lg1 järgi, Juhan Mikkori, Teet Peetre ja Risto Kaunissaare süüdistusasi kuriteos
lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav MIKK MEIKAS, ik. 38705270027, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:
39006200063, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 1) 14. jaanuar 2009.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel
p1,4 alusel 80 tundi üldkasulikku tööd kuue kuu jooksul; 2 tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistus kuriteos
39005190354, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; süüdistus kuriteos
lg1 järgi ning RISTO KAUNISSAAR, ik.38907030308, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 16. aprilli 2009.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel
lg1 järgi; Kaitsjad riigiõigusabi korras Teet Peetrel vandeadvokaat Vahur Tänav ja Risto Kaunissaarel vandeadvokaat Sulev Raudsepp, Mikk Meikasel kokkuleppel vandeadvokaadi abi Kairi Tuulmägi, Juhan Mikkoril kokkuleppel vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada MIKK MEIKAS kuriteos
alusel Mikk Meikase poolt eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 04.09.2009.a. kell 03.30-17.00. so. üks päev arvata karistusaja hulka. Mikk Meikase poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oleks vangistus kaks
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta Mikk Meikasele mõistetud vangistus tingimisi kahe
lg 1 alusel kohustada Mikk Meikast katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Kohus määrab, et Mikk Meikasele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Mikk Meikas anda katseajaks temale Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 11. detsembrist 2009.a. Mikk Meikase suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tühistada. 3 Süüdi tunnistada JUHAN MIKKOR kuriteos
lg1 alusel Juhan Mikkori poolt eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 04.09.2009.a. kuni 06. septembrini so. kolm päeva arvata karistusaja hulka. Juhan Mikkor poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oleks vangistus viis
sätete kohaldamisega Juhan Mikkorile mõistetud ja tema poolt ärakandmata karistus 5 (viis) kuud 27 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 5 (viis) kuule 27 päevale (5x30=150+27= 177) ehk 177 vangistuspäevale vastab (177x2) 354 (kolmsada viiskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. 354 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Juhan Mikkor suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tühistada. Süüdi tunnistada TEET PEETRE kuriteos
§-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata Risto Kaunissaare suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16. aprilli 2009.a. kohtuotsusega
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Mikk Meikaselt riigituludesse menetluskulu - sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja menetluskuluna narkootilise aine ekspertiiside maksumus 3013 (kolm tuhat kolmteist) krooni 90 senti. Välja mõista Juhan Mikkorilt riigituludesse menetluskulu –sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja menetluskuluna narkootilise aine ekspertiisi maksumus 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) krooni. Välja mõista Teet Peetrelt riigituludesse menetluskulu –sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista Risto Kaunissaarelt riigituludesse menetluskulu –sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 5 Sundraha ja muu menetluskulu-ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-20394, isik kelle eest tasutakse – kas, Mikk Meikas, Juhan Mikkor, Teet Peetre või Risto Kaunissaar, nõude liik – sundraha. Sundraha ja muu menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
Juhan Mikkorit süüdistatakse selles, et tema omandas 2009 a korduvalt Mikk Meikaselt ja Teet Peetrelt ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil väikeses koguses narkootilist ainet kanepi töötlemise produkti marihuaanat, valdas, müüs ja vahendas seda teistele isikutele: 2009.aastal omandas korduvalt edasimüümise eesmärgil Mikk Meikaselt 0,6 g portsjonite kaupa ja Teet Peetrelt kokku 6-8 grammi, so väikeses koguses, narkootilist ainet kanepi töötlemise produkti marihuaanat, mida müüs korduvalt väikeses koguses 0,5-1 g portsjonite kaupa enda tuttavatele: M.M.ile, R.K., P.U.le, J.V.le hinnaga 300.- kr gramm; samuti samal ajavahemikul andis seda edasi korduvalt väikeses koguses ühiseks suitsetamiseks enda tuttavatele M.N.ile, R.K., G.P.le. 23.04.2009 a õhtul Juhan Mikkor sai tema poolt Mikk Meikaselt tellitud ning Mikk Meikase poolt Tallinnast saadetud kanepi töötlemise produkti marihuaana kätte, seejärel võttis telefoni teel ühendust T.P.uga, kellega kohtus Kuressaare linnas ööklubi Diva taga parklas, kus andis üle eelnevalt tasutud 600 krooni eest T.P.le üle ca 2 g kanepi töötlemise produkti marihuaanat. Oma sellise tegevusega Juhan Mikkor rikkus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, mille kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud. Sama seaduse § 2 lg 3 sätestab: käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on Eesti Vabariigis seadusega keelatud. Nimekirja I on kantud: Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Oma sellise tegevusega, mis seisnes väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus vahendamises ning omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil, pani Juhan Mikkor toime
Teet Peetret süüdistatakse selles, et tema omandas 2009 a juunikuus kohtueelses menetluses tuvastamata isikult 6-8 g kanepi töötlemise produkti marihuaanat ja 2009 a juunikuus Kuressaare linnas müüs selle osade kaupa ebaseaduslikult Juhan Mikkorile, kokku 6-8 g kanepi töötlemise produkti marihuaanat, mis on marihuaana väike kogus, millega rikkus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, mille kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud. Sama seaduse § 2 lg 3 sätestab: käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine; 7 samuti Sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1, mille kohaselt nimekirja I kantud ained on narkootilised ja psühhotroopsed ained. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on Eesti Vabariigis seadusega keelatud. Nimekirja I on kantud: Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Oma sellise tegevusega, mis seisnes väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil, pani Teet Peetre toime
Risto Kaunissaart süüdistatakse selles, et selles, et tema vahendas 23.04.2009 aastal J.P.i poolt T.P.ult väikeses koguses, s.o 2 grammi, narkootilise aine marihuaana omandamist. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on Eesti Vabariigis seadusega keelatud. Oma sellise tegevusega, mis seisnes väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus vahendamises, pani Risto Kaunissaar toime
Prokurör on saatnud toimiku Mikk Meikase, Juhan Mikkori, Teet Peetre ja Risto Kaunissaare süüdistusasjas koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Mikk Meikas, Juhan Mikkor, Teet Peetre ja Risto Kaunissaar on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Mikk Meikas ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Ingmar Lääts nõustusid Mikk Meikas’ ele süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Mikk Meikas ’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
alusel eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 04.09.2009 09 kell 03.30- 17.00, s.o. 1 päev, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 päeva vangistust
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. 8 Kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Juhan Mikkor ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid Juhan Mikkorile süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Juhan Mikkorile nõutava karistuse liigis ja määras.
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 5 (viis) kuud 27 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 5 (viis) kuule 27 päevale (5x30=150+27= 177) ehk 177 vangistuspäevale vastab (177x2) 354 (kolmsada viiskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. 354 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
Kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Teet Peetre ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid Teet Peetrele süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Teet Peetrele nõutava karistuse liigis ja määras.
Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Risto Kaunissaar ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid Risto Kaunissaarele süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Risto Kaunissaarele nõutava karistuse liigis ja määras.
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata Risto Kaunissaare suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu 16.04.2009 a otsusega
järgi mõistetud karistus vangistus 3 kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (nelja) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 7 (seitse) kuud. Ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud vangistust.
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 7 (seitse) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 7 (seitsmele) vangistuskuule (7x30=210) ehk 210 vangistuspäevale vastab (210x2) 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 420 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: Mikk Meikas, Juhan Mikkor, Teet Peetre ja Risto Kaunissaar selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud ja nad nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. Kokkulepitud karistuste tähendus ja olemus on arusaadav. Kokkulepped on nad sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Maakohtu seisukoht. 9 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatavad Mikk Meikas, Juhan Mikkor, Teet Peetre ja Risto Kaunissaar, kaitsjad ja prokurör kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et Mikk Meikas, Juhan Mikkor, Teet Peetre ja Risto Kaunissaar tuleb süüdi tunnistada neile süüks arvatud kuritegude toimepanemises ning nendele tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistused vastavad
§-s 56 sätestatule. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et käesolevas kriminaalasjas Mikk Meikasele süüks arvatud kuritegu on I astme kuritegu ja Juhan Mikkori, Teet Peetre ja Risto Kaunissaare poolt on toimepandud II astme kuritegu. Juhan Mikkor on varasema kohtuotsusega määratud töötunnid edukalt sooritanud. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub Mikk Meikas’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalamäära ja II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks Mikk Meikase puhul 10875 krooni ja teiste süüdistatavate puhul 6525 krooni. Menetluskulude hulka kuuluvad ka asjas teostatud narkootilise aine ekspertiiside tegemise tasud ja nii kuulub Mikk Meikaselt väljamõistmisele kolm ekspertiisitasu summades 1510 krooni, 926 krooni ja 577.90 krooni. Juhan Mikkorilt kuulub väljamõistmisele ühe ekspertiisitasu summas 1812 krooni. Juhan Mikkori ja Mikk Meikase kaitsjad taotlesid menetluskulude väljamõistmisel nende kaitsealuste suhtes KrMS § 180 lg3 kohaldamist, so. osa menetluskuludest riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Nii Juhan Mikkor kui Mikk Meikas on varem kriminaalkorras karistatud isikud ja uusi kuritegusid toime pannes on nad oma käitumisega andnud alust resotsialiseerumisväljavaateid hinnata mitte väga perspektiivikateks. Toimikus olevad tõendite pinnalt ei ole kohtul alust hinnata süüdistatavate või nende perekondade rahalist olukorda raskeks. Nii Mikk Meikas kui Juhan Mikkor on täisealised töövõimelised noored mehed. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks Mikk Meikase ja Juhan Mikkori vabastamist menetluskulude tasumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.