4-09-17406/1

4-09-17406 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-17406 (2316,09,010628) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Arhipov (ik: 38412100225, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Arhipov süüd tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa menetlusaluse isiku valitud ajal.
5. Jevgeni Arhipovile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.12.
6. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
7. Jevgeni Arhipovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1826 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Jevgeni Arhipov, 4-09-17406, joobe tuvastamine“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.12.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1169083 selles, et 11.07.2009 kell 20.40 peeti Puhangu 10 maja juures kinni Jevgeni Arhipov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1830/119 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli ja metadooni tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas metadooni, kuivõrd on ravil. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on metadooni ravil. Tuli uus aine nimega afganets ja tahtis proovida. Effekt on tugevam kui hiinlase nime all olev fentanüül. Ei tegele hetkel millegagi. Tööd otsib, tööhõiveametis arvele võtnud ei ole, on töötanud mitteametlikult. Tegi mööblit, töötas koos isaga. Tahaks karistuse siiski ära kanda ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusel isikul on kõik senised trahvid tasumata, korduvalt on karistatud arestidega, viimane kord 6 päeva, siis tuleks määrata 8 päeva, mis tuleks ära kanda järjest, kuivõrd ta millegagi ei tegele, samuti välja mõista menetluskulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid on senini tasumata. Menetlusalusele isikule on määratud ka areste. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdiststakse ühe väärteo toimepanemises, võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik