise kehtestamise määrusele. Eiratud selle määruse punkte 2.1 ja 2.

1. nõuet. Ei saa selgemini väljendada, mida inimene on rikkunud. Viide tehtud asjakohaselt, kuna sanktsioon nõuete vastu eksimisel kohaldatakse vastavalt KOKS § 662 lg.
2. Süüteo objektiivsed tunnused on eeskirjades. On asjakohased teo kirjelduses sellised viited. Leian, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja seetõttu lähtutud karistuse määramisel KarS § 56 karistamise alustest. Arvestades nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, on kohaldatud karistuse suurus selline, mis peaks mõjutama edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest. Kohtu järeldused. KOKS (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393) § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 361 alusel vastu võetud Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.a. määrus nr. 118 „Heakorra eeskirjade kehtestamine“ p.2.
3. Füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatel kruntidel peab olema muru või hein niidetud (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), umbrohi tõrjutud, hekk pügatud, lehed riisutud ning krundile sattunud jäätmed ja praht koristatud. Tahket kütust, ehitusmaterjali jmt tohib hoida ainult krundi piires tagapool ehitusjoont korralikult ladustatult. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul. KOKS (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393) § 6 lg 1 ja § 36 lg 3, teeseaduse (RT I 1999, 26, 5 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 53, 336; 61, 375; 63,387) § 25 lg 7 ning Tartu linna põhimääruse (RT EA 2001, 43, 789) § 44 lg 1 alusel kehtestatud Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.a. määrus nr. 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks“ p.
4. Koormise täitja või tema arvel teine isik on kohustatud: 2.
5. koristama puhastusalal jäätmed ja prahi; 2.
6. niitma muru või heina (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lõikama kõnniteel liikumist takistavad puude ja põõsaste oksad, pügama heki, riisuma lehed, pühkima tolmu ja liiva; Kohus on jõudnud järeldusele, et

§ 132

p. 3 alusel tuleb tühistada kohtuvälise menetleja, Tartu Linnavalitsuse väärteouurija A.P.12.08.2009. a otsus, millega Hooneühistule „Anne Signaal“ määrati KOKS § 662 lg 2 alusel rahatrahv ja

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus. I. Kar

S § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8; nr 3-1-1-121-04 RT III 2005, 3, 21, p 7; nr 3-1-1-82-04 - RT III 2004, 24, 263, p 11). Käesolevas asjas ei kajasta väärteoprotokoll ega kohtuvälise menetleja otsus seda, kes on teo toime pannud ja seega ei ole kindlaks tehtud hooneühistu organi ega juhtivtöötaja väidetavalt süülist ning õigusvastast tegevust. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: J. G. Rikkumise kirjelduses on viited Tartu Linnavolikogu määrustele 19.09.

1. a nr 118 ja 120 ning väidetud, et HÜ „Anne Signaal“ juhatuse liige rikkus juriidilise isiku huvides eelnimetatud määruste vastavaid punkte sellega, et ei täitnud kohustust korraldada X krundil ja selle puhastusalal muru niitmist ja jäätmete koristamist. Asjaolu, et menetlusaluse isiku seaduslikuks esindajaks on menetlusdokumentides märgitud juhatuse liige Jüri Ginter, ei tähenda veel, et tema on HÜ „Anne Signaal“ huvides teo (tegevusetuse) toime pannud füüsiline isik. Kohtuvälise menetleja kohtuistungil kaebuse arutamisel osalenud esindaja ei tea, kas füüsiline isik tuvastati ja tunnistajana kohtus ütlusi andnud kohtuvälise menetleja ametnik ei tuvastanud, kes on füüsiline isik, kelle kaudu juriidilise isiku tegevusetus toimus. Kohtuistungil menetlusaluse isiku, juriidilise isiku seaduslik esindaja võttis omaks tema tegevusetuse, millega kaasnes muru niitmata jätmine ja jäätmete koristamata jätmine. Kuna aga kohtuväline menetleja ei ole füüsilist isikut tuvastanud ja ei ole sellele asjaolule väärteomenetluses üldse tähelepanu pööranud, järeldub kohtuvälise menetleja poolt juriidilise isiku nimel tegutsenud füüsilise isiku tuvastamata jäämine, mille tulemuseks on süü tõendamata jätmine. Äriregistri andmetel on Hooneühistul „Anne Signaal“ kolm juhatuse liiget. See asjaolu annab alust järeldada, et J. G. juhatuse liikmena ei vastutanud ühistu kogu tegevuse eest ainuisikuliselt. Puuduvad tõendid, mis tõendavad tema tegevust või tegevusetust heakorraeeskirjade eiramisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 8 ). J. G. on juriidilise isiku seadusliku esindajana väärteomenetlusse tõmmatud, kuid millisel alusel langes valik just temale juhatuse liikmete hulgast ja millised olid tema kohustused juhatuse liikmena, ei ole väärteomenetluses tuvastatud. 6 Asjaolu, et juriidilise isiku vastutus on jäänud tõendamata vastavalt KarS § 14 lg 1 sätestatule, toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel. Juriidilise isiku nimel tegutsenud füüsilise isiku välja selgitamata jätmisega on tõendamata Kar

S § 2 lg 2 järgi nõutavate väärteotunnuste olemasolu. Eeltoodust järeldub, et teos puuduvad väärteo tunnused. Seetõttu ei tule kohtul väärteomenetluses kohaldada Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.a. määrust nr. 118 „Heakorra eeskirjade kehtestamine“ ja Tartu Linnavolikogu 19.09.2002.a. määrust nr. 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks“. Kaebuses esitatud taotlus eelnimetatud linnavolikogu määruste põhiseadusevastaseks tunnistamine põhineb õiguslikul alusel, põhiseaduse §-l

1. Põhiseaduse § 15 järgi igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Kuna kohtule ei tulnud eelpoolkirjeldatud karistusõiguslikul alusel kohaldada kaevatavas väärteootsuses nimetatud õigusakte, ei algata kohus kaebemenetluses Tartu Linnavolikogu 19.09.
2. a määruste nr. 118 ja 120 vastavate punktide põhiseadusevastaseks tunnistamise menetlust. Eelnimetatud määrused on haldusaktid, mille vaidlustamine oli võimalik halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. II. Kaebusest tulenevatest asjaoludest ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadest lähtudes lahendab kohus ka küsimuse, kas väärteomenetluses on järgitud väärteomenetluse seadustikus sätestatud menetluskorda. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et kõik väärteomenetluses teostatud toimingud kuni otsuse tegemiseni on kooskõlas väärteomenetluse seadustikus kehtestatuga. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 58 lg 1 järgi alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

§ 58

lg 2 järgi esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19.

§ 59lg 1 järgi nõutava toimingu tegi kohtuväline menetleja 12.06.2007.

a, kui saatis Valeri Ivanovile teate väärteomenetluse alustamise kohta. Vaidlusaluses väärteomenetluses tehti esimene menetlustoiming 16.06.2009. a paikvaatlusega Hooneühistu „Anne Signaal“ territooriumil. Paikvaatluse aktis viidatud toimingu seaduslik alus KOKS § 664 lg 1 nõuab KOKS §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätete kohaldamist.

§ 58

lg 1 järgi tuli paikvaatlusele kaasata ka menetlusalune isik, keda teavitada tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest ja kellele tuli selgitada õigusi. Väärteomenetluses õiguste selgitamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine. Teine viide on paikvaatluse protokollis tehtud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le

1. Nimetatud säte kehtestab uurimispõhimõtte, mille järgi haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 1 sätestab seaduse ülesande, mis on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Kui ka KOKS § 664 lg 1 näe ette KOKS §-des 662 järgi menetletavates väärtegudes juhindumist haldusmenetluse seadusest, nõuab ka viimatinimetatud seadus isiku õiguste kaitse tagamist ja isiku osalust toimingutel. HMS § 106 sätestatud toiming ei või piirata isiku õigusi ja vabadusi ning õigus rikkuda (HMS § 106-109). Haldusmenetluse mõiste on sätestatud HMS § 2 ning on KOKS § 662 järgi kaasneva vastutusega väärteomenetluses on viide HMS §-le 6 asjakohatu. Kummaline on paikvaatluse aktis märge sellekohta, et menetluse käigus ei esitatud taotlusi. Menetlustoimingut tegid kaks kohtuvälise menetleja ametnikku. Kumb neist kummale ja millise sisuga taotlusi sai esitada? Loogiline on taotluste esitamine või esitamata jätmine menetlusaluse 7 isiku poolt, kuid temale ei olnud menetlustoimingust teada antud ja tal ei olnud võimalik ka toimingu teostamisel taotlusi esitada. Menetlusalune isik kuulati üle 21.07.
2. a. Ütlusi andis juhatuse liige J. G. Temale on õigusi selgitatud samal päeval, kuid eelnimetatud põhjustel on õiguste selgitamine oluliselt hilinenud. Enam kui kuu aja jooksul paikvaatluse toimumisest ei teadnud menetlusalune isik tema suhtes alustatud menetlusest. Põhjendatud ei ole kaebuses esitatud väide otsuse kättetoimetamise ebaõigest viisist viitega

§-le 543 lg

1. Nimetatud säte on väärteomenetluse seadustiku
2. peatüki jaos 11, mis reguleerib kirjalikku hoiatusmenetlust ja sätestab kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määratud hoiatustrahvi teate kätteandmist. Ka ei ole põhjendatud viide

§-le 78 lg 2 p 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtajale. Nimetatud säte on väärteomenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao
3. jaotises, mis reguleerib kaebamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kuna menetlusalusele isikule ei olnud väärteomenetluses tehtud toimingust teada antud, jäeti ta ka võimaluseta esitada kaebust kohtuvälise tegevuse peale

§ 76ja 78 ettenähtud korras.

Menetlusest teavitamata jätmine ja sellega seadusega sätestatud kaebeõigusest ilmajätmine on oluline menetlusnormide rikkumine. Kohtuistungil kaebuse esitaja möönis enda vääritimõistmist vastulause tähendusest ning seetõttu ei peatu kohus sellel pikemalt.

§ 69

lg 6 ettenähtud õigusest esitada vastulause sai menetlusaluse isiku seaduslik esindaja teada väärteoprotokolli koostamise järel temale väärteoprotokolli koopia kätteandmisega. Kohtuvälise menetleja otsuses on ühe tõendina nimetatud fototabelit. KrMS § 63 lg 1 nimetab küll tõendite loetelus ka foto, kuid nimetab ka uurimistoimingu protokolli. Fotod on tehtud paikvaatlusel, kuid jääb arusaamatuks, miks nad on eraldatud paikvaatlusest iseseisvaks tõendiks. Eraldatuna paikvaatluse aktist kaotavad fotod tõendi tähenduse, sest fototabelil ei ole märgitud fotode tegijat, kasutatud vahendit ja eesmärki. Ka koos paikvaatluse aktiga ei ole fototabelil tõenduslikku tähendust, sest paikvaatluse aktist ei selgu, millise mõõtevahendiga ja kuidas saadi mõõtmistulemused (heina kõrgus 20 – 40 cm). Paikvaatluse aktist ja fotodelt ei nähtu mõõtevahendi kasutamist. Kohtule on kohtuvälise menetleja väärteotoimik esitatud koopiana. Iseenesest koopia esitamine ei tee tõendit olematuks. Vaidlusalusel juhul aga ei anna fotod mingit olulist teavet tõendamiseseme asjaoludest. Paikvaatluse protokolli andmetest lähtudes on väärteouurijad heina kõrgust määranud subjektiivselt. Kummaline on kohtuvälise menetleja esindaja väide kohtuvaidlustes, mille kohaselt ta kahtleb, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 12.08.2009. a. Kaebus otsuse peale on kohtule esitatud 19.08.2009. a. Kohus teavitas Tartu Linnavalitsust kaebuse esitamisest 25.08.2009. a. Ka kohtuvälise menetleja teavitamine kaebuse esitamisest on toimunud

§ 114lg 1 p 2 ettenähtud kaebuse esitamise tähtaja jooksul.

Seetõttu on kahtlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumisest asjakohatu ning viitab kohtu tegevusetusele seaduse järgimisel.

§ 114

nõuete täitmist kontrollib kohus eelmenetluse toiminguid tehes ja vajadusel teeb eelmenetluses

§ 118ettenähtud lahendi.

Vaidlusalusel juhul oli kaebus esitatud tähtaegselt, isegi varakult enne tähtaja saabumist, sest menetlusalune isik eeldas lühemat kaebuse esitamise tähtaega. Kohtunik 8