4-09-6901/5

4-09-6901 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-6901 (2317,09,001775) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Aleksandr Skiteri kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Jana Krivtsova 15.04.2009 otsusele nr 2317,09,001775 Aleksandr Skiteri karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aleksandr Skiter, IK: 36604090322, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksandr Skiteri kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Jana Krivtsova 15.04.2009 otsusele nr 2317,09,001775 Aleksandr Skiteri karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Jana Krivtsova 15.04.2009 otsus nr 2317,09,001775 Aleksandr Skiteri karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.11.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.12.
6. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.12.
7. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Jana Krivtsova 15.04.2009 otsusega nr 2317,09,001775 karistati Aleksandr Skiterit KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et menetlusalune isik 28.02.2009 kell 16.54 kaupluses Prisma asukohaga Tammsaare tee 116 Tallinnas läbis kassaliini kauplusele kuuluva kaubagakogumaksumusega 201 krooni ja 79 senti, omastades seega võõrast vara ebaseaduslikult, tekitades AS Prisma Peremarketile varalist kahju 201, 79 krooni, sooritades antud teoga varavastase süüteo võõra väheolilise vallasasja vastu, pannes toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aleksandr Skiter kaebuse, mille taotles otsuse tühistamist, märkides, et ta leidis kaupluses ebatavalise koti. Võttis koti ja tahtis viia infokeskuse töötajatele. Turvatöötajad takistasid teda ja tal ei olnud võimalik kotti üle anda. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning lisas, et läks Prismas juurviljaosakonda ja nägi, et seal seisab imelik kott. Tahtis seda viia infoletti, kuid turvatöötaja ei lasknud. Endal tal ostukorvi ei olnud, oli vaid ostukäru. See kott oli riidest, ei jõudnud teda kuhugi panna. Oma käru jättis juurviljaosakonda, algul tahtis anda kotti turvamehele aga kedagi seal ei olnud. Jättis käru juurviljaosakonda, see kott ei olnud tema oma, ei saanud endale kärusse panna. Läbis kassarea, tavaliselt kassasse asju ei jäeta, vaja viia infoletti, tavaliselt kõik teevad seda. Seestpoolt ei ole võimalik anda infoletti. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Ilja Skiter seletas, et isa oli kaupluses, tema oli ise lillepoes. Vaatas, et liiga kallis ja otsustas minna poe poole. Nägi, kuidas turvatöötaja takistab isal minemast infoletti. Isa suhtes kasutati jõudu ja viidi turvaruumi. Oli arusaamatu miks inimesel ei lasta teha seda mida ta tahab, viia kotti infoletti. Infoleti juures alguses oli üks turvamees, hiljem oli neid rohkem. Tahtis isa juurde pääseda, läks välja ja nägi, et seal on klaasuks. Turvamehed lasid ta sinna sisse. Laual oli arusaamatu kott, sealt võeti välja arusaamatud purgid. Kedagi kõrvalist isikut selle juures ei olnud. Asjad viidi kõrvaltuppa. Kotil oli sahtleid, seal võis olla tsekk, millelt näha kas kaup kuulub üldse sellele kauplusele või mõnele teisele. Ei lastud näha mis toimub, asjad võeti ära, mis asjad olid, ei näinud. Kui tuli politsei, siis tahtis mobiiltelefoniga salvestada, kuid ei lastud. Videosalvestust kui sõltumatut tõendit oleks saanud kasutada kohtus. Isa oli infolaua juures, jälgis infolaua juures toimuvat. On raske vastata kas see oli müügisaalis või väljaspool müügisaali. See oli infolaua läheduses, ei oska öelda kas isa oli kassast läbi tulnud või mitte. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud VPK seletas, et töötab G4Ss turvatöötajana, vahetuse vanemana. On kohtusaalis viibijatest näinud nii kaebuse esitajat kui tunnistajat seoses sellega, et olid kinni peetud. Neil oli kott. Sel ajal nägi meest mitu korda poes, mees väljus poest, ei ostnud midagi, käes oli kott. Hakkasid vaatama lindistusi ning nägid, et kaebajal poodi sisenedes ei ole käes midagi, väljudes kott käes. Foto mehest oli olemas, jäid ootama millal tuleb uuesti. Tahtsid välja uurida mis kotis on, ehk on mingit vara. Sel päeval käis kaks korda, hommikul ei pannud tähele, siis teine turvamees märkas meest, et see läheb kotiga kassadest läbi. Mees ei tahtnud turvatöötajaga kaasa minna, pidi võtma käest kinni ja viima turvaruumi. Mees keeldus koti sisu näitamast, kutsusid välja oma patrulli ja politsei. Ootasid politsei saabumiseni. Kui politsei tuli, siis mees väitis, et kott ei kuulu temale, leidis saalist, läks kassadest läbi, arvas, et kotis on pomm sees ja tahtis selle anda infoletti. Politsei küsis mehelt kas ta näitab kotti või ei näita. Mees hoidis kotti, ei tahtnud näidata, ütles, et see on tema kott. Alguses ütles, et ei tea mis kotis on, siis tegi lahti ja ütles, et kaup on teisest poest ostetud. Grillkanal oli aga kleeps peal „Mustamäe Prisma“ ja kana oli veel soe. Peale selle olid veel supid ja jäätised. Müügisaalis on oma 20 kassat, mees läbis teise või kolmanda kassa infoleti poolt vaadates. Infoletti saab pöörduda ka müügisaali poolt kassasid läbimata. Infoleti juurde mahuks saali poolt 3-4 inimest korraga. Infolett on kogu aeg avatud, korraga on seal 2-3 töötajat, järjekorda ei ole. Turvaruum on kassade vastas. Mees oli jõudnud minna infoleti 2 kohale. Liikumissuunda infoleti poole ei olnud, oli lähemal rohkem teisele seinale. Nägi meest selle kotiga, mees midagi ei ostnud, kuid miks ei osta kui kott on käes. Poodi tulles kotti ei olnud, väljudes oli. Arvasid, et keegi paneb koti tema jaoks valmis. Teine inimene oli väljapääsu juures ja ootas teda. Nad ei käinud koos, mees käis üksinda ja rääkis mobiiltelefoniga. Müügisaalist eriti ei ole asju leitud, infoletti on toodud riideesemeid, kinnas, vihmavari. Tavaliselt antakse saalis kaupluse töötajatele või turvatöötajatele pärast kassasid või kassasse. Turvatöötaja on alati kassade ees, kui keegi neist läheb tualetti, siis asendatakse. Turvatöötaja on seal kella 08st kuni 23ni. Salvestusest nägi, et turvatöötaja oli mehest vasakul kui mees kassad läbis ja mees pöördus paremale, turvatöötaja läks mehele järgi. Seal on kaks väljapääsu, üks ongi seal, minnes infoletist mööda. Turvaruum jääb teise või kolmanda kassa vastu. Valveruumis, kus on kaamerad, on peegelklaas, koridoris tänava poole aknaid ei ole. Väljaspoolt klaasuksest ka näha ei ole, seal on peegeldav kile mõlemalt poolt ja uksest läbi ei näe, ainult siis kui uks avatakse. Raadiosaatja kaudu edastati, et isik liigub kassade poole. Turvaruumi uksel ei ole silti, et turvaruum, infoleti juures on silt klienditeenindus. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud VH seletas, et on kohtusaalis viibivaid isikuid näinud kui kinni peeti. Töötab G4S turvatöötajana. Valveobjektiks on Mustamäe Prisma ning tööülesandeks valvata avaliku korra järele ja kinni pidada isikuid, kes ei maksa kauba eest. Töökoht on kas kassade taga või kaamerate taga, kui vaja, siis ka saalis. Kuupäeva ei mäleta, kuid teatati, et selline isik tuleb tühjade kätega sisse ja väljub kotiga ning niimoodi mitu korda, näidati fotot. Siis anti info, et see isik tuli ning tema pidas isiku kinni. Isik väljus müügisaalist vist teise kassa kaudu, läks isikule ligi ja ütles, et isik tuleks kaasa ning et ta soovib kotti vaadata. Ta oli sel hetkel ruumis ja tuli sealt välja, lähenes isikule seljatagant, pöördus isiku poole. Isik vastas jämedalt ja suundus tagasi saali, soovides müügisaali tagasi minna. Isik suundus infoletist mööda ega vaadanudki selle poole. Isik keeldus kaasa tulemast. Nägi kui isik kauplusse tuli ja isikul midagi käes ei olnud, tuli kauplussee üksinda, liikus ringi üksinda ja väljus üksinda. Turvaruumi uksest saab sisse kaardiga, sealt käivad läbi ka kaupluse töötajad. Isiku turvaruumi toimetamiseks tuli kasutada jõudu. Alguses isik kaasasolnud koti osas vaikis, siis küsis isikult kas see on tema kott, isik vastas, et ei räägi midagi. Ka seda ei seletanud, et oleks tahtnud infoleti juurde minna. Mees ei lubanud kotti vaadata, alles politsei vaatas kotti. Alguses isik ei öelnud midagi, siis ütles, et avab siis, kui politsei tuleb, seejärel väitis, et arvas kotis pommi olevat. Pärast seda ütles, et kott ei olegi tema oma. Samas enne kui taheti kotti vaadata, siis ei lubanud, väites, et kott on tema oma. Kotist leiti soe kana, supid ja jäätised. Isik väitis, et kaup on mujalt ostetud, kuid kana oli termopakendis kleepsuga, millel kiri „Mustamäe Prisma“. See ei saanud seega olla mõne teise kaupluse kaup. Mehe majja sisenemist nägi kaamerast. Infoletist lähima väljapääsuni on 7-8 meetrit. Kui koti sisu vaatama hakati, siis ta enam seal juures ei olnud, nägi seda teisest ruumist. Nägi kuidas isik väljus müügisaalist. Alguses müügisaali minnes isik liikus saalis mööda CD plaatide letist, suundus juurviljaosakonda, võttis sealt koti, helistas mobiiltelefoniga ja suundus läbi kassade. Infoleti töötajaga saab suhelda ka müügisaalist väljumata müügisaalist. Müügisaali sisenedes ei olnud mehel ei ostukorvi ega ostukäru. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajate V.-P.K ja V.H ütlustega on väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Kaebuse esitajale on määratud karistus alla veerandi võimalikust karistusmäärast. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt süüdistatakse kaebuse esitanud isikut varavastase süüteo toimepanemises väheväärtusliku asja vastu. Kaebuse esitaja on kohtuistungil väitnud, et müügisaalis olles ja kotti vedelemas nähes otsustas selle viia infoletti, kuid teda takistati ja süüdistati varguses. Oma ostukäru jättis müügisaali, sest kuna kott ei olnud tema oma, siis ei pidanud võimalikuks seda käruga infoleti juurde viia. Kohus suhtub sellisesse versiooni kriitiliselt ning loeb usaldusväärsemaks tunnistajate V.-P.K ja V.H ütlusi. Seejuures ei pea kohus võimalikuks 3 tõendina arvestada tunnistaja I.Skiteri ütlusi, kuivõrd kõige olulisema kohta, so selle kohta, kus A.Skiter kinni peeti, ei osanud tunnistaja vastata, kuigi oli väidetavalt kinnipidamise tunnistajaks. Küll pidas tunnistaja oluliseks rõhutada seda, et A.Skiteril ei lastud teha seda, mida ta tahtis, et koti sisuga tutvuti erapooletute isikute osavõtuta, kusjuures need asjaolud ei kuulunud väärteoasjas tõendamisesemesse. Selliste ütluste eesmärk on kohtu arvates soov kohtu tähelepanu kõrvale juhtida väärteoasja tõendamisesemest. Tunnistajate V.-P.K ja V.H ütlustest nähtuvalt ei olnud erinevalt kaebuse esitanud isiku ütlustest kaebuse esitanud isikul müügisaali sisenedes ostukorvi ega –käru ning kaebuse esitanud isik suundus juurviljaosakonda, võttis sealt koti ja kohe suundus läbi kassade müügisaalist välja. Vaatamata kaebuse esitanud isiku väitele selle kohta, et ta soovis koti üle anda klienditeenindusele, väidavad eelmärgitud tunnistajad, et klienditeeninduse letile oleks saanud ligi ka müügisaalist, kassasid läbimata. Seejuures pidas V.H kaebuse esitanud isiku kinni siis, kui see oli jõudnud klienditeeninduse letiga kohakuti, kuid oli suundumas väljapääsu poole. Seega kaebuse esitanud isiku objektiivne käitumine näitas seda, et kaebuse esitanud isik suundus teadlikult juurviljaosakonda, võttis seal olnud koti ja püüdis sellega kaupluse ruumidest väljuda, so võõras vallasasi ära võtta ja ebaseaduslikult omastada lootuses, et seda ei märgata ning ei tõkestata. Versiooni selle kohta, et isik püüdis kotti üle anda klienditeenindusele, ei saa usaldusväärseks pidada ei kaebuse esitanud isiku enese objektiivse käitumise tõttu ega hilisema käitumise tõttu pärast koos kotiga kinnipidamist. Tunnistajate V.P.K ja V.H ütluste kohaselt väitis kaebuse esitaja pärast kinnipidamist, kuid enne politseinike saabumist, et kott on tema oma ja ta selle sisu turvatöötajatele ei näita. Politseinikele väitis aga, et kott ei ole tema oma, vaid ta arvas, et seal võib olla pomm ja tahtis selle anda klienditeenindusele. Taolised erinevad versioonid koti päritolu kohta viitavad sellele, et kaebuse esitanud isik ei olnud veel suutnud välja mõelda versiooni selle kohta, miks kott on tema käes. Koti omaks pidamine olnuks tõendiks selle kohta, et ta tunnistab varguse toimepanemist, seejärel, kui leiti kotist toiduaineid, mis viitasid ilmselgelt vargusele, pidas kaebuse esitanud isik vajalikuks välja tulla versiooniga, et kaup on pärit mujalt kauplusest ning kui veenduti selles, et kaup on pärit just sellest kauplusest, siis tuli välja versiooniga selle kohta, et seal võinuks olla pomm ja kotti sooviti üle anda klienditeenindusele. Kohtu arvates on versioon pommi võimalikust olemasolust ja selle üleandmise soovist klienditeenindusele kõige ebaloogilisem versioon võimalikest ning see ei ole tõsiseltvõetav. Klienditeenindusele koti üleandmise soovi puudumist näitas aga kaebuse esitanud isiku käitumine ise, mis on vastuolus kaebuses väidetuga. Kaebuse esitanud isik isegi ei püüdnud müügisaalis kotti näidata müügisaalis töötavatele kaupluse töötajatele või võimalikule turvatöötajale ega läinud ei kassasse ega klienditeenindusse teatama, et müügisaalis on kahtlane kott, vaid haaras selle kohe kätte ja suundus läbi kassade väljapääsu poole. Ükski vähemalt algharidusega isik, kes näeb müügisaalis kotti, mida ta peab kahtlaseks ja mille sisust ei tea ta midagi, ei võta sellist kotti kätte, vaid juhib koti osas tähelepanu hoone valdajale. Kui aga koti avastaja peab võimalikuks, et kahtlases kotis on lõhkeseadeldis, siis ei puuduta ta seda kotti kindlasti ja laseb seda teha selleks kutsutaval spetsialistil kõiki ohutusnõudeid järgides. Kotti kaasa haarata saab vaid isik, kes teab, mis on selles kotis ja teab ka seda, et see kott on tema jaoks. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et tunnistajate V.-P.K ja V.H ütlustega kaebuse esitanud isiku käitumise kohta on A.Skiteri poolt KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine täies ulatuses tõendamist leidnud ning alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4