4-09-17277/1

4-09-17277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-17277 (2316,09,010207) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Meelis Tarum (ik: 37410090281, elukoht: xxx, töötab mitteametlikult) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
3. Meelis Tarum süüd tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Meelis Tarumile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.02.
5. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Meelis Tarumilt välja mõista aineekspertiisi nr AN-677-09/2806 tegemisel tekkinud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Meelis Tarum, 4-09-17277, aineekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.12.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1155814 selles, et 02.07.2009 kell 22.00 peeti Palguranna 1 Kopli pargis kinni Meelis Tarum, kelle juurest leiti 2 minigrip kilekotti valge pulbriga, millistest aineekspertiisist nähtuvalt osutus ühes kilekotis olnud pulber 0,84 grammi kaaluvaks ja 3-metüülfentanüüli sisaldavaks pulbriks ja teises kilekotis olid amfetamiini jäljed, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Sel päeval oli küll amfetamiini. Ostis selle, üks tütarlaps aitas seda soetada. Muretses tarvitamiseks. Rahatrahve on määratud, kuid neid ei jõua maksta. Nõustub kohtuvälise menetleja ettepanekuga aresti osas. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, teeb ettepaneku arestiks 6 päeva, välja mõista ekspertiisikulud. Arest tuleks ära kanda hiljemalt 01.02.
9. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja aineekspertiisi akti, asub seisukohale, et väikeses koguses narkootilise aine omamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud menetlusaluselt isikult narkootilise aine äravõtmise fakti ja aineekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise omandamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine omamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine omamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Määratud rahatrahvid on senini tasumata. Menetlusalusele isikule on määratud ka areste. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub piisav legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainetega kokkupuutumisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdiststakse ühe väärteo toimepanemises, võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka aineekspertiisi tegemiselt tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik