) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Jätta
lg 3 alusel rahuldamata kohtutäituri avaldus Janno Oja tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Täiendavad otsustused
lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul; kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.
lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Kui võlgnik on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahatrahvi sissenõudes ja teatab viivitamata rahatrahvi tasumisest maakohtule (
Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale.
lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs TMS § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri määrusega nr 58 kehtestatud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtutäitur ei ole arvestanud asjaoludega, et kohtutäitur ise peab rahatrahvi täitmist võimalikult kiiresti ja viivitusteta toimetama ja ka kohtul peab olema võimalus lahendada see kohtulikus menetluses mõistliku aja jooksul, vältimaks karistuse aegumist. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdlase rahatrahvi tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi.
lg 1 p 11 kohaselt on rahatrahvi asendamise arestiga võimalik kohtus üksnes süüdimõistetu osavõtul. Ka kohtutäituri rahatrahvi asenduskaristuse kohaldamise kohtule esitatud taotluse korral on TMS § 201 lg 1 tõlgendatav, et kohtutäitur saab asenduskarisuse taotluse esitada kohtule üksnes juhul, kui ta on teavitanud kohtule esitatud taotlusest süüdlast. See tähendab, et taotluse saab esitada kohtule üksnes juhul, kui süüdlane on reaalselt kohtutäituri täitemenetlusest ja ka täituri kohtule esitatud asenduskaristuse taotlemisest teadlik. Sellise korra järgimine on eelduslikult vajalik muuhulgas seetõttu, et süüdlane saaks enne kohtumenetlust rahatrahvi tasuda nagu see on sätestatud
lg-s 3.
lg 3 alusel tuleb kohtutäituri taotlus tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga jätta rahuldamata täitemenetluse senise puuduliku toimimise tõttu. Süüdlast ei ole olnud 2 võimalik täituri avalduse menetlemiseks kohtusse kutsuda. Muuhulgas ei ole kohtutäitur esitanud kohtule veenvad andmed, et süüdlane on eeldavast kohtule esitatud asenduskaristuse taotlemisest teadlik. Kohus eeldab, et realistliku karistuspoliitika elluviimise huvides on süüdlast karistanud kohtuvälisel menetlejal sissenõudjana võimalik osutada kohtutäiturile kaasabi süüdlase aadressi ja ka võimalike reaalsete kontaktandmete kindlakstegemiseks ning kohtul on seeläbi võimalik süüdlase osavõtul asenduskaristuse avaldust kohtus menetleda. Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud
kohaselt (
). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (
). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (
Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (
Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (
Toomas Lillsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.