4-09-21196/3

(37)lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o 420 krooni. Otsuse kohaselt parkis Margus Frey 27.09.2009.a kell 14.30 sõiduauto Citroen, regitreerimismärgiga xxxTallinnas Rävala pst 14, ajutiste LM 361, 579 mõjualas, pannes selle teoga toime liikluseeskirja (LE) § 152 p 1 nõuete rikkumise. Tõenditeks fotod. Kaebuse sisu Kiirmenetluse 27.09.2009.a otsusega nr K039607 karistati Margus Freyd LE § 152 p 1 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o 420 krooni. Lisaks teisaldati sõiduk Suurtüki 12, Tallinnas asuvasse AS Ühisteenused hallatavasse teisaldatud sõidukite parklasse, mille eest M. Frey pidi lisaks tasuma vastavalt sõiduki Vastuvõtu ja tagastamise aktile nr 024565 440.- EEK. Nõuab otsuse tühistamist ja temale tekitatud varalise kahju hüvitamist (auto sundteisaldamisest 440 EEK, fotode väljatrüki eest 24 EEK ja kaebuse koostamiseks soetatud EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine maksumusega 219 EEK) põhjendusega, et liikluskorralduse nõuded teetöödel (kehtestatud teeseaduse § 10 lg 2 alusel ja kooskõlas LS § 45 lg-ga 2), mis on vastu võetud majandus- ja kommukatsiooniministri 16.04.2003.a määrusega nr 69, § 15 peab: • Liikluskorraldusvahenditega antud teave olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. • Liikluskorraldusvahendid peavad olema pandud nii, et sõidukid neid ei kahjustaks ja et need jääksid püsima 0,42KN/m2 tuulekoormuse korral; • Sõiduteele pandud liikluskorraldusvahend peab olema tähistatud nii, et see oleks sõidukijuhile nähtav kõigist lähenemissuundadest. Kuna kaebaja parkis oma sõiduvahendi Rävala pst 14 juba eelnevalt parkinud sõidukite vahele, ei olnud tal võimalik näha kõnniteele paigaldatud ajutist liikluskorraldusvahendit, mis keelas peatumise 20 m pikkusel alal, sest ajutine liikluskorraldusvahend oli paigutatud kohta, mida varjasid seal juba eelnevalt parkivad sõidukid, samuti oli see M. Frey suunas tagumise küljega, millel puudus info parkimiskorralduse muutuste kohta. Oma väidete tõestuseks on M. Frey kaebusele lisanud 4 fotot, mis on tehtud 28.09.

1. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuvälise menetleja, Tallinna Transpordiameti juhataja A. Harju, esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et uurinud kaebust ja kogutud materjale, leidis, et tundmatute isikute poolt oli muudetud ajutiste liiklusmärkide 361 ja 579 asukohta ning asendit. Puuduvad tõendid selle kohta, et neid oleks muutnud kaebaja. Seega võis esineda kaebaja poolt kirjeldatud olukord ning peatumist keelav liiklusmärk ja lisatahvel ei olnud juhile nähtavad. Kõik põhjendatud kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Tulenevalt eeltoodust tuleb kaebus kiirmenetluse otsuse nr K039607 tühistamise osas rahuldada ning vastavalt LS § 202 lg 8 kuulub tagastamisele sõiduki teisaldamis- ja hoiutasu, mille tagastab vastavalt halduslepingule AS Ühisteenused kuludokumentide alusel summas 440 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, peab kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr K039607 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning 2 3 kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS §-st 2 ja KrMS §-st
2. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus arvestab vaidlustatud väärteoasja lahendamisel ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja oma kirjalikult antud seisukohas on leidnud, et M. Frey kaebus tuleb kiirmenetluse otsuse nr K039607 tühistamise osas rahuldada, st kohtuväline menetleja on loobunud M. Freyle ette heitmast temale 27.09.2009.a otsusega süükspandud tegu, tühistab kohus Tallinna Transpordimeti 27.09.2009.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr K039607 ja lõpetab nimetatud väärteos menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteo tunnuste puudumise tõttu. LS § 202 lg 8 kohaselt kuulub AS Ühisteenused poolt Margus Freyle kuludokumentide alusel tagastamisele sõiduauto Citroen Xsara, reg nr 612 MDS, teisaldamis- ja hoiutasu summas 440 krooni. Kaebuse esitaja taotles ka temale tekitatud varalise kahju hüvitamist (fotode väljatrüki eest 24 EEK ja kaebuse koostamiseks soetatud EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine maksumusega 219 EEK). Kohus märgib, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri varalise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamist saab taotleda tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p
3. Kohtunik 3