← Eesti

4-09-10968/4

4-09-10968 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2009. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-10968 (2780,09,003566) kirjalikus menetluses

§ 7419lg 1 ja § 741 lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 10220095902501. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. 1 Priit Toomsalu karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari V. P. 01.06.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,003566

§ 7419lg 1 ja § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 220 trahviühikut, s.o 13 200 krooni.

Otsuse kohaselt Priit Toomsalu 08.05.2009.a kella 20.50 ajal Laguja külas Nõo vallas Tartumaal liikudes Elva suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteo toimepanek on tõendatud protokolliga joobe tuvastamise kohta, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 7419lg 1 ja § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokoll nr AB 1017951 on koostatud 08.05.2009.a. Tartumaal Nõo vallas vanemkonstaabel T. P. poolt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Priit Toomsalu mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust. Isik tuvastati isikutunnistuse A1440867 alusel. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: sõitis esimest korda ja enam ei pürgi rooli. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga LION 500 nr. 38564-A391 08.05.2009.a. kell 20.50 Priit Toomsalul reaktsiooni 0,64 mg/l. Tuvastamise tulemuseks on märgitud alkoholijoove. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres menetlusalune isik loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. Alkoholijoobe kontrollimisel tuvastatud tehiolude kirjelduse kohaselt on suust alkoholilõhn, kõne häiritud, silmadel sidekestade punetus. Tunnistaja A. K. 08.05.2009.a. ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 08.05.2009.a. kella 20.50 paiku täitis tunnistaja tööülesandeid Tartumaal Nõo vallas, Tamsa külas. Ta märkas Pangodi Elva tee

  1. kilomeetril Tamsa külas kuidas Elva poole liikus punane sõiduauto BMW 316, registreerimismärgiga XXX XXX. Otsustasid sõidukit kontrollida. Sõidukit juhtis Priit Toomsalu. Kontrollides tema joovet indikaatorvahendiga LION 500 osutus reaktsioon positiivseks. Indikaatorvahend näitas, et juhi ühel liitris väljahingatavas õhus 0,64 mg alkoholi. Priit Toomsalu oli indikaatorvahendi näiduga nõus ja joobe tuvastamise meditsiinilist ekspertiisi ei soovinud. Juhtimiskeskuse kaudu kontrollides selgus, et Priit Toomsalul ei ole juhtimisõigust. Omaniku soovil jäeti tema juhitud sõiduk kõrvalasuvasse parklasse. 08.05.2009.a on koostanud vanemkonstaabel T. P. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Priit Toomsalu sõiduki juhtimiselt alates 08.05.09 kell 20.50 kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. 02.06.
  2. a on Priit Toomsalu andnud Lõuna Politseiprefektuurile avalduse, milles palub võimaldada trahvi tasumiseks maksegraafikut töö puudumise tõttu. 03.06.
  3. a on Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel E. V. lükanud väärteoasjas nr 2780,09,003566 Priit Toomsalule 01.06.2009.a määratud rahatrahvi 13 200 krooni täitmisele pööramise edasi üheks aastaks, alates 18.06.
  4. a kuni 17.06.
  5. a. Korrakaitseosakonna 13.08.2009.a andmetel on Priit Toomsalule varem, 22.11.
  6. a määratud hoiatustrahv TubS § 213 järgi 100 krooni. Hoiatustrahv on tasutud 24.11.
  7. a. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 2 17.06.2009.a esitas Priit Toomsalu kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Ta palub tühistada karistus LE § 7419 lg 1 järgi ning vähendada karistust

§ 741lg 1 järgi.

Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Otsuse tegemisel on põhjendamatult jäetud tuvastamata ja arvestamata järgmised asjaolud: - menetlusalune isik kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja seda asjaolu ei ole karistuse määramisel tuvastatud ega arvestatud. Menetlusaluse isiku käest ei ole väärteomenetluse käigus mitte keegi küsinud, kas ta kahetseb oma tegu ehkki karistusseadustiku järgi peab kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestama ka kergendavaid asjaolusid. Oli võimalus esitada ka vastulause, kuid 6 klassi haridusega on seaduste individuaalne lugemine ja seoste ülesleidmine väga raske; - määratud trahvsumma 220 trahviühiku ulatuses on kaebuse esitaja jaoks üüratult suur. Ka sissetulekuid arvestades on see ebaproportsionaalselt suur. Kaebuse esitaja on töötu alates 220.03.

  1. a. Tema ainuke sissetulek on ca 2700 krooni töötuskindlustushüvitist. Kuude lõikes see summa väheneb. Otsuse kättesaamisel ehmatas trahvisumma teda väga. Politseinikult nõu küsides soovitati kirjutada maksetähtaja pikendamise avaldus. Trahvisumma on segi löönud kõik senised plaanid tööd otsida ja õpinguid jätkata. Töö otsimine on seotud sõidu- ja muude kuludega. Ka õpingute jätkamine vajab kulutusi; - menetlusalusel isikul ei ole varasemaid rikkumisi ning ta on seni käitunud seaduskuulekalt. Rikkumine on esmakordne. See on karistuse määramisel jäänud arvestamata, kuigi menetlusalune isik kirjutas väärteoprotokolli, et esimest korda ja enam ei tee; - kuigi alkoholijoovet mõõdeti indikaatorvahendiga, mille näit oli 0,64 mg/l, ei ole tulemus usutav, sest ei kasutatud tõenduslikku alkomeetrit. Menetlusalune isik tunnistab enne sõitmist lahja alkoholi tarvitamist, kuid ta ei arvanud, et teatud aja möödumisel on tema väljahingatavas õhus jätkuvalt alkoholi tunda. Külas poleks keegi aru saanud, et ta paar lonksu oli võtnud. Ta oli tõeliselt üllatunud kontrollimise tulemustest, kuid teha polnud enam midagi. Külas räägitakse, et need Elva konstaablid, kui kellegi juba kord ette võtavad, on üldse ühed põhjalikud kontrollijad. Liiklusprofülaktika põhiselt oli menetlusaluse isiku sõidustiil tehiolude kirjelduse kohaselt kindel, reaktsioonivõime normaalne, tajus aega ja kohta, füüsilisi eripärasid polnud, välimus puhas, sõidukist väljumine normaalne, kõnnak kindel, meeleolu rahulik. Silmad olid veidi punetavad ja märjad, kuid menetlusalune isik väidab, et see oli põhjustatud tema füüsilisest eripärast, kuid kindlasti mitte kõneväärne nähe. Täheldati ka häiritud kõnet, kuid kelle ei ole kõne häiritud kui politseipatrull ootamatult kinni peab ning menetlusaluse isikuna tuleb mõtetes kiirelt kaaluda oma õigusi ja kohustusi, pealegi esmakordselt. Kõigest eeltoodust järeldub tervisliku seisundi korrasolek. Eeltoodud tehiolude detailideni kontrollimine on oluline, sest 01.07.
  2. a liiklusseaduse muudatus on seotud alkoholi piirmääraga 0,75 mg liitri kohta väljahingatavas õhus ja rohkem. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist:

§ 7419

lg 1 järgi tühistamist täielikult ja

§ 7419lg 1 järgi karistuse vähendamist.

Kaebusele on lisatud Eesti Töötukassa 02.04.

  1. a otsus töötukindlustushüvitise määramisest Priit Toomsalule, kes on töötuna arvele võetud 20.03.
  2. a. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuuri kirjaliku seisukoha kohaselt kohtuväline menetleja nõustub Priit Toomsalu kaebusega osaliselt ning on nõus karistuse kergendamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, kes indikaatorvahendi näiduga ei nõustu, jääb alati õigus nõuda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, s.h. oma veres alkoholisisalduse määramist. Kõnealusel juhul märkis menetlusalune isik alkoholijoobe tuvastamise protokolli, et ta nõustub tuvastamise tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ning alkoholisisalduse 3 määramisest veres loobub. Seda kinnitas ta oma allkirjaga. Vaidlusaluse rikkumise hetkel ei olnud tõendusliku alkomeetri kasutamine kohustuslik. Puudus vastav seadus ja puudusid tõenduslikud alkomeetrid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel ei ole väljutud seaduse piiridest. Ka alates 01.07.
  3. a on mootorsõiduki juhtimine seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,50 – 1,49 milligrammi liitri kohta, karistatav kuni rahatrahviga 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Karistuse määramisel on arvesse võetud eelkõige rikkumise raskust. Antud juhul ei saa rääkida, et rikkumine pandi toime ettevaatamatusest või juhuslikult. Karistust kergendavad asjaolud karistuse määramise hetkel puudusid. Kahetsust juhtunu kohta avaldas Priit Toomsalu alles kaebuses maakohtule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades Priit Toomsalu hilisemat puhtsüdamlikku kahetsust on võimalik temale määratud karistust mõnevõrra kergendada Kohtu järeldused. LE § 70 p 1 järgi mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LE § 76 p 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 01.04.
  4. a kuni 30.06.
  5. a kehtinud

§ 20lg 3 järgi juht ei või olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 20

lg 4 järgi alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Alates 01.07.2009. a kehtiv LE 20. Sõiduki juhtimise keeld

(1)Mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
(3)Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
(31)Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. 4
(4)Juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.

§ 741. Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. 01.04.2009. a kuni 30.06.2009. a kehtinud

§ 7419. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Alates 01.07.2009. a kehtiv

§ 7419. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus lahendab Priit Toomsalu kaebuse kohtuvälise menetleja 01.06.2009.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et 08.05.2009.a. kella 20.50 ajal Priit Toomsalu Laguja külas Nõo vallas Tartumaal liikudes Elva suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Teo toimepanemise aeg ja koht ning teo toimepannud isik on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. K. ütlustega. Protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on tõendatud Priit Toomsalul alkoholisisaldus 0,64 mg ühes liitris väljahingatavas õhus. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalse tõendiga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Priit Toomsalule heidetakse ette LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõuete rikkumist. LE § 70 p 1 rikkumist tunnistab ka menetlusalune isik ise. LE § 76 p 1 rikkumise asjaolusid vaidlustab ta seaduse muudatustest põhjustatud asjaoludega. Kohus leiab, et Priit Toomsalu on rikkunud LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid.

§ 20

lg 1 järgi mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seadus ei ole selles osas muutunud. Piit Toomsalul ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja selle tõttu tal ei olnud politseiametniku nõudel esitada seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumenti. LE § 70 p 1 nõuete rikkumisega kaasneb vastutus

§ 741lg 1 järgi.

LE § 76 p 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Dokumentaalse tõendiga, joobeseisundi tuvastamise protokolliga on tõendatud Priit Toomsalul alkoholijoove. Joovet näitas indikaatorvahend ja tehiolude kirjeldus alkoholijoobe kontrollimisel. Tehiolude kirjeldus ei tekita kahtlust alkoholijoobe olemasolus. Alkoholilõhn suust, silmade sidekestade punetus ja häiritud kõne on alkoholi tarvitamise tagajärjed. Asjakohatud on menetlusaluse isiku väited selles, et häiritud kõne tekkis tal suhtlemisest politseiametnikega, kes teda kinni pidasid ja silmade punetus on tingitud füüsilisest omapärast. Menetlusalune isik ei eita alkoholi tarvitamist ja seda asjaolu kinnitab dokumentaalse tõendiga tuvastatud alkoholi lõhn suust. Miski ei lükka ümber füüsilise seisundi eripära alkoholist tulenevaid põhjusi. Kuigi menetlusaluse isiku kõnnak oli kindel ja reaktsioonivõime normaalne, viisid teda endast välja liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud. See asjaolu viitab olukorrale, kus ootamatus liiklussituatsioonis võivad kaasneda rasked tagajärjed menetlusalusele isikule endale kui ka kaasliiklejatele. Vaidlusalusel juhul on menetlusaluse isiku muutused füüsilises eripäras otseses põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Seda asjaolu kinnitab ka indikaatorvahendiga mõõtmise tulemus. Priit Toomsalu pani teo toime kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitamise järel pidi ta vähemalt möönma joobeseisundi tekkimist ja mootorsõidukiga sõitma asudes teadma joobeseisundi võimalikkusest.

§ 20

lg 4 järgi alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Eeltoodud piirmäärad ei ole vaidlusaluse teo toimepanemise järel seaduses muutunud. Joove tuvastati menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse

  1. aprilli
  2. a määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korda“ järgides. Juhil oli õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Priit Toomsalu loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres ja sellega nõustus joobeseisundi tuvastamisega indikaatorvahendi abil. Priit Toomsalul tuvastati indikaatorvahendiga alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus, 0,64 mg liitri kohta, mis vastab kergele alkoholijoobele.
  3. juulist
  4. a kehtima hakanud seaduse muudatuse järgi järgneb kriminaalvastutus, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 milligrammi ja rohkem sõltumata varasemast karistusest samasuguse teo eest. Priit Toomsalul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähem kui 0,74 milligrammi ja rohkem kui 0,25 milligrammi. Alkoholisisalduse määrast tulenevalt on tema tegu karistatav väärteomenetluses ka kohtus kaebuse läbivaatamise ajal. Seaduse muudatus ei ole kaebuse esitaja olukorda halvendanud ning seetõttu ei ole põhjust arvestada seaduse tagasiulatuva jõuga ning kergendada karistust eeltoodud põhjusel. Karistamine ei sõltu süüdlase sotsiaalsest seisundist, vaid süü suurusest ja teistest KarS § 56 sätestatud asjaoludest. 6 Puhtsüdamlik kahetsus on inimesele loomupärane tegevus, kui ta teolt tabatakse. Õigust kahetseda ei ole tarvis ette öelda ega meelde tuletada. Kohtuväline menetleja on põhjendatult väitnud, et otsuse tegemisel ei olnud talle teada karistust kergendavate asjaolude olemasolu. Kuna puhtsüdamlik kahetsus ilmnes kaebemenetluses kohtus, siis on kohtuväline menetleja nõus karistuse vähendamisega. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest kergemaliigilise karistusega

§ 7419lg 1 sätestatud sanktsiooni ühe kolmandiku määras.

Priit Toomsalu on varem karistamata isik. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamlikku kahetsust. Nendel asjaoludel on kohtuvälise menetleja mõistetud karistus ülemäära suur. Karistuse vähendamine täidab Priit Toomsalu suhtes eripreventiivset eesmärki, hoiab teda edaspidi samasugustest tegudest. Kuna ühe teoga on toime pandud kaks liiklusseaduse erinevatele paragrahvidele vastavat tegu, tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus, raskema sanktsiooni,

§ 7419lg 1 järgi.

03.06.

  1. a on Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Enn Virk on lükanud Priit Toomsalule 01.06.2009.a määratud rahatrahvi täitmisele pööramise edasi üheks aastaks, alates 18.06.
  2. a kuni 17.06.
  3. a. Rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamine on jõus. Rahatrahv vähendatud ulatuses tuleb ära tasuda edasilükkamise tähtajaks, s.o. 17.06.
  4. a. Ene Muts Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.