4-09-14766/2

4-09-14766 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-14766 (2316,09,008505; 2316,09,011739; 2316,09,010663; 2316,09,011777; 2316,09,010958) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Dmitri Gortšakov (ik: 38109240281, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON
3. Dmitri Gortšakov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 16 (kuusteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 4 päeva kaupa menetlusaluse isiku valitud ajal.
5. Dmitri Gortšakovile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 18.01.
6. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt täies ulatuses ära kantud kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning määratud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
7. Dmitri Gortšakovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 6935 (kuus tuhat üheksasada kolmkümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Gortšakov, 4-09-14766, joobe tuvastamine“.
8. Dmitri Gortšakovilt välja mõista aineekspertiisi nr AN-702-09/2924 tegemisel tekkinud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Gortšakov, 4-09-14766, aineekspertiis“.
9. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.12.
10. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 942087 selles, et 29.05.2009 kell 21.32 leiti Kopli tänaval Maleva trammipeatuses teadvusetu Dmitri Gortšakov, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1373/275 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 12.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1169094 selles, et 12.07.2009 13.20 peeti Kopli 1 maja juures kinni Dmitri Gortšakov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1841/130 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 17.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1169243 selles, et 17.07.2009 kell 12.46 peeti Kopli pargis Pelguranna 1 juures kinni Dmitri Gortšakov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1909/198 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, samuti leiti menetlusaluse isiku juurest väikeses koguses 3-metüülfentanüüli, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist ainet. 03.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1168632 selles, et 03.08.2009 kell 17.26 peeti Põhja puisteel trammipeatuses kinni Dmitri Gortšakov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2114/34 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli ja bensodisepiinide tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 04.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1155902 selles, et 04.08.2009 kell 16.07 peeti Toompuiestee 37 juures kinni Dmitri Gortšakov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2144/64 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 29.05.2009 oli selline asi. Tarvitama asudes arvaski, et on amfetamiin ja fentanüül, oli üledoos. 12.07.2009 kohta ei mäleta, on mitu üledoosi olnud. 17.07.2009 väärtegu on toime pandud. 03.08.2009 väärteo on toime pannud. 04.08.2009 väärteo on ka toime pannud. Käesoleval ajal on Soomes Riihimäkil rehabilitatsioonikeskuses. On olnud alates 14.09.2009, plaanib olla kogu rehabilitatsiooni perioodi vältel, mis on aasta. Võimalusel saab olla ka kauem. Peale selle väärteoasja on veel üks asi kohtus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks arest 16 päeva, välja mõista ekspertiisikulud. Kuna tuli kohale ja palju asjatoimetusi, siis võimaldada ositi ära kanda. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, samuti aineekspertiisi akti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja valdamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüside ja aineekspertiisi aktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks või väikeses koguses omandamiseks ja valdamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamise ja omamisega väikeses koguses on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja omamise väikeses koguses. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Määratud rahatrahvid on senini tasumata. Menetlusalusele isikule on määratud ka areste. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse viie väärteo toimepanemises, tuleb arest määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik