Obsah (9)

§ 30§ 114§ 14§ 16§ 18§ 20§ 31§ 132§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoobril 2009 a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-3784 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

) §-st 132 p 3, kohus otsustas:

1. Kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 22.01.
3. a kiirmenetluse otsus nr 20085291 millega karistati OÜ-t Hastings kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi rahatrahviga 4500 krooni ja lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel 1 otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

1. oktoobril
2. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsuse 22.01.
3. a kiirmenetluse otsusega nr 20085291 karistati OÜ-t Hastings kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 662 lg 2 järgi rahatrahviga 4500 krooni selle eest, et OÜ Hastings juhatuse liige G. K., tegutsedes OÜ Hastings huvides, jättis täitmata Tartu Linnavolikogu 19.09.
4. a määruse nr 118 ”Heakorra eeskirja kehtestamine” p 2.2 nõude, jättes kinnistul Tartus X koristamata jäätmed ja prahi. Otsuse kohaselt on karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt võetud arvesse süü ülestunnistamisele ilmumist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 13.03.
5. a esitas OÜ Hastings Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Linnavalitsuse kiirmenetluse otsuse nr 20085291 ja kohaldada väärteoasjas hoiatamismenetlust. Kaebuse esitaja leiab, et kuna tal on territooriumi koristamiseks leping A Halduse AS-ga, ei ole ta rikkunud linna heakorda tahtlikult, juhtumi põhjuseks võib olla arusaamatus või ajutine häire haldusfirma töös. Tõenditena esitatud neli fotot ei ole piisavad kaebuse esitaja süüdi mõistmiseks. Fotode põhjal ei saa järeldada pikaajalise koristamatuse fakti. Kahtluse alla tuleb seada linnavalitsuse töötaja H. K. ütlused, sest tema tööpiirkonnaks ei ole X. Kaebaja möönis võimaliku probleemi olemasolu, kuna territoorium on avatud kolmandatele isikutele, kuid tunnistas end süüdi üksnes menetlust läbi viinud ametniku V. K. mõjutusel, kes lubas mittenõustumisel määrata maksimaalse karistuse. Samuti taotleb menetlusalune isik kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna ta esitas kaebuse küll tähtaegselt, kuid ekslikult Tartu Halduskohtule, kes ei edastanud kaebust Tartu Maakohtule, vaid tagastas kaebuse esitajale. Kohtuvälise menetleja Tartu Linnavalitsuse esindaja Marek Ranne palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Samas leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kaebuse on esitanud OÜ Hastings nimel isik, kellel puudus selleks õigus ning see pole esitatud tähtaegselt. II Tõendid ja kohtu põhjendused Esmalt käsitleb kohus küsimust, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. 2 Tartu Halduskohtu 11.02.
6. a määrusest (tl 15-17) nähtub, et OÜ Hastings kaebus Tartu Linnavalitsuse 22.01.
7. a otsusele nr 20085291 saabus kohtusse 09.02.
8. a. Kuna kaebuse esitamisel oli tasutud 06.02.
9. a riigilõiv, pidi Tartu Halduskohus selle registreerima haldusasjana, mistõttu ei saanud saata kaebust edasi otse Tartu Maakohtusse vaid tagastas selle kaebuse esitajale. Kaebuse tagastas halduskohus põhjusel, et ta ei ole pädev väärteootsusele esitatud kaebust menetlema. Tartu Linnavalitsuse 22.01.
10. a väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsust nr 20085291 oli menetlusalusel isikul vastavalt

§ 114lg-le 3 võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

OÜ Hastings juhatuse liige G. K. on nimetatud otsuse kätte saanud selle tegemise kuupäeval, s.o 22.01.

1. a. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 06.02.
2. a, mis on reedene päev. Kaebuse esitaja väidab, et esitas kaebuse Tartu Halduskohtule tähtaegselt, s.o hiljemalt 06.02.
3. a. Käesoleval ajal ei ole võimalik kaebuse postitamise kuupäeva täpselt tuvastada, kuna materjalid on kohtumäärusega tagastatud kaebuse esitajale. Kohus leiab, et selline olukord tuleb tõlgendada kaebuse esitaja kasuks ja lugeda kaebus Tartu Halduskohtule esitatuks tähtaegselt. Seda kinnitab ka asjaolu, et Tartu Halduskohtu määrusest nähtuvalt on OÜ Hastings kaebuse esitamiseks vajalikud toimingud riigilõivu tasumise näol teinud 06.02.
4. a.

§ 14

lg 2 sätestab, et kohus kontrollib väärteoasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades. Kui kohus tuvastab ebaõige kohtualluvuse, koostab ta väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. Enne väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmist on lubatud teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid. Kuna OÜ Hastings esitas kaebuse tähtaegselt Tartu Halduskohtule, kes ei edastanud kaebust vastavalt viidatud sättele Tartu Maakohtule, tuleb see lugeda tähtaegselt esitatuks vaatamata sellele, et Tartu Maakohtusse saabus kaebus 13.03.2009. a. Kaebuse esitajat ei saa asetada halvemasse olukorda kohtu tegevusest tulenevalt, kuna kohtualluvuse kontrollimine ja kaebuse edastamine vastavalt alluvusele on kohtu kohustuseks. Järgnevalt käsitleb kohus asjaolu, kas kaebus on esitatud selleks õigustatud isiku poolt. Tulenevalt

§ 114

lg-st 1 on maakohtule kaebuse esitamise õigus menetlusosalisel.

§ 16

kohaselt on menetlusosaliseks väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja. Tartu Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et selle esitajaks on OÜ Hastings, kelle esindaja on E. L. Kaebuse on allkirjastanud E. L. OÜ Hastings juhatuse liige G. K. on volitanud E. L. esindama OÜ-t Hastings kõikides Tartu linnas X asuva kinnistu heakorda puudutavates küsimustes kõikide isikute ja asutuste ees, sealhulgas väärteoasjade menetlemisel (volikiri tl 4). Kaebuse esitamiseks isikulised piirangud on kehtestatud ainult kassatsioonimenetluses.

155 lg 2 kohaselt saab menetlusaluse isiku nimel kassatsiooni esitada ainult advokaadist kaitsja. Kohus leiab, et kaebuse juriidilise isiku nimel võib esitada I astme kohtule ka muu isik, kelle juriidilise isiku seaduslik esindaja on selleks volitanud. Antud juhul ei ole kahtlusi selles, et E. L. olid vastavad volitused olemas. See ei ole vastuolus

§ 18

lg-s 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt osaleb juriidilisest isikust menetlusalune isik väärteomenetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab juriidiline isik läbi oma seadusliku esindaja osalema menetlustoimingutes, milleks aga ei ole kaebuse esitamine. 3 Tulenevalt

§-dest 16 ja 17 lg 1 ei saa juriidilise isiku lepinguline esindaja osaleda kohtumenetluses.

§ 20

lg 1, 2 kohaselt võib menetlusalusel isikul kaitsjaks olla advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kaitsja volitusi tõendab volikiri. Kaitsjana esinemiseks puudus E.L. nõutav haridus. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kohtuvälise menetleja esindaja ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et OÜ Hastings kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Linnavolikogu 19.09.2002. a määruse nr 118 ”Heakorra eeskirja kehtestamine” (edaspidi heakorra eeskiri) p 2 sätestab heakorra nõuded Tartu linnas. Heakorra eeskirja p 2.2 kohaselt peab füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatel kruntidel olema muru või hein niidetud (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), umbrohi tõrjutud, hekk pügatud, lehed riisutud ning krundile sattunud jäätmed ja praht koristatud. Tahket kütust, ehitusmaterjali jmt tohib hoida ainult krundi piires tagapool ehitusjoont korralikult ladustatult. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul. KOKS § 662 lg 2 näeb ette vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Tegemist on blanketse väärteokoosseisuga ning kohtuväline menetleja on OÜ-le Hastings ette heitnud heakorra eeskirja p 2.2 rikkumist, mis nõuab muuhulgas ka krundile sattunud jäätmete ja prahi koristamist. Kinnistusraamatu elektroonilisest väljatrükist (tl 32-33) nähtub, et Tartus X omanik on OÜ Hastings.

§ 31

sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Riigikohus on 09.09.
2. a otsuses nr 3-1-1-69-05 öelnud, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohus kuulas tunnistajana üle H. K, kes on antud väärteoasjas menetlustoiminguid teostanud ametiisik, seega ei saa tema ütlustega tõendada OÜ-le Hastings süüks arvatud rikkumise objektiivse koosseisu asjaolusid. Tunnistaja ütlused kinnitavad vaid, et ta nimetatud paikvaatluse teostas ning on vestelnud OÜ Hastings juhatuse liikme G. K. Tartus X territooriumi koristamise teemal. OÜ Hastings juhatuse liige G. K. kohtuistungile ei ilmunud ning tema ütlusi ei ole kohtuistungil avaldatud. 4 Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditest, milleks on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna linnapuhastusteenistuse spetsialisti H. K. poolt 03.12.
3. a koostatud paikvaatluse akt koos sellele lisatud fotodega (tl 25-26) nähtub, et nimetatud kuupäeva hommikul olid Tartus X kinnistul maas jäätmed ja praht (paberitükid, suitsupakid). Paberitükkide olemasolu nähtub fotodelt, samuti see, et prügikasti kõrval on prügikottide hunnik. Seega on täidetud KOKS § 662 lg 2 objektiivne koosseis – juriidilisele isikule OÜ-le Hastings kuuluval territooriumil oli praht koristamata. KarS § 14 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Registrikande kohaselt (tl 27-28) on OÜ Hastings ( äriregistri kood 10655727) ainsaks juhatuse liikmeks G. K, kelle huvides on antud väärtegu toime pandud. Tartus X välisterritooriumi korrashoiuks on sõlmitud 20.12.
4. a leping nr T020/koristusteenus U M Tartu büroo OÜ kui tellija ja U M Puhastus OÜ kui täitja vahel (tl 56), mille p 3.1.1 kohaselt kohustus täitja koristama krundi territooriumilt loodusliku ja olmeprahi. Sõlmides lepingu haldusfirmaga territooriumi koristamiseks on menetlusalune isik üles näidanud soovi tagada sellel heakord. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et tegemist ei ole tahtliku rikkumisega. Vaatamata lepingu olemasolule vastutab heakorra eest omanik. OÜ Hastings oleks selle juhatuse liikme G. K. hoolsama suhtumise korral, kontrollides haldusfirma tööd, olnud suuteline tagama olukorra, kus Tartus X territoorium oleks olnud koristatud. Kohtu hinnangul on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega. Kuna väärtegu on toime pandud hooletusest ning tegemist on ühekordse koristamata jätmise faktiga, ei ole OÜ Hastings süü suur. Kohus leiab, et antud asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebuse esitaja on taotlenud hoiatusmenetluse kohaldamist. Kohus saab kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebust lahendades teha kaebemenetluses

§ 132

kohaselt ühe järgmistest lahenditest: jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda; tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Menetlusliigi valiku üle, kas menetleda väärteoasja hoiatamismenetluses, kiirmenetluses või üldmenetluses, saab otsustada ainult kohtuväline menetleja vastavate aluste olemasolul. Käesoleval juhul on Tartu Linnavalitsus kohtuvälise menetlejana valinud kiirmenetluse.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses 5 väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud menetlusnorme, valides kiirmenetluse. G. K. on menetlusaluse isiku seadusliku esindajana üle kuulatud 22.01.2009. a, talle on selgitatud

§-s 19 sätestatud õigused, samuti

§-s 55 toodud kiirmenetluse kohaldamise aluseid. G. K. on andnud oma allkirja selle kohta, et ta on nõustunud kiirmenetlusega. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistust kergendava asjaoluna võetud arvesse süü ülestunnistamisele ilmumist ja puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi. Süü ülestunnistamisele ilmumisena ei saa käsitleda menetleja juurde kutse peale kohale ilmumist. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-112-04 öelnud järgmist: „Süü ülestunnistamisele ilmumine tähendab süüteo toimepannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Kui aga süüteo toimepannud isik ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus andis ütlusi, milles tunnistas puhtsüdamlikult oma tegu ja vabandas kannatanute ees, on tegemist puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega.”. Ingeri Tamm Kohtunik 6