4 – 09 – 19202 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 09 – 19202 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu And

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1 – 3 ja 5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kohus peab antud juhul vajalikuks viidata EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2006.a. määrusele 3-1-1-32-06, milles Riigikohus märgib järgmist: „Kuna seadus ei näe valitud kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule hüvitamiseks ette eraldi menetlust, tuleb ka see küsimus lahendada põhimenetluse raames

12., 13.,

1. või
2. peatükis sätestatud korras.

§ 38

lg-st 1 nähtub muu hulgas, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, mille hulka KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu – ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub VTMS § 111 p-st 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada VTMS §-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab VTMS §-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kui taotlus esitatakse posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt väärteoasja läbivaatamise ajaks.“ Nimetatud seisukohta on kinnitanud EV Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 12.01.2009.a. määruses 3-1-1-78-08, milles Riigikohus märgib, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1 kohaselt järgida ka apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (p-d 10 ja 14). Analoogilisele seisukohale on kriminaalkolleegium asunud ka

1. mai
2. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06 (RT III 2006, 20, 182, p 5) ja
3. juuni
4. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-32-06 (p 4). Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul on Andrei Podkovini taotlus menetluskulude hüvitamiseks laekunud kohtule 21.10.2009.a, seega peale põhimenetluse lõppemist ja kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Harju Maakohtu 12.10.2009.a. otsus väärteoasjas 4 – 08 – 19202 jõustunud 12.10.2009.a. Lähtudes eeltoodust puudub kohtul menetluslik alus lahendada esitatud taotlust, mistõttu jätab kohus esitatud taotluse läbi vaatamata. Alari Möldre täitmiskohtunik