MS § 426, 432 Vabastada Andres Orav, isikukood: 36505172735, talle Harju Maakohtu 24.08.2005.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 21.05.2011.a.
Kohustada Andres Oravat täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 5, 7, 8 ja lg 4 alusel määrata Andres Oravale katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle või registreeruda töötukassas hiljemalt 2 (kahe) nädala möödumisel vabanemisest; - alluma alkoholivastasele ravile, kui kriminaalhooldaja ja arst seda vajalikuks peavad; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab; - tasuma igakuiselt vähemalt 300 (kolmsada) krooni Harju Maakohtu 24.08.2005.a otsusega kaasnevate menetluskulude katteks. Määrata Andres Orav katseajaks käitumiskontrollile Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Hille Deede järelevalve alla. Vangla Tartu Välja mõista Andres Oravalt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.12.2009. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Andres Orav tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.08.2005.a otsusega
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 22.02.2005.a otsusega mõistetud karistuse, 4 aastat ja 3 kuud vangistust, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.08.2005.a ja lõpeb 21.05.2011.a. Tartu Maakohtu 02.06.2009.a määrusega jäeti A.Orav ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 16.12.2009.a. Andres Orav on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: • 20.05.1997.a Tartu Linnakohtu kohtuotsusega ja 12.09.1997.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 141 lg 2 p 1,2,3, KrK § 101 p 1,7 järgi
lg 1 alusel 13 aasta vabadusekaotusega, karistuse kandmise alguseks 22.01.1996.a; • 22.02.2005.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
järgi
lg 2 alusel 4 aasta 3 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 22.02.2005.a; Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Andres Oravat vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanedes elama aadressil xxx õe juurde. Enne vangistust tegi peamiselt juhutöid. Vangistuse ajal töötab majandustöödel ning läbinud programmid „Tööalane nõustamine vanglas“ ja „Sinu valik“. Hetkel osaleb sotsiaalprogrammis „12 sammu“. Vangistuse ajal sooritas uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses omamise. Varasemalt on tal diagnoositud krooniline alkoholism, vangistuse jooksul on tal mitmel korral registreeritud positiivne narkotest. Kuriteo sooritas alkoholijoobes. Väidetavalt on elus leidnud uusi eesmärke (klaasvitraaž, lähedased, töö), mille nimel on valmis sihikindlalt pingutama. Kinnipeetava vabanemisel jääb risk toime panna uusi kuritegusid, kui kinnipeetav jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning ja puuduvad materiaalsed vahendid. Kriminaalhooldusametnik toetab Andres Orava tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht õe juures aadressil xxx, korter on heas korras. Kindel töökoht vabanemise korral puudub, kuid kinnipeetaval on säilinud tööharjumus ja ta on omandanud vanglas kutseoskused. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on Andres Oraval tasuda erinevaid rahalisi nõudeid üle 16 000 krooni. Andres Orav kannab reaalset vanglakaristust teist korda, vangistuse ajal sooritas uued kuriteod – suures koguses narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Kinnipeetav on olnud krooniline alkoholisõltlane, vanglas läbinud sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele. Kriminaalhooldusametnik peab positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on lähedaste toetus ja säilinud tööharjumus, negatiivseks alkoholi tarvitamist ning kinnipeetava mõtlemist ja käitumist. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või pöörduda tööotsinguteks töötukassasse hiljemalt 2 nädala jooksul vanglast vabanemise päevast; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; tasuda tööle asumisele järgnevast kuust alates rahalisi nõudeid vähemalt 300 krooni ulatuses kuus ning pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Andres Orav seletas kohtuistungil, et tal on elukoht õe juures ja tööga elatise teenimise võimalused. Ta tunnistab enda alkoholiprobleeme ja on valmis vajadusel alluma alkoholivastasele ravile. Samuti on ta valmis osalema sotsiaalprogrammides. Tal on Harju Maakohtu 24.08.2005.a otsusega väljamõistetud menetluskuludest tasumata 9000 krooni ringis. On nõus seda tasuma igakuiselt vähemalt 300 krooni. Prokurör leiab, et Andres Orava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada kuriteo raskust ja küllaldaste materiaalsete aluste puudumist. Kaitsja leiab, et ennetähtaegseks vabastamiseks on küllaldaselt materiaalset alust ja selleks on ka seaduslik alus olemas.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Andres Orava tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu, töötahe ja oskused. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ja sealne tegevus kutseoskuste omandamisel ja käitumise kujundamisel viitavad positiivsetele muutustele. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lähedastest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. Kinnipeetav on kriitiline oma endise eluviisi suhtes ja näeb endise eluviisiga kaasnenud probleeme. Ta on valmis nendega ka vabaduses tegelema ja andnud nõusoleku alkoholivastaseks raviks. Samuti on kinnipeetav võtnud endale
lg 2 nimetamata kontrollkohustuse ja näidanud sellega suhtumist senistesse eluviisidesse. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Andres Oravast endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Andres Orav on valmis koostööks kriminaalhooldusel ja see asjaolu annab lootust paremale resotsialiseeumisele. Andres Orav on pikka aega kandnud karistust, mille tõttu on pikem kriminaalhooldus toeks lähedastele kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel toimetulekuks.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 ja lg 4 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Kinnipeetaval on töötahe ja seetõttu tööle asumise ja sissetuleku saamiseks reaalsed võimalused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 300 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg. 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.