4-09-20652/7

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-09-20652 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kersti Särgava Sekretär Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna komissar Avo Kail Väärteo asi Keijo Kirris´e kaebus Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna
2. septembri 2009.a otsuse väärteoasjas nr 2390.09.001260 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2009.a Menetlusalune isik Keijo Kirris – sündinud
4. novembril
5. *, *, * kodanik, IK 38711190281, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
6. Keijo Kirris´e kaebus rahuldada. 2.Tühistada Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna
7. septembri
8. a otsus väärteoasjas nr 2390.09.001260 Keijo Kirris´e 19 lg 2 järgi ja lõpetada süüdistuses LS § 74 väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati Keijo Kirrist LS § 74 19 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses 12 000.- krooni suuruses summas ja temalt võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks , kuna tema juhtis
9. augustil 2009.a Hiiumaal Emmastes ViiternaMõisa tee
10. kilomeetril mootorsõidukit BMW 525, riikliku registreerimismärgiga * *, olles alkoholijoobes 0,74 mg/l väljahingatavas õhus. Joove oli mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Keijo Kirris karistusega ei nõustu. Tema ütluste kohaselt ei ole ta
11. augustil
12. a enne autoga sõitmist ega sõitmise ajal alkoholi tarvitanud. Sellel päeval oli ta koos isa, A. K., remontinud oma garaažis E. L. kuuluvat punast sõiduautot Opel Vectra ja kui töö valmis sai, otsustasid nad isaga poodi minna ning lõpetuseks mõned õlled võtta. Isa tahtis remonditud autot proovida ning sõitis Emmaste kaupluse juurde Opeliga, Keijo Kirris aga temale kuuluva tumerohelise BMW-ga. Kaupluses ostsid nad mõned õlled ja pudeli likööri Gabriel. Kauplusest väljudes pani ta alkoholipudelid oma autosse ja siis tuli nende juurde keegi mees, keda ta teab ainult nägupidi ning käratas, et andku autovõtmed tema kätte. Keijo Kirris ehmus sellest ning sõitis autoga tagasi garaaži juurde. Kusjuures isa jäi Opeliga poe juurde, koos selle mehega, maha. Olles erutatud, tegi Keijo Kirris garaažis Gabrieli pudeli lahti ning võttis sellest tubli sõõmu. Varsti tuli tagasi ka isa ning jõi mõned õlled. Mõne aja pärast sõitis nende garaaži juurde politseipatrull ning käsutas Keijo Kirrise politseiautosse ning sõidutas Kärdlasse, kus tal tuvastati alkoholijoove, mida ta ei vaidlustanud, sest oli ju pärast sõitu likööri joonud. Küll aga oli ta enne poe juurest garaaži jõudmist täiesti kaine ning purjuspäi ta mootorsõidukit juhtinud ei ole. Seetõttu ei saa ta ka temale määratud karistusega nõustuda ning palub selle tühistada. Tunnistaja R. L. ütluste kohaselt nägi ta ainult, et
13. augustil
14. a seisid Kirriste garaaži juures nende BMW ja Ford Transit ning sinna sõitis kella 19.30 paiku politseiauto, mille roolis oli konstaabel Mihkel Karjamaa. Kirriseid ennast tunnistaja seal ei näinud. Tunnistaja, kaebuse esitaja isa, A. K. andis ütlusi, et
15. augustil
16. a remontisid nad poja, Keijo Kirrisega, oma garaažis E. L. sõiduautot Opel ning pärast seda otsustasid nad tuua poest mõned õlled ja pudeli Gabrieli. Tema sõitis poe juurde remonditud Opeliga, et proovisõitu teha ja Keijo oma BMW-ga. Mõlemad olid täiesti kained. Poest ostsid nad valmismõeldud alkoholi ning pidid tagasi sõitma. Poest väljas aga tuli nende juurde P. R. ning hakkas Keijoga pragama. Isa käskis pojal koju sõita ning jäi ise P. R. rääkima, et milles asi? Viimane ei selgitanud midagi vaid lubas politsei kutsuda. Siis läks A. K. ise jala koju ning nägi, et poeg on närvis ning Gabrieli pudeli lahti teinud ja sellest veerandiku ära joonud. Ise jõi ta mõned õlled ning siis äkki ilmus kohale konstaabel Mihkel Karjamaa ning viis poja Kärdlasse, kus tal oli tuvastatud alkoholijoove. Tema teada poeg enne sõitu ega sõidu ajal alkoholi tarvitanud ei olnud, vaid tegi seda pärast sõitu. Tunnistaja A. L., kes on Keijo Kirrise ema, ütluste kohaselt remontisid mehed
17. augustil
18. a garaažis ühte autot ja ei olnud sellel päeval alkoholi tarvitanud, milles veendus ta ka neid pärastlõunal sööma kutsudes. Sööma nad aga kohe ei tulnud ja pärast kuulis, et Keijo oli politsei poolt Kärdlasse viidud ning kui ta koju tuli, olid tal kerged õllelõhnad. Täpselt ta meeste tegemistest ei tea. Tunnistaja P. R., kes töötab piirivalvurina ja käib ka koos politseinikega patrullimas, andis ütlusi, et
19. augustil
20. a oli ta Emmaste poe juures kui sinna sõitsid isa ja poeg Kirrised. Keijo Kirris rääkis väga laia juttu ja käitus tema meelest üldse imelikult ning oli seetõttu tema arvates alkoholijoobes. Lähedalt ta temaga ei rääkinud ja alkoholilõhna ei tundnud. Küll aga käskis ta Keijo Kirrisel, kui viimane BMW rooli taha istus, võtmed enda kätte anda. Keijo Kirris aga käivitas seepeale auto ja sõitis hirmsa hooga minema, kuigi külavahel on kiiruse piirang 30 km/h. Selle peale kutsus ta välja politseipatrulli, kes asus helistamise ajal Käina vallas. Tunnistaja H. Õ. on Emmaste kaupluses müüja, kuid sellel päeval oli ta kaupluses tavalise ostjana. Poes olid ka isa ja poeg Kirrised. Keijo Kirris seisis kassa juures otse tema ees ja käitus tavaliselt. Ta tunneb Keijot juba poisikeset peale ning Keijo on üldse suur lobamokk ja talle armastab laia juttu ajada ning seda ka võõraste juuresolekul. Mingit alkoholilõhna enda ees seisval Keijo Kirrisel ta ei tundnud ja üldse ei tundunud ta joobes olevat, kuigi tunnistaja on teda vahel ka purjus olekus näinud. Tunnistaja, politsei juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa ütluste kohaselt oli ta
21. augustil
22. a patrullis Käina vallas koos piirivalvur J. K., kui nad said piirivalvur P. R. telefonikõne, et Emmaste kaupluse juurest hakkas sõiduautoga BMW sõitma alkoholijoobes Keijo Kirris. Nad kihutasid politseiautoga kohale umbes 12 minutiga, kuid Keijo Kirrist ega BMW-d enam kaupluse juures ei olnud. Nad asusid autot P. R. näidatud suunas otsima ning leidsid otsitava auto ühe üksiku garaaži juurest. Garaažis olid isa ja poeg Kirrised ning Keijo Kirris oli nähtavalt alkoholijoobes, kuid purjuspäi sõitu ei tunnistanud ja ei tahtnud alluda ka politsei seaduslikule korraldusele, mistõttu tuli tarvitada jõudu tema autosse toimetamiseks. Kuna tõenduslikke alkomeetreid on Hiiumaal ainult üks, mis asub Kärdlas, siis toimetati Keijo Kirris Kärdlasse, kus tal tuvastati alkoholijoove, mida ta ei vaidlustanud. Konstaabli arvates oli Keijo Kirris juba tükk aega tagasi alkoholi tarvitanud, sest tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus näitas vähenemise tendentsi. Seetõttu pidi Keijo Kirris ka autot juhtides juba alkoholijoobes olema. Kohtuvälise menetleja komissar Avo Kaili arvates on politseipatrull tuvastanud, et Keijo Kirris juhtis
23. augustil
24. a mootorsõidukit alkoholijoobes ning palub
25. septembri
26. a otsuse viimase osas muutmata ning jõusse jätta. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas tunnistajate ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna
27. septembri 2009.a otsus väärteoasjas nr 2390.09.001260 Keijo Kirrise süüdistuses LS § 74 19 lg 2 järgi kuulub tühistamisele ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetamisele. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine Keijo Kirrise poolt alkoholijoobes ei ole kindlalt tõendamist leidnud ei kohtuvälises menetluses ega ka kohtus. Keijo Kirrist rooli tagant alkoholijoobes ei tabatud. Tema ning A. K. ja A. L. ütluste kohaselt keegi nende garaažis enne Emmaste kauplusse sõitmist alkoholi ei tarvitanud. Rohkem kellegi juuresolekut tuvastatud ei ole. Keijo Kirrise ja tema isa ütlustest nähtub, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi, likööri Gabriel, alles pärast Emmaste kauplusest tagasi garaaži jõudes. Vastupidiseid tõendeid keegi esitanud ega kohus tuvastanud ei ole. Emmaste kaupluse juures oli Keijo Kirris tunnistaja P. R. arvates alkoholijoobes, sest rääkis laia juttu ning käitus tunnistaja arvates imelikult. Kahepoolset jutuajamist tunnistajal Keijo Kirrisega siiski polnud ja alkoholilõhna ta ei tundnud. Kui tunnistaja käskis Keijo Kirrisel auto võtmed enda kätte anda, seejuures midagi täpsemalt selgitamata, siis sõitis viimane minema ja ületas tunnistaja arvates kiirust. Mõõta tal seda millegagi ei olnud. Kaupluses Keijo Kirrisega vahetus kontaktis olnud tunnistaja H. Õ. kaebuse esitajal mingit alkoholilõhna ei tundnud. Samuti ei olnud tema arvates Keijo Kirrise käitumises midagi iseäralikku, vaid ta ongi väga suure suu ja laia jutuga, kuna tunneb teda juba paarkümmend aastat. Seega ei ole kuidagi tõendatud, et Keijo Kirris oleks olnud
28. augustil
29. a Emmaste kaupluse juures alkoholijoobes. P. R., kes tunneb Keijo Kirrist ainult põgusalt, kahtlused on ümber lükatud H. Õ. ütlustega, kes oskab hinnata kaebuse esitaja käitumist juba väga pikka aega. Tunnistaja R. L. nägi ainult seda, kui politseiauto
30. augustil
31. a umbes kella 19.30 paiku Kirriste garaaži juurde sõitis. Ta ei oska isegi öelda, kas Keijo Kirris sellel päeval üldse autoga sõitis. Politseipatrull tuvastas küll
32. augustil
33. a Keijo Kirrisel kella 20.40 ajal tema isale kuuluvas garaažis alkoholijoobe, kuid see toimus vähemalt tund aega pärast kauplusest tagasi jõudmist. Seetõttu oli Keijo Kirrisel võimalus tarvitada alkoholi pärast sõidu lõpetamist ja enne politsei kohale jõudmist. Keijo Kirrisel oli kaupluse juurest garaažini ainult mõnisada meetrit, kuid politseil Käina vallast vähemalt üle kümne kilomeetri. Seetõttu oli politseil võimalik tuvastada küll Keijo Kirrise alkoholijoove, kuid mitte seda, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Ühtki vettpidavat tõendit Keijo Kirrise poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise kohta kohus tuvastanud ei ole. Võivad olla küll politsei ja tunnistaja Priido Ranna kahtlused, kuid kõik kahtlused tuleb tunnistada süüaluse kasuks. Keijo Kirrise alkoholijoove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Kärdlas
34. augustil
35. a kell 21.55 ja joove oli võrreldes Emmastes indikaatorvahendiga samal kuupäeval kella 20.40 ajal mõõdetust vähenenud. Politsei arvates näitab see, et Keijo Kirrise poolt alkoholi tarvitamine toimus juba vähemalt päevasel, mitte õhtusel ajal. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näidud aga võivadki praktikas erineda. Alkoholijoove inimesel ei sõltu ka mitte ainult alkoholi tarvitamise ajast vaid veel paljudest muudest teguritest ning inimese tervisest ja füüsilistest iseärasustest. Seetõttu ei ole võimalik ka alkoholi taseme tuvastamisega teatud kellaajal kindlaks teha alkoholi tarvitamise tegelikku aega, kui seda ei kinnita teised tõendid. Arvestades eeltoodut, ei ole tuvastatud antud väärteoasjas Keijo Kirrise poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155 rahuldab maakohus Keijo Kirrise kaebuse ja tühistab Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna Hiiumaa konstaablijaoskonna
36. septembri
37. a. otsuse väärteoasjas nr 2390.09.001260 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Keijo Kirrise käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik