lg 1,2,3 p 1 kohus määras: Jätta Ahti Rattasep` 11.12.2009.a kaebus täies ulatuses rahuldamata. Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 21.11.2009.a alustas Lääne Politseiprefektuur Pärnu politseiosakond A. Rattasep` suhtes väärteomenetlust selle kohta, et 21.11.2009.a kella 20:38 ajal Pärnumaal Saarde vallas Valga-Uulu mnt 100. km juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit (Toyota Land Cruiser, r/n xxxxxx) sõidukiirusega 158±8 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 60 km/h. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. 23.11.2009. esitas menetlusalune isik vastavalt
lg 2 p 1 Lääne PP Pärnu PO taotluse väärteoasja menetlemiseks menetlusaluse isiku elukoha järgi, so Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna poolt. 26.11.2009.a määrusega väärteoasjas nr 2670,09,018528 jättis Lääne PP Pärnu PO korrakaitsetalituse komissar Maidur Lapp menetlusaluse isiku taotluse rahuldamata. 27.11.2009.a esitas A. Rattasep Lääne PP Pärnu PO juhile kaebuse Lääne PP Pärnu PO 26.11.2009.a 1
lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi.
lg 2 järgi võib väärteoasja menetleda menetlusaluse isiku taotluse alusel tema elu- või asukoha järgi. Menetleja leiab, et seadusandja on silmas pidanud eelkõige väärteoasja võimalikult igakülgse, objektiivse ja kiire lahendamise huve. On ju selge, et väärteo toimepanemise kohal on selleks kõige paremad võimalused. Selline asja lahendamise kord teenib muuhulgas ka menetlusaluse isiku huve. Kohtuvälise menetleja hinnangul on siin tegemist võimalusega, kus isiku tervislik seisund, raske perekondlik olukord, vms seaks menetlusaluse isiku põhjendamatult raskesse olukorda. Kohtuväline menetleja leiab, et menetleja juurde ilmumiseks tehtud kulutused ühistranspordile ja mõningane ajakulu ei kvalifitseeru ülemääraste kulutustena. Kohtuvälise menetluse teostamine rikkumise toimepanemise koha järgses struktuurüksuses kui menetlusalune isik on esitanud taotluse menetlusalluvuse muutmiseks ei tähenda seda, et väärteoasja menetleks ebaseaduslik menetleja, kuna politseiosakondade puhul on
Samuti on menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule on tutvustatud õigused ja kohustused vastavalt
Menetlusalune isik ei ole avaldanud soovi tutvuda väärteoasjas kogutud tõenditega ning seega ei saa ka väita, et selliseid õigusi ei ole võimalik teostada elektroonselt või posti teel. Isik esitas taotluse menetlusalluvuse muutmiseks elektroonsel teel ning seega pidi olema teadlik asjade käigust ning taotluste esitamise võimalusest ka muul viisil kui kohale tulemisega. 11.12.2009.a laekus Pärnu Maakohtule Lääne PP Pärnu PO kaudu A. Rattasep` kaebus kohtuvälise menetleja 30.11.2009.a määrusele väärteoasjas nr 2670,09,018528. Kaebaja taotleb nimetatud määruse täies ulatuses tühistamist, samuti menetleja 26.11.2009.a määruse täies ulatuses tühistamist ning väärteoasja nr 2670,09,018528 menetluse üleandmist Lõuna PP Tartu PO-le. Kaebaja taotleb jätkuvalt väärteoasja menetlemist tema elukohajärgselt, so Lõuna PP Tartu PO poolt. Kaebaja leiab, et
lg 2 p-st 1 ega ühestki teisest väärteomenetluse seadustiku normist ei tulene menetlusaluse isiku kohustust menetlusalluvuse muutmise taotlust kuidagi täiendavalt põhjendada ning kohtuvälise menetleja õigust menetlusaluselt isikult menetlusalluvuse muutmise taotluse esitamisel mingeid täiendavaid põhjendusi nõuda. Samuti ei sätesta seadusandja, milliseid täiendavaid põhjendusi tuleks lugeda menetlusalluvuse muutmise taotluse seisukohast piisavateks või milliseid ebapiisavateks. Kaebaja peab alluvuse muutmise taotlemisel piisavaks põhjuseks, et tema elukohaks on Tartu linn. A. Rattasep soovib täiendavalt märkida, et 23.11.2009.a taotluse ja käesoleva kaebuse esitamisel on tema jaoks mitte pelgalt formaalne, vaid oluline sisuline tähtsus.
näeb muuhulgas ette järgmised menetlusaluse isiku õigused: õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi (
lg 1 p 4), õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse (
lg 1 p 6), kohustus menetleja kutsel ilmuda ja kohustus täita menetleja seaduslikke korraldusi (
Kõigi nimetatud õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine Lääne PP Pärnu PO on teises linnas elava A. Rattasep` jaoks seotud oluliste täiendavate kulutustega. Pärnu Maakohtu seisukoht Vastavalt
lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Tulenevalt
Lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada 2
Üldnormist erineva võimalusena võib
lg 2 p 1 kohaselt menetlusaluse isiku taotlusel väärteoasja menetleda tema elu- või asukoha järgi. Kohus märgib, et väärteo menetlemise koha muutmise taotluse rahuldamine ei ole menetlejale kohustuslik.
ei reguleeri seda, kuidas peab kohtuvälise menetleja tegevus olema korraldatud teatud tööpiirkonnas. Vältimaks menetlusalusel isikul seoses kohtuvälise menetleja juurde ilmumisega (nt väärteoprotokolli koopia ja kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks, ütluste andmiseks jne) ülemääraste kulutuste tekkimist, on küll soovitatav, et lokaalsete struktuuriüksuste olemasolul teostataks kohtuvälist menetlust rikkumise toimepanemise koha järgses või menetlusaluse isiku elu- või asukoha järgses struktuuriüksuses. Siiski ei tähenda sellest kõrvalekaldumine, et väärteoasja oleks menetlenud ebaseaduslik menetleja, kuna struktuuriüksuste, nt politseiosakondade puhul ei ole
§-st 9 lähtuvalt tegemist menetlejatega
Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et asjaolu, et A. Rattasep` väärteoasja menetletakse Lääne PP Pärnu PO, ei tekita menetlusalusele isikule üleliigseid kulutusi, kuivõrd menetlusalusel on võimalik kohtuvälise menetleja lahend saada taotluse alusel elektrooniliselt või posti teel. Samuti nähtuvalt asja materjalidest, on menetlusalune isik aktsepteerinud menetlejaga suhtlusviisina elektroonilist võimalust, edastades oma 23.11.2009.a taotluse kohtuvälisele menetlejale meili teel. Seega kohus leiab, et A. Rattasep` on ka edaspidi läbiviidava väärteomenetluse käigus võimalus menetlejale edastada avaldusi, taotlusi vm elektroonselt tegemata selleks olulisi rahalisi kulutusi. Kohtu hinnangul ei jää antud juhul menetlusaluse isiku õigused realiseerimata ning menetlusalluvuse mittemuutmist ei saa pidada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et Lääne PP Pärnu PO on antud väärteoasja menetlenud seaduslikel alustel, mistõttu puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks ja Lääne PP Pärnu PO korrakaitsetalituse vanemkomissar T. Kivis` 30.11.2009.a määruse nr 2670,09,018528 tühistamiseks. Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.