Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteomenetlus Rene Rohtlaane suhtes LS § 7435 lg 1 järgi, tuleb lõpetada, VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja märkis, et Rene Rohtlaan jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Rene Rohtlaant väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest LS § 741 lg 2 järgi arestiga 5 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Rene Rohtlaane süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises 21.01.2009.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: Eelõige menetlusaluse isiku suhtes 21.01.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel Karl Kalda poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 1098174, 2 millisest nähtub, et Rene Rohtlaan on tunnistanud, et juhtis eelpool märgitud kuupäeval s.o 21.01.09.a autot, kuna auto oli vaja toimetada sõbra hoovi ning et ta soovib kergemat karistust (lk 1). Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millisest nähtub, et 21.01.2009.a. kell 11.01 eemaldati Rene Rohtlaan liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki Mercedes Benz reg nr. xxx juhtimiselt Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel Karl Kalda poolt ning seda seoses sellega, et Rene Rohtlaanel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (lk 2). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtusb, et ka 28.07.2008.a. otsustas politseiametnik Karl Kalda kõrvaldada Rene Rohtlaan sõiduki Mercedes Benz reg nr. xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (lk 8). Rene Rohtlaan poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi on õige. Kohus nõustudes kohtuvälise menetleja taotlusega, asub seisukohale, et Rene Rohtlaan tuleb temale süüks arvatud väärteo toimepanemises,
lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel õigeks mõista s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Nimelt asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et Rene Rohtlaanel puudus 21.01.2009.a. kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri. Menetlusalust isikut ei ole antud asjaolus ülekuulatud, menetlusalune isik ei ole andnud märgitu kohta seletust, samuti ei ole kohtule esitatud muid kontrollitavaid tõendeid, millised oleksid aluseks Rene Rohtlaanele süüks arvatava väärteo,
Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Rene Rohtlaane süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises on aga tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo toime tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudub õigus sõidukit juhtida, kuid vaatamata sellele teadmisele, asus Rene Rohtlaan mootorsõidukit juhtima. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Rene Rohtlaan on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kohus asub seisukohale, et Rene Rohtlaan ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on ka varem Rene Rohtlaant karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Lisaks on Rene Rohtlaant karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole viimane hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga - 5 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 26. november 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.