1-08-12788/17 | Europaius

Kriminaalasi 1-08-12788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 13.aprillil 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-12788

(08210000005)Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Rahvakohtunikud Malle Vaino ja Anne Rembel Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus, Leonora Nõmmik, Svetlana Hamaza Prokurör Kalmer Kask Kaitsjad Asja läbivaatamise kuupäev Vitali Davõdtšik kaitsja Paul Paas Oleg Latt kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm 16.03; 17.03; 03.04 ja 13.04.2009 a. osaliselt kinnisel kohtuistungil Vitali Davõdtšik süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2,3 järgi Kriminaalasi Süüdistatav RESOLUTSIOON Oleg Latt süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2,3 järgi üldmenetluse korras; Vitali Davõdtšik, isikukood 36806272210 Eesti kodanik, kesk- eriharidus, elukoht xxx töökoht xxx, varem kohtu poolt karistamata. Oleg Latt, isikukood 37811142223 Eesti kodanik, kesk- eriharidus, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kohtu poolt karistamata. Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg 1,2; § 314; § 318 ; § 319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: 1 VITALI DAVÕDTŠIK õigeks mõista temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 294 lg 2 p 2,3 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. OLEG LATT õigeks mõista temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 294 lg 2 p 2,3 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel KOHTUKULUD: Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 181 - 13, 40 krooni V.Davõdtšiku kaitsjale toimiku paljundamise kulu; - 13, 40 krooni O.Latti kaitsjale toimiku paljundamise kulu; - 2230,20 krooni Oleg Latti kaitsjale osutatud õigusabi eest kaitsjatasu; - 2674 krooni toimiku materjalide tõlketeenuste eest. ASITÕENDID: CD plaat säilitada toimiku juures. kõnede salvestistega DVD plaat menetlustoimingute kohta Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 06.05.

Süüdistuse sisu Vitali Davõdtšik on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema xxxx xxx xxx ametikohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 8 on xxx politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 ja § 36 lg 1 on politseiametnike pädevuses liiklus-järelevalve teostamine, õigusrikkumise tuvastamisel selle fikseerimine ning väärteomenetluse alustamine. Viimatinimetatud ülesannete teostamisel on vanemkonstaabli ülesandeks ka väärteo-materjalide vormistamine. Vastavalt xxx korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve vanemkonstaabli ametijuhendi (kinnitatud xxx 20.
2004 käskkirjaga nr 81; lisa 5) punktile 2.
peab vanemkonstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab vanemkonstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab vanemkonstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. 24.03.2008 kella 17.55 paiku, olles teenistuses ning täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas xxx korrakaitsetalituse konstaabel Oleg Latt’iga, peatas Vitali Davõdtšik Tallinn-Peterburi maanteel, xxx tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõidu-auto xxx (reg.nr. xxx) seoses viimase poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). V. Davõdtšik palus R. T istuda väärteoprotokolli koostamiseks politseiautosse, misjärel V. Davõdtšik ja O. Latt, eesmärgiga saada altkäemaksu, jätsid oma ametiseisundit ära kasutades 2 vormistamata väärteomaterjalid ning andsid R T mõista, et olukorda on võimalik lahendada ka protokolli vormistamata. Summat nimetamata, selgitati R. T, et vältimaks võimalikke arusaamatusi peab ta ise nendega võtma ühendust ja maksma vastutasuna protokolli vormistamata jätmise eest. Taoline politseiametnike tegevus on vaadeldav altkäemaksu nõudmisena. 01.04.2008 kella 19.30 paiku Jõhvi linnas, XXX asuva maja juures toimunud juhusliku kohtumise käigus lepiti R. T ja eelnevalt nimetatud politseitöötajate vahel kokku, et R. T toob alt-käemaksuks mõeldud raha ja annab V. Davõdtšik’ule ning O. Latt’ile üle 12.04.2008 kell 21.00 paiku bensiinitanklas, mis asub aadressil Tartu mnt 26, Jõhvi linn. 12.04.2008 kella 21.25 paiku toimunud kohtumisel Tartu mnt 26, Jõhvi linn asuva tankla juures said V. Davõdtšik ja O. Latt R. T altkäemaksuna 4000.- krooni 500-krooniste kupüüridena vastutasuna selle eest, et antud isikud jätsid oma ametiseisundit ära kasutades 24.03.2008 vormistamata väärteo-protokolli R. T suhtes. Raha üleandmine toimus politseiauto XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel. Sellele eelnenud lühikese vestluse käigus R. T, V. Davõdtšik’u ja O. Latt vahel soovitati R. T altkäemaksuks kaasa võetud raha jätta auto tagaistmele, kus oli mapp. R. T jättis politseiametnike nähes raha mapi peale ja väljus politseiautost, istudes oma sõidukisse. Sündmuskohalt lahkumise hetkel peeti V. Davõdtšik ja O. Latt pärast raha üleandmist kahtlustatavatena kinni Politseiameti politseikontrolli osakonna töötajate poolt. Vahetult pärast kinnipidamist läbi viidud sündmuskoha vaatluse käigus leiti politseisõiduki XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel asuva musta mapi peal kaheksa 500-kroonist rahakupüüri. Vitali Davõdtšik tegevus on vaadeldav ametiisiku poolt raha vastuvõtmisena vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo, kui see on toime pandud altkäemaksu nõudmisega ja grupi poolt, s o ta nõudis ja võttis grupis alt-käemaksu, millega pani toime KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Oleg Latt on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema töötab XXX politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli ameti-kohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 9 on konstaabel politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 ja § 36 lg 1 on politseiametnike pädevuses liiklus-järelevalve teostamine, õigusrikkumise tuvastamisel selle fikseerimine ning väärteomenetluse alustamine. Viimatinimetatud ülesannete teostamisel on konstaabli ülesandeks ka väärteomaterjalide vormistamine. Vastavalt XXX XXX Politseiosakonna korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve konstaabli ametijuhendi (kinnitatud XXX 20.05.2004 käskkirjaga nr 81; lisa 6) punktile 2.
peab konstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab konstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab konstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. 24.03.2008 kella 17.55 paiku, täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas XXX korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Vitali Davõdtšik’uga, peatas Oleg Latt Tallinn-Peterburi maanteel, Jõhvi Statoili tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõiduauto XXX (reg.nr. XXX) seoses viimase poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). V. Davõdtšik palus R. T istuda väärteoprotokolli koostamiseks politseiautosse, misjärel V. Davõdtšik ja O. Latt, eesmärgiga saada altkäemaksu, jätsid oma ametiseisundit ära kasutades vormistamata väärteomaterjalid ning andsid R T mõista, et olukorda on võimalik lahendada ka protokolli vormistamata. Summat nimetamata, selgitati R. T, et vältimaks võimalikke 3 arusaamatusi peab ta ise nendega võtma ühendust ja maksma vastutasuna protokolli vormistamata jätmise eest. Taoline politseiametnike tegevus on vaadeldav altkäemaksu nõudmisena. 01.04.2008 kella 19.30 paiku Jõhvi linnas, Kaare 35 asuva maja juures toimunud juhusliku kohtumise käigus lepiti R. T ja eelnevalt nimetatud politseitöötajate vahel kokku, et R. T toob alt-käemaksuks mõeldud raha ja annab V. Davõdtšik’ule ning O. Latt’ile üle 12.04.2008 kell 21.00 paiku bensiinitanklas, mis asub aadressil Tartu mnt 26, Jõhvi linn. 12.04.2008 kella 21.25 paiku toimunud kohtumisel Tartu mnt 26, Jõhvi linn asuva tankla juures said V. Davõdtšik ja O. Latt R. T altkäemaksuna 4000.- krooni 500-krooniste kupüüridena vastutasuna selle eest, et antud isikud jätsid oma ametiseisundit ära kasutades 24.03.2008 vormistamata väärteo-protokolli R. T suhtes. Raha üleandmine toimus politseiauto XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel. Sellele eelnenud lühikese vestluse käigus R. T, V. Davõdtšik’u ja O. Latt vahel soovitati R. T altkäemaksuks kaasa võetud raha jätta auto tagaistmele, kus oli mapp. R. T jättis politseiametnike nähes raha mapi peale ja väljus politseiautost, istudes oma sõidukisse. Sündmuskohalt lahkumise hetkel peeti V. Davõdtšik ja O. Latt pärast raha üleandmist kahtlustatavatena kinni Politseiameti politseikontrolli osakonna töötajate poolt. Vahetult pärast kinnipidamist läbi viidud sündmuskoha vaatluse käigus leiti politseisõiduki XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel asuva musta mapi peal kaheksa 500-kroonist rahakupüüri. Oleg Latt tegevus on vaadeldav ametiisiku poolt raha vastuvõtmisena vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo, kui see on toime pandud altkäemaksu nõudmisega ja grupi poolt, s o ta nõudis ja võttis grupis altkäemaksu, millega pani toime KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Süüdistatavad Oleg Latt ja Vitali Davõdtšik eitasid oma süüd s.o R T altkäemaksu nõudmist ja raha vastuvõtmist. Kohus hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis, et kohtualustele esitatud süüdistusest tulenevalt on tõendatud, et Vitali Davõdtšik töötas XXX XXX politseiosakonna korrakaitsetalituse vanem-konstaabli ametikohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 8 on vanemkonstaabel politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Oleg Latt töötas XXXkorrakaitsetalituse konstaabli ameti-kohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 9 on konstaabel politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 ja § 36 lg 1 on politseiametnike pädevuses liiklus-järelevalve teostamine, õigusrikkumise tuvastamisel selle fikseerimine ning väärteomenetluse alustamine. Viimatinimetatud ülesannete teostamisel on vanemkonstaabli ja konstaabli ülesandeks ka väärteo-materjalide vormistamine. Vastavalt XXX XXX Politseiosakonna korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve vanemkonstaabli ametijuhendi (kinnitatud Ida PP politseiprefekti 20.
2004 käskkirjaga nr 81; lisa 5) punktile 2.
peab vanemkonstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab vanemkonstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab vanemkonstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt XXX XXX korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve konstaabli ametijuhendi (kinnitatud XXX politseiprefekti 20.05.2004 käskkirjaga nr 81; lisa 6) punktile 2.
peab 4 konstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab konstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab konstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. Kohus leidis, et kogutud tõendite kogumiga on tõendatud, et V.Davõdtšik 24.03.2008 kella 17.55, olles teenistuses ning täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas XXXkorrakaitsetalituse konstaabel Oleg Latt’iga, peatas Tallinn-Narva maanteel, Jõhvi Statoili tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõiduauto XXX reg.nr. XXX seoses sõidukijuhi poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). Kohus leidis, et nimetatud V.Davõdtšiku tegevus on õiguspärane tööülesannete täitmine ning tuleneb eelviidatud vanemkonstaabli ametijuhendist. Kohus leidis, et O.Lattile esitatud süüdistus ei ole tõendatud selles, et Oleg Latt peatas Tallinn-Peterburi maanteel, et 24.03.2008 kella 17.55 paiku, täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas XXX korra-kaitsetalituse vanemkonstaabel Vitali Davõdtšik’uga Jõhvi Statoili tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõiduauto XXX (reg.nr. XXX) seoses viimase poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). Kogutud tõenditega s.o O.Latti ütlustega on tõendatud, et R.T sõiduauto peatas V.Davõdtšik ja koos R.T tulid nad politseiauto juurde, kus juhti kõrvalistmel istus O.Latt, kes kontrollis sel ajal sõiduki liikluskindlustuse olemasolu ja andmeid auto tehnoülevaatuse läbimise kohta. R.T ütlused seonduvad O.Latti ütlustega, et V.Davõdtšik peatas R.T auto, esitles end ja palus T istuda politseiautosse. Järgnevalt on V.Davõdtšikule ja O.Lattile esitatud süüdistus selles, V. Davõdtšik ja O. Latt, eesmärgiga saada altkäemaksu, jätsid oma ametiseisundit ära kasutades vormistamata väärteomaterjalid. Kohtualustele esitatud süüdistus on sisustamata selles, millise R.T poolt toimepandud konkreetse väärteo toimepanemise ja kui suure lubatud kiiruse ületamise jätsid politseiametnikud vormistamata. Süüdistusest ei tulene, et politseiametnikud oma ametiseisundit ära kasutades panid toime õigusvastase ja seadusega mittelubatud teo. Süüdistuses ei ole nimetatud väärteo täpset kvalifikatsiooni, mille kohta politseiametnikud jätsid vormistamata vääreoprotokolli. Liiklusseaduse § 74`22 sisaldab 24.03.2008.a. kehtinud redaktsiooni järgi s.o R.T poolt väärteo toimepanemise ajal viis erinevat väärteokoosseisu. Neist ühegi väärteokoosseisu vormistamata jätmises ei ole süüdistusest nähtuvalt O.Latti ja V.Davõdtšikut süüdistatud. Siinkohal ei saa kohus hinnata ka asjaolu, millise seadusega mittelubatud teoga on tegemist, et hinnata politseiametnike üleastumise raskust. Politseiametnike V.Davõdtšiku ja O.Latti käitumist R.T väärteo toimepanemise kohta väärteoprotokolli mittekoostamise osas ei ole hinnanud ka XXX juhtkond ega ole kõnealuse O.Latti ja V.Davõdtšiku käitumise kohta algatanud distsiplinaarmenetlust väärteoprotokolli vormistamata jätmise kohta R.T. Kohus ei sisusta omapoolselt süüdistuse puudusi ja süüdistatavate õigusvastase käitumise tuvastatud asjaolude osas, mis väljuvad süüdistuse piiridest - ei saa kohus ka isikut süüdi tunnistada. V.Davõdtšik ja O.Latt selgitasid, et R.T rikkumine kiiruse ületamisel ei olnud suur ja võimalik maksimaalne karistus olnuks selle eest rahatrahv 600 krooni. Süüdistus ei ole võtnud seisukohta ka eelnimetatu osas. R.T andis selgitusi, et kiirust oli veidi üle lubatu. Politseiametnikud pidasid võimalikuks R.T toimepandud rikkumise eest teha suulise hoiatuse. Kohtuliku uurimise käigus ei kogutud tõendeid selle kohta, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud täites oma töökohustusi J.T kiiruse ületamise juhtumit menetledes, panid toime seadusega mittelubatud teo kui jätsid nende sõnul – vormistamata väärteoprotokolli R.T rikkumise kohta. Kohus leidis, et süüdistuses loetletud Liiklusjärelevalve teostamise korra sätetele § 12 ja § 36 lg 1 ning vanemkonstaabli ja konstaabli ametijuhendi vastavatele punktidele viidates ei 5 märkinud riiklik süüdistaja, et V.Davõdtšik ja O.Latt eelnimetatud sätteid on rikkunud oma tööülesannete täitmisel ja neile ei ole esitatud süüdistust nimetatud sätete rikkumises. Väärteomenetluse seadustiku §53 lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Seadusandja ei ole ette näinud, et rikkumise eest suulise hoiatamise korral vormistatakse kohustuslikus korras väärteomenetluse protokoll. Seega on suuline hoiatamine ametniku seadusega lubatud otsus, mida ei reguleerita põhjalikumalt väärteomenetluse seadustikus ega sellest alamalseisvais õigusaktides. Seadusandja on andnud politseiametnikule volitused, otsustada vastavalt eeltoodud väärteomenetluse seadustiku sätte vähetähtsa rikkumise korral piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Kohus leiab, et 23.04.2008 R.T väärteoprotokolli vormistamata jätmisega nad ei ole pannud toime eelnevalt seadusega mittelubatud tegu ja V.Davõdtšiku ja O.Latti käitumises puudub KarS § 294 ette nähtud koosseisuline tunnus – seadusega mittelubatud teo toimepanemine. Vitali Davõdtšikule ja Oleg Lattile on esitatud süüdistus selles, et 23.04.2008 jätsid nad R.T vormistamata väärteoprotokolli ja andsid R T mõista, et olukorda on võimalik lahendada ka ilma protokolli vormistamata. Summat nimetamata selgitati T, et vältimaks võimalikke arusaamatusi peab ta ise nendega võtma ühendust ja maksma vastutasuna protokolli vormistamata jätmise ees. Taoline politseiametnike tegevus on vaadeldav altkäemaksu nõudmisena. Samas on sisustamata süüdistus„ andsid R T mõista“ mille kohta ei ole kogutud tõendeid s.o „mõista andmise“ kohta. Eeltoodud süüdistust põhjendavate kogutud tõendite kogum puudub. Tunnistajate ja kohtualuste ütlused puuduvad tegevuse kohta, millest ühemõtteliselt tuleneb järeldus, et R.T on nii 23.
kui ka 1.04.2008 mõista antud altkäemaksu nõue väärteoprotokolli vormistamata jätmise eest. Kohtuistungil kogutud tõendite kogumist ilmneb, et 23.04.2008 R.T politseiautos väärteoprotokolli ei koostatud ja R.T sai aru, et väärteomenetlus lubatud kiiruse ületamise osas on lõppenud. Nimetatud arusaam väljendus R.T käitumises 01.aprillil 2008 kui R.T omal initsiatiivil soovis suhelda politseiametnikega ja istus politseiautosse, milles olid O.Latt ja V.Davõdtšik. T selgitas, et ta soovis tänada (tänamise viisi sisustamata) omal initsiatiivil politseiametnikke selle eest, et temale ei vormistatud väärteoprotokolli. Samuti oli tema suhtes väärteomenetluse lõppemine teada 23.04.
a. toimunus ja ta oli selles veendunud ka 8.04.2008 kui kirjutas politseile avalduse toimingu õiguspärasuse kontrollimiseks. Politseiameti seisukohta ja vastust R.T politseiametnike poolt väärteoprotokolli vormistamata jätmise õiguspärasuse või mitteõiguspärasuse kohta kriminaalasja materjalid ei sisalda ja põhjendatud ning seadusest tulenevat seisukohta ei ole võetud ka käesoleva kriminaalasja raames esitatud süüdistuses. R. T kohtuistungil antud ütlustest selgub, et väärteo toimepanemise ajal 24.03.2008.a., s.o „esimesel korral rahast ei räägitud, üksnes teisel korral.” Samas 01.04.2008 s.o teisel korral toimunud kohtumise algatajaks on R T. Kohtukõlblikke tõendeid ei ole kogutud selle kohta, et kumbki süüdistatavatest oleks otsinud R T kontakti. O.Latt ja V.Davõdtšik ei ole peale 23.04.2008 R.T tülitanud põhjuseta liikluses, ei ole R.T uuesti peatanud, ise temale kontaktandmeid andnud ega tema kontaktandmeid otsinud, kuigi linnas liiklemisel on nad R.T märganud. 1.04.2008 V.Davõdtšik ja O.Latt kohtumisel keeldusid R.T oma telefoninumbrit andmast ja nende käitumine, kohtualuste endi sõnul oli R.T suhtes tõrjuv. Tarumi aktiivsust ise politseiametnikega kontakteeruda kinnitavad: R. T ütlused, mille kohaselt ta nägi ise 01.04.2008a. patrullivaid V.Davõdtšikut ja O.Latti ning läks ise, omal initsiatiivil nende auto juurde. Teisel kõnelusel olid politseinikud R.T “mõista antud, et tuleb maksta“. Tunnistaja A.S ütlused kohtuistungil ei kinnita asjaolu, et politseiametnikud O.Latt ja V.Davõdtšik otsivad tema abil R.T taga. A.S ütlused on vastuolus R.T ütlustega ning A.S 6 kinnitas kohtuistungil, et O.Latt ja V.Davõdtšik ei ole palunud temal R.T teatada, et nad otsivad R.T. Eelnimetatud tõendite kogumit hinnates kohus märgib, et ühe tunnistaja ebajärjekindlad, konkretiseerimata ja mitmeti tõlgendatavad ütlused „mõista andmise kohta“ ei ole küllaldaselt põhjendatud tõendite kogum V.Davõdtšiku ja O.Latti altkäemaksu nõudmise kohta. R.T ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et rahast V.Davõdtšikuga ja O.Lattiga juttu ei olnud kuid tunnistaja arusaam tulenes omavahel vestlemisest, mille käigus meenutas üksnes V.Davõdtšiku poolt öeldud lauset – sa tead kust meid leida. Vestluse käigu konkreetsuse ja tõepärasuse kohta tõendid puuduvad. Kohus leiab, et altkäemaksu nõudmist põhjendava tõendina V.Davõdtšiku poolt öeldud lauset – sa tead, kust meid leida - ei hinda kohus tõendite kogumisse kuuluvana, mis tõendab V.Davõdtšiku poolt R.T altkäemaksu nõudmist. Lauset - sa tead, kust meid leida - ei ole alust käsitleda altkäemaksu nõudmisena, kuna politseiametnike leidmiseks, nendega kontakteerumiseks on üldtuntud fakt, et see on politseijaoskond, mistõttu sellisel viisil nende asukoha leidmise soovitus välistab põhjendatud seose altkäemaksu vastuvõtmise soovi väljendusena. Samas ei ole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et O.Latt oleks nõudnud R.T altkäemaksu. Altkäemaksu nõudmise korral grupi poolt iseloomustab lisaks KarS § 294 toodud koosseisulistele tunnustele ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kohus ei tuvastanud politseiametnike poolt 23.04.2008 nende käitumises õigusvastasust. R.T poolt omaksvõetud initsiatiivi politseiametnike tänamise viisi otsimisel 1.04.2008 ei ole põhjendatud politseiametnike samaaegselt seostada R.T altkäemaksu nõudmisega. Lugedes tõendatuks, et tunnistaja, ilmutades oma initsiatiivi küsis ja talle kahtlustatavate poolt vastati, millistel kuupäevadel on süüdistatavad tööl, ei tõenda see asjaolu tunnistajalt altkäemaksu nõudmist ega ka altkäemaksu saamisega nõustumist. Kuivõrd väärteomenetluses tehti suuline hoiatus juba 24.03.2008 ning tunnistaja T ütluste kohaselt temaga siis rahast ei räägitud, otseselt midagi ei nõutud, puudus suulise hoiatuse tegemise ajal igasugune põhjuslik seos ametnike poolt toime pandud teo - suulise hoiatuse tegemise ning R T aktiivsel pealekäimisel hiljem aset leidnud sündmuste vahel. Neid kahte sündmust seostab tunnistaja T ise ja tema initsiatiivil alustatud tegevus. V.Davõdtšikule ja O.Lattile ei ole esitatud süüdistust selles, et nad R.T huvides edaspidi panevad toime seadusega mittelubatud tegusid altkäemaksu andja huvides. Tunnistaja R T ja tunnistaja A.S ütlustega on tõendatud, et 12.04.2008.a. õhtul küsis R T A.S telefoni teel Oleg Latti telefoninumbrit, s.o vahetult enne kavandatavat raha üleandmist kuriteo matkimisel. R.T tegevus viitab sellele, et T kavandas juba enne 12.04.2008.a. kohtumist politseiametnike jaoks üllatuslikuks: ei esitlenud ennast, ei täpsustanud kus ta asub, ei selgitanud miks tal on vaja politseiametnikega kokku saada. Esimene s.o 21:17:50 toimunud telefonikõne näitab, et politseiametnikud ei oodanud 12.04.2008.a. väidetavalt varem kokkulepitud ajal ja kohas R.T vaid olid politseijaoskonnas. Lisaks nähtub teisest, O.Latti telefonikõnest, et kohtumise koht politseiametnikele oli teadmata. Tanklad on kohtuistungil antud ütluste kohaselt politseiametnike jaoks tavapäraseim kohtumiskoht. Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite kogumist ei ilmne, et 1.04.2008 leppis R.T politseiametnikega kokku kohtumise Kris Kütuse bensiinitanklas Tartu mnt 26 Jõhvis. R.T ütlustest tuleneb, et kokkusaamise koha aadressi ja tankla nime ei öeldud. O.Latti ja V.Davõdtšiku ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et R.T initsiatiivil 1.04.2008 kohtumisel politseiametnikud keeldusid T oma telefoninumbrite andmisest. 12.04.2008.a. kell 21:17:50 toimunud jälitustoiminguga s.o telefonikõne helisalvestisega on tõendatud, et O.Latt ja V.Davõdtšik ei oodanud väidetavalt varem kokkulepitud ajal ja kohas R. T vaid olid politseijaoskonnas. O.Latti poolt tehtud vastukõne helisalvestisest helistajale selgub, et kohtumise täpne koht oli politseiametnike jaoks teadmata, kuna politseiametnikud 7 sõitsid Kris Kütuse tanklasse, mis asub linna teises otsas Narva maantee väljasõidul. Kõrvaldamata on kahtlus, kas O.Latt sai aru ja tundis ära, et ta räägib telefonis just R T. Politseinikud sõitsid pärast täpsustavat telefonikõnet bensiinitanklasse Tartu mnt. 26, kuid ei väljunud autost. Politseiautosse istus R.T. Ajavahemikul 12.
2008 kell 21.31-21.33 salvestatud CD nr.XXX helilindilt ei ole eristatav R.T kõnelenud kohtualuste vastuste eristamine. Kõnealune jälitusteave ei ole aga põhjuslikus seoses ega ajaliselt jälgitav 24.03.2008 R.T liikluseeskirja rikkumisega. Ei sisalda informatsiooni sellest, et toimus V.Davõdtšiku ja O.Lattile tänu avaldamine R.T väärteoprotokolli vormistamata jätmise eest või R.T teene osutamine võimalike edasiste rikkumiste eest politseiametnike poolt. Tunnistaja T ütluste hindamisel leiab kohus, et isik on korduvalt kriminaalkorras ja liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Tema tema poolt antud ütlused käesolevas kriminaalasjas ei oma ülimuslikku tõendi tähendust. Tõendite s.o R. T ütlusi saab hinnata üksnes teiste tõenditega kogumis. Kogutud tõendite kogum aga ei sisalda sellise hinnangu andmiseks küllaldaselt kohtukõlblikke tõendeid, mis kinnitaksid R.T ütlusi uurimise vältel järjepidevaks, ühetaoliseks ja eelkõige arusaadavaiks 23.04., 1.
ja 12.04.2008 O.Latti ja V.Davõdtšiku poolt altkäemaksu nõudmise otsest väljendamist, raha vastuvõtmist 12.04.2008 seoses 23.03.2008 R.T juhtumiga liikluses. Enne süüdistatavate kinnipidamist 12.04.2008.a. teostatud jälitustoimingu helisalvestisest ei nähtu, et R T nõuti raha üleandmist või temalt oodatakse raha maksmist. Kohus leiab, et isik, kes läheb teadlikult ja instrueeritult kuritegu matkima, toimib jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks viisil, et tema käitumine altkäemaksu andmisel ja sinna juurde kuuluvad selgitused on üheselt arusaadavad ning vastavalt KrMS § 119 lg 1,2 võib kuritegu matkida kuriteo avastamise või kuriteo toimepanija selgitamise või kinnipidamise eesmärgil. R.T kõnest helisalvestisel politseiautos aga ei ole üheselt arusaadav R.T ja politseiametnike kohtumise põhjus, kohtumise käik selles, et toimub nimelt altkäemaksu üleandmine ja tulemused. Matkimise käigus ei ole tehtud R.T jälitustoiminguid toetavat videosalvestust. R.T kõne ei sisalda teavet, et ta annab politseiametnike nõudmisel üle nende poolt soovitud rahasumma seoses 23.04.2008 toimunud kiiruse ületamise asjaoludega konkreetsete viideteta ja rahasumma suuruse nimetamiseta. Rahatähtede R. T üleandmise aktil (tlk 17 1kd) on küll olemas kuupäev 12.04.2008, aga sellel puudub menetlustoimingu kellaaeg, mistõttu pole võimalik lugeda tõendatuks rahatähtede üleandmise tegelik aeg. Kuriteo matkimine R.T poolt toimus samal päeval s.o 12.04.2008 raha politseiautosse jätmisega. Toimikus on „Allkiri „(tlk.231kd), et rahatähed võttis vastu vanemkomissar V V, kuid puudub teave kellelt. Seega hindab kohus nimetatud tõendi formaalseks ja ilma tõendusliku tähenduseta, sest on koostatud ühepoolselt Politseiameti politseikontrolli osakonna vanemkomissari poolt. 12.04.2008.a. vahetult toimunud kohtumise järel märkas O.Latt auto tagaistmel peale R. T lahkumist rahatähti ja väljus autost. Seda fakti tõendab kinnipidamise hetke videosalvestis, kus karjutakse “Seis!” kahtlustatavate kasutuses olnud politseiauto seisab ning O.Latt on juba autost väljas ja V.Davõdtšik veel autos. Ajavahemik raha üleandmise ja politsei reageerimise vahel on ka R.T teostatud jälitustoimingu helisalvestise kohaselt alla 1 minuti. R.T ütlustega on tõendatud, et tema autos rahasumma suurust ei nimetanud. Politseinikud raha enda omandusse ei võtnud ja enda kasuks ei pööranud. T pani raha politseiauto tagaistmele. Latt ja Davõdtšik avaldasid, et tahtsid raha anda T tagasi, kuid nad ei jõudnud. Kohus jätab tõendite kogumist välja vastuolude ja tõendi saamise järjepidevuse mittejälgitavuse tõttu selles, et raha üleandmise - vastuvõtmise akti alusel 1.kd lk.17 8 12.04.2008 R T poolt vastuvõetud rahatähtede numbrid ei vasta eelnimetatud dokumendis nr. 2 . AY XX ja nr.
XXX all märgitud rahatähtede numbritele tlk. 18-19 sündmuskoha vaatlusprotokollis 12.04.2008 Jõhvi linnas Tartu mnt 26 märgitud rahatähtede numbritele nr. 2 ja 3 all, mis erinevad mitme numbri osas, seega ei seondu R.T üleantud rahatähtede numbritega. Asitõendi vaatlusprotokollis 15.04.2008 tlk. 20 on vaadeldud rahatähti Tallinnas ja eelnimetatud rahatähtede numbrid ei kattu raha üleandmise-vastuvõtmise aktis (tlk. 17) märgitud rahatähtede numbritega kahe rahamärgi numbrite osas, vaid kattuvad (t.lk. 18-19 sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud rahatähtede numbritega. Vaatlusega tuvastati, et ümbrikus ei ole R.T poolt vastuvõetud rahatähti nr. AY 798373 – 500 krooni; nr. AU 994892 -500 krooni; Vaatlusprotokoll on alla kirjutatud 3 politseitöötaja poolt. Fototabelil nr. 1 ja nr. 2 lk. 21-22 olevad koopiad rahatähtedest aga vastavad tl. 23 Politseiameti politseikontrolli osakonna vanemkomissar V V poolt allkirjaga kinnitatud 8 tk. 500 kroonise rahatähe vastuvõtmise, mille numbrid vastavad t.lk. 17- raha üleandmise – vastuvõtmise aktis esitatud
rahatähe numbritega. Nimetatud fototabelid lk. 21-22 ei ole allkirjastatud asitõendi vaatlusprotokolli koostamise juures viibinud politseitöötajate poolt ja ei ole seega tlk. 20 esitatud tõendiga seotud, mistõttu kohus jätab nad antud kontekstis esitatuna tõendite kogumist välja. Kohus leiab, et rahatähed tlk.21-22, ei ole pildistatud sündmuskohal, nagu nimetatud lehekülgedel on märgitud, mis ilmneb sündmuskoha vaatlusprotokollist tlk. 18- 19, kus p 3 on märgitud, et tehnikavahenditest kasutati videokaamerat SONY DCR-SR
Sündmuskoha vaatlusprotokolli p.6 on öeldud, et 8 viiesajakroonist kupüüri asetati kilekotti ning ümbrikusse nr.1 mis pitseeriti. Sündmuskohal rahatähti, mis pandi kilekotti ja seejärel ümbrikusse ei ole pildistatud, filmitud. Asitõendi vaatlusprotokollist tlk. 20 15.04.2008 p. 3 nähtub, et ümbrik nr.1 avati, kuid märkused pitseeritud ümbriku seisundi kohta, selle eelneva avamise tunnuste olemasolu või mitteolemasolu kohta märkused vaatlusprotokollis puuduvad. Ilmneb, et vaatlusprotokollis lk. 18-19 p.3 all on rahatäht nr.AY 790892 ja p 4 all rahatäht nr. AU 990892, kuid selliste numbritega rahatähed puuduvad tlk. 17 aktis R.T üleantud rahatähtede hulgas. Kohus laiab, et sündmuskoha vaatlusprotokollis (tlk.18-19 1.kd) kajastatud vaatluse käik ei seondu kõnealuse vaatluse videoga ja kohtualuste O.Latti ja V.Davõdtšiku ütlustega nimetatud vaatluse käigu kohta. Vaatlusprotokollis on kajastatud, et tagaistme peal musta mapi peal avastati üksteise peal olnud 8 500.- kroonist rahakupüüri kokku 4000 krooni. Autoistmelt rahatähtede võtmist videofilm ei kajasta ja rahatähti ei loeta numbriliselt ega summas. Videofilmilt aga nähtub, et auto tagumise ukse avamisel lendavad rahatähed laiali ja neid kogutakse kokku maast ning seejärel algab rahatähtede arvuline ja numbrite järgi lugemine. Sündmuskohta kajastavalt videofilmilt on näha, et sündmuskohal kirjutab naisisik käsitsi rahatähtede numbreid kirjutusvahendiga – võimalik, et pastapliiatsiga paberilehele, meesisiku ütluste järgi. Nimetatud käsitsi kirjutatud protokolli aga kriminaaltoimikus esitatud ei ole. Videofilmile kirjutatud teksti ega protokollile allakirjutamisega menetlustoimingu lõpetamist ei filmita. Kriminaaltoimikus ( tlk.18,19 1kd) on aga arvuti väljatrükil esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos rahatähtede numbrite esitamisega. Sündmuskoha vaatluse protokolli p. 5 viimases reas on märge, et “vaatluse käik salvestati digitaalselt videokaameraga SONY DCR-SR70”. Kohtuistungil vaadeldi eelnimetatud salvestuse originaali. Tulenevalt KrMS § 63 lg 1 on eraldi tõendiks foto, film, või muu teabesalvestis, mistõttu salvestiste originaali käsitleb kohus iseseisva tõendina. Videoülesvõtte alguses puudub igasugune menetlejapoolne selgitus, mida, millal ja kus filmitakse. Videoülesvõte algab kahtlustatavate kinnipidamisega koos kõigi võimalike 9 menetlusreeglite rikkumisega. Kaamera käivitumise hetkel on Oleg Latt autost väljunud, tema juurde on tulnud ametnik. Kõlavad käsud “Seis! Paigal! Käed katusele!” Kaamera jäädvustab koheselt O.Latti läbiotsimise, millest kohtu hinnangul ei ole alust lugeda seda relva otsimiseks. Ametnik uurib O.Latti taskute sisu. Videofilmilt ei nähtu, et O.Lattile või V.Davõdtšikule selgitatakse, et neid peetakse enne eelkirjeldatud toimingute algust kinni kuriteos kahtlustatavana, palutakse ära anda tulirelv. Esimene selgitus tuleneb peale O.Latti ja V.Davõdtšiku läbiotsimist koos tutvustusega: “Ja sledovatel E P. Võ palutšili dengi, predlagajem võdat dengi dobrovolno.“ On kuulda, et nii Latt kui Davõdtšik eitavad raha saamist ning seisavad teine teisel pool autot kummalgi on juures relvastatud politseiametnik. „ Takom slutši mõ znatšit mõ zdelajem osmotr mašinõ.”. Videomaterjalilt nähtub, et tegelikkuses ei viidud läbi mitte KrMS § 84 sätestatud sündmuskoha vaatlust, vaid tegemist oli KrMS § 91 alusel reguleeritava toimingu läbiotsimisega. Tulenevalt KrMS § 91 lg 1 on läbiotsimise eesmärk leida hoonest, ruumist, sõidukist asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik. KrMS § 91 lg 8 alusel tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt ning juhul kui ettepanek jäetakse täitmata, toimetatakse otsinguid. Videofilmilt on kuulda ja näha, kuidas O.Latti juurest otsitakse midagi, mis pole relva otsimise eesmärgil isiku kontrollimine. Kahtlustatavatel kontrollitakse koheselt riiete taskuid, ning uurija P lausub alles peale isikute läbiotsimist “ Ja sledovatel E V…“ Selgub uurimistoimingu tegelik eesmärk - leida rahakupüürid ning menetlejapoolne ettepanek on tehtud raha väljaandmiseks. Mingit selgitust, et kaamera käivitati sündmuskoha vaatluseks konkreetsel kuupäeval, kellaajal ja konkreetses asukohas - ei ole. Filmilindilt nähtub ka, et auto juures läbiviidav toiming lõpeb niipea, kui on leitud rahatähed. Keegi ei kirjelda ega fikseeri auto asendit, uste avamist, muid autos olevaid esemeid. Ei tuvastata asjaolu, kas autouksed olid lukustatud või avatud, seega ei pöörata tähelepanu mitte ühelegi sündmuskoha vaatlusel tavaliselt tuvastatavatele asjaoludele. Sündmuskoha vaatlus on andmete kogumine, metoodiline lähenemine vaadeldavale objektile, selle vaatlus ja kirjeldus, lisaks vaatlusmeetodite kirjeldamine, leitud esemete, objektide, asitõendite kirjeldamine ja kaasavõtmine (KrMS § 83 KRMS § 84 ja “Kriminaalmenetlus” E.Kergandberg M.Sillaots lk 289-292). Seega uurimistoimingu – videofilmi, kui iseseisva tõendiga ei ole tõendatud 12.04.2008.a. läbi viidud ja jäädvustatud sündmuskoha vaatlus, on läbi viidud auto ja isikute läbiotsimine, eesmärgiga leida sellest kuriteo matkimiseks kasutatud rahakupüürid. Kohus jätab sündmuskoha vaatluse videofilmi, mis salvestati digitaalselt videokaameraga SONY DCR-SR70” tõendite kogumist välja KrMS §83, 84 ja 91 nõuete mittejärgimise tõttu. Rahakupüüride autost võtmisel lähevad kupüürid lendu, ning kaamera ei näita, milliseid kupüüre korjatakse ja nende kupüüride edasist pakendamist. Eeltoodule tuginedes on olemas kõrvaldamata kahtlus, et leitud rahakupüüride näol ei ole tegu samade kupüüridega kogumis, mis autoukse avamisel autost välja laiali lendusid. Asitõendi- rahakupüüri võtmine ei ole ka sündmuskoha vaatlusprotokollis piisava täpsusega fikseeritud – filmilindil olev tõend ei ühildu sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles pidanuks täpselt kirjeldama rahatähtede laialilendamist ja nende kukkumise asukohta, rääkimata nõuete rikkumisest kindlustada sündmuskoht selliselt, et sellel ei tekiks muudatusi, ei rikutaks tõendeid jne. KarS § 294 koosseisu kohaselt peab altkäemaksu saanud isik altkäemaksu ka teadlikult või kaudse tahtlusega vastu võtma. Pelgalt asjaolu tõendamisest, et R.T jättis rahatähed omal initsiatiivil autosse kausta peale ei piisa altkäemaksu koosseisu realiseerimiseks. O.Latti ja V.Davõdtšiku ütlustest nähtuvalt ei soovinud nad raha vastu võtta ning üritasid kohapeal kohe ka olukorda lahendada analoogiliselt, nagu nad ka varem autosse unustatud rahakottide, telefonide jm. esemetega on teinud. V.Davõdtšik tegi autos otsuse, et raha tuleb tagastada T. O.Latt selgitas, et ta väljus autost, et T öelda, et ta raha tagasi võtaks. Seda kinnitab ka fakt, et 10 kahtlustatavad ei puutunud auto tagaistmel olevaid rahatähti, kohtus antud ütluste kohaselt eesmärgiga võimaldada rahatähtedele teostada DNA-ekspertiisi juhul kui T keeldub raha tagasivõtmisest. Samas ei jõudnud kahtlustatavad oma kavatsust realiseerida, sest nad peeti koheselt kinni. Politseiametnikele ei ole antud täpset tegutsemisjuhist, mida teha koheselt juhul kui autost on leitud raha/rahakott vm vara. V.Davõdtšik ja O.Latt selgitasid, et materiaalset väärtust omavad esemed või raha edastatakse korrapidajale või tagastatakse omanikule töövahetuse jooksul. Lugedes altkäemaksu/pistise võtmise kuriteo algusmomendiks hetke, kus R.T jätab politseiametnikele raha “tänuks” tema karistamata jätmise eest, pannes selle politseiauto tagaistmele kausta peale, on raha üleandmise ja Oleg Latti ja V. Davõdtšiku kinnipidamise vaheline ajavahemik helisalvestise järgi vähem kui 1 minut. Sellisel juhul tuleb vaadelda, milline oli isikute tahtlus autosse jäetud raha märgates. Mõlemad kahtlustatavad olid veendunud, et raha tuleb tagastada T, nad ei puutunud teenistusauto tagaistmele asetatud raha, ei ole vara vastu võtnud ega selleks mingit tahtlust avaldanud, mis on aga KarS § 294 lg 2 p 2,3 järgi objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks. Seega puudub koosseisuline tunnus raha vastuvõtmise kohta. Kriminaaltoimikus VOLIKIRI lk. 33 1.kd antud Tulundusühistu Soter juristile Viktor Romanovile ja lk. 71 Volikiri antud Tulundusühistu Soter juristile Paul Paasile on vormistatud KrMS § 142 sätetele mittevastavalt. Säte, mis näeb ette, et kriminaalmenetluses on kaitsja, kelle pädevus kriminaalmenetluses on määratud KrMS § 47 alusel ja tuleneb kokkuleppest kaitsealusega s.o lepinguline kaitsja. Kohtueelne menetleja on lubanud osalema kriminaalmenetluses isikud esitatud volikirja alusel, kontrollimata, kas isikutel on üldmenetluses osalemiseks vajalik kvalifikatsioon ja pädevus. O.Latti volikiri vastab KrMS § 41 sätetele s.o kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku esindaja menetlusseisundis oleva isiku esindajale volikirjas sõnastatust tulenevalt. Viktor Romanovi osalemine menetlustoimingutes ja vastavates menetlusdokumentides antud volikirja alusel kajastamine on Oleg Latti kaitseõiguse rikkumine O.Latti kahtlustatavana ülekuulamisel t.lk.35-46 ja vastastamisel lk. 48-57 1 kd ja tlk. 48 punktis 2, näidatuna kus vastastamise uurimistoimingus 2.mail 2008 osaleb kaitsja asemel jurist Viktor Romanov. Kaitseõiguse rikkumisega eelnimetatud volikirjast (tlk. 71 1kd) tulenevalt on vormistatud vastastamisprotokoll 2.05.2008, kus kahtlustatava Vitali Davõdtšiku vastastamise juures osaleb uurimistoimingus jurist Paul Paas. Eeltoodust tulenevalt on viimatinimetatud uurimistoimingus rikutud O.Latti ja V.Davõdtšiku kaitseõigust. Vastastamisprotokollidele mõlema kahtlustatava ja R.T vahel on alla kirjutanud jurist Paul Paas ja jurist Viktor Romanov. Kohus leiab, et kohtueelse uurimise käigus on sisuline kaitse kahtlustatavatel O.Lattil ja V.Davõdtšikul puudunud menetleja loal juristidena menetlustoimingusse kaasatud P.Paasi ja V.Romanovi pädevuse puudumise tõttu 1.astme kuriteo kohtueelses kriminaalmenetluses osalemiseks. Tulenevalt KarS § 15 lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. Isiku vastutuselevõtmiseks tahtliku lõpule viidud delikti eest peab see isik olema tahtlikult realiseerinud vastava teo kogu eriosas sätestatud süüteokoosseisu st, tegu peab vastama kõikidele süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Riigikohtu üldkogu peab oma 3-1-1-123-97 lahendis altkäemaksuasjas süütuse presumptsioonile tuginedes vajalikuks rõhutada, et kooskõlas
novembri 1950.a konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks, mis on Põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, loetakse igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, süütuks seni, kuni tema süü pole seaduse kohaselt tõendatud (art 6 p 2). Põhiseaduse § 22 järgi ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud oma süütust tõendama. Samuti tuleneb süütuse presumptsioonist, et kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse alati ja vaieldamatult kohtualuse kasuks. Arvestades asjaolu, et süüdistus on tulnud kohtusse valdavalt kohtukõlbmatute 11 tõenditega, püüdes neid näidata seaduslikena politseioperatsiooni abil, mille pidanuks läbi viima kõige pädevam politseiüksus, politsei sisekontroll, tuleb arvestades tõendite kohtukõlbmatust ja süütuse presumptsiooni Vitali Davõdtšik Oleg Latt õigeks mõista. ASITÕENDID: CD plaat säilitada toimiku juures. kõnede salvestistega DVD plaat menetlustoimingute kohta KOHTUKULUD: Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 181 lg 1 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise - 13, 40 krooni V.Davõdtšiku kaitsjale toimiku paljundamise kulu; - 13, 40 krooni O.Latti kaitsjale toimiku paljundamise kulu; Vastavalt KrMS § 173 lg 1 p 3 ja § 177 p 3 lisakuludena tõlketööd 2674 krooni toimiku materjalide tõlketeenuste eest. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu - 2230,20 krooni Oleg Latti kaitsjale osutatud õigusabi eest kaitsjatasu; Kohtunik: Loretta Pikma (allkiri) Rahvakohtunikud: Malle Vaino ja Anne Rembel (allkiri, allkiri) 12 Kriminaalasi 1-08-12788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 13.aprillil 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-12788

Süüdistuse sisu Vitali Davõdtšik on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema xxxx xxx xxx ametikohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 8 on xxx politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 ja § 36 lg 1 on politseiametnike pädevuses liiklus-järelevalve teostamine, õigusrikkumise tuvastamisel selle fikseerimine ning väärteomenetluse alustamine. Viimatinimetatud ülesannete teostamisel on vanemkonstaabli ülesandeks ka väärteo-materjalide vormistamine. Vastavalt xxx korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve vanemkonstaabli ametijuhendi (kinnitatud xxx 20.
2004 käskkirjaga nr 81; lisa 5) punktile 2.
peab vanemkonstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab vanemkonstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab vanemkonstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. 24.03.2008 kella 17.55 paiku, olles teenistuses ning täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas xxx korrakaitsetalituse konstaabel Oleg Latt’iga, peatas Vitali Davõdtšik Tallinn-Peterburi maanteel, xxx tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõidu-auto xxx (reg.nr. xxx) seoses viimase poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). V. Davõdtšik palus R. T istuda väärteoprotokolli koostamiseks politseiautosse, misjärel V. Davõdtšik ja O. Latt, eesmärgiga saada altkäemaksu, jätsid oma ametiseisundit ära kasutades 2 vormistamata väärteomaterjalid ning andsid R T mõista, et olukorda on võimalik lahendada ka protokolli vormistamata. Summat nimetamata, selgitati R. T, et vältimaks võimalikke arusaamatusi peab ta ise nendega võtma ühendust ja maksma vastutasuna protokolli vormistamata jätmise eest. Taoline politseiametnike tegevus on vaadeldav altkäemaksu nõudmisena. 01.04.2008 kella 19.30 paiku Jõhvi linnas, XXX asuva maja juures toimunud juhusliku kohtumise käigus lepiti R. T ja eelnevalt nimetatud politseitöötajate vahel kokku, et R. T toob alt-käemaksuks mõeldud raha ja annab V. Davõdtšik’ule ning O. Latt’ile üle 12.04.2008 kell 21.00 paiku bensiinitanklas, mis asub aadressil Tartu mnt 26, Jõhvi linn. 12.04.2008 kella 21.25 paiku toimunud kohtumisel Tartu mnt 26, Jõhvi linn asuva tankla juures said V. Davõdtšik ja O. Latt R. T altkäemaksuna 4000.- krooni 500-krooniste kupüüridena vastutasuna selle eest, et antud isikud jätsid oma ametiseisundit ära kasutades 24.03.2008 vormistamata väärteo-protokolli R. T suhtes. Raha üleandmine toimus politseiauto XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel. Sellele eelnenud lühikese vestluse käigus R. T, V. Davõdtšik’u ja O. Latt vahel soovitati R. T altkäemaksuks kaasa võetud raha jätta auto tagaistmele, kus oli mapp. R. T jättis politseiametnike nähes raha mapi peale ja väljus politseiautost, istudes oma sõidukisse. Sündmuskohalt lahkumise hetkel peeti V. Davõdtšik ja O. Latt pärast raha üleandmist kahtlustatavatena kinni Politseiameti politseikontrolli osakonna töötajate poolt. Vahetult pärast kinnipidamist läbi viidud sündmuskoha vaatluse käigus leiti politseisõiduki XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel asuva musta mapi peal kaheksa 500-kroonist rahakupüüri. Vitali Davõdtšik tegevus on vaadeldav ametiisiku poolt raha vastuvõtmisena vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo, kui see on toime pandud altkäemaksu nõudmisega ja grupi poolt, s o ta nõudis ja võttis grupis alt-käemaksu, millega pani toime KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Oleg Latt on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema töötab XXX politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli ameti-kohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 9 on konstaabel politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 ja § 36 lg 1 on politseiametnike pädevuses liiklus-järelevalve teostamine, õigusrikkumise tuvastamisel selle fikseerimine ning väärteomenetluse alustamine. Viimatinimetatud ülesannete teostamisel on konstaabli ülesandeks ka väärteomaterjalide vormistamine. Vastavalt XXX XXX Politseiosakonna korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve konstaabli ametijuhendi (kinnitatud XXX 20.05.2004 käskkirjaga nr 81; lisa 6) punktile 2.
peab konstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab konstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab konstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. 24.03.2008 kella 17.55 paiku, täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas XXX korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Vitali Davõdtšik’uga, peatas Oleg Latt Tallinn-Peterburi maanteel, Jõhvi Statoili tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõiduauto XXX (reg.nr. XXX) seoses viimase poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). V. Davõdtšik palus R. T istuda väärteoprotokolli koostamiseks politseiautosse, misjärel V. Davõdtšik ja O. Latt, eesmärgiga saada altkäemaksu, jätsid oma ametiseisundit ära kasutades vormistamata väärteomaterjalid ning andsid R T mõista, et olukorda on võimalik lahendada ka protokolli vormistamata. Summat nimetamata, selgitati R. T, et vältimaks võimalikke 3 arusaamatusi peab ta ise nendega võtma ühendust ja maksma vastutasuna protokolli vormistamata jätmise eest. Taoline politseiametnike tegevus on vaadeldav altkäemaksu nõudmisena. 01.04.2008 kella 19.30 paiku Jõhvi linnas, Kaare 35 asuva maja juures toimunud juhusliku kohtumise käigus lepiti R. T ja eelnevalt nimetatud politseitöötajate vahel kokku, et R. T toob alt-käemaksuks mõeldud raha ja annab V. Davõdtšik’ule ning O. Latt’ile üle 12.04.2008 kell 21.00 paiku bensiinitanklas, mis asub aadressil Tartu mnt 26, Jõhvi linn. 12.04.2008 kella 21.25 paiku toimunud kohtumisel Tartu mnt 26, Jõhvi linn asuva tankla juures said V. Davõdtšik ja O. Latt R. T altkäemaksuna 4000.- krooni 500-krooniste kupüüridena vastutasuna selle eest, et antud isikud jätsid oma ametiseisundit ära kasutades 24.03.2008 vormistamata väärteo-protokolli R. T suhtes. Raha üleandmine toimus politseiauto XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel. Sellele eelnenud lühikese vestluse käigus R. T, V. Davõdtšik’u ja O. Latt vahel soovitati R. T altkäemaksuks kaasa võetud raha jätta auto tagaistmele, kus oli mapp. R. T jättis politseiametnike nähes raha mapi peale ja väljus politseiautost, istudes oma sõidukisse. Sündmuskohalt lahkumise hetkel peeti V. Davõdtšik ja O. Latt pärast raha üleandmist kahtlustatavatena kinni Politseiameti politseikontrolli osakonna töötajate poolt. Vahetult pärast kinnipidamist läbi viidud sündmuskoha vaatluse käigus leiti politseisõiduki XXX (reg.nr. XXX) tagaistmel asuva musta mapi peal kaheksa 500-kroonist rahakupüüri. Oleg Latt tegevus on vaadeldav ametiisiku poolt raha vastuvõtmisena vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo, kui see on toime pandud altkäemaksu nõudmisega ja grupi poolt, s o ta nõudis ja võttis grupis altkäemaksu, millega pani toime KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Süüdistatavad Oleg Latt ja Vitali Davõdtšik eitasid oma süüd s.o R T altkäemaksu nõudmist ja raha vastuvõtmist. Kohus hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis, et kohtualustele esitatud süüdistusest tulenevalt on tõendatud, et Vitali Davõdtšik töötas XXX XXX politseiosakonna korrakaitsetalituse vanem-konstaabli ametikohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 8 on vanemkonstaabel politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Oleg Latt töötas XXXkorrakaitsetalituse konstaabli ameti-kohal. Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 p 9 on konstaabel politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 ja § 36 lg 1 on politseiametnike pädevuses liiklus-järelevalve teostamine, õigusrikkumise tuvastamisel selle fikseerimine ning väärteomenetluse alustamine. Viimatinimetatud ülesannete teostamisel on vanemkonstaabli ja konstaabli ülesandeks ka väärteo-materjalide vormistamine. Vastavalt XXX XXX Politseiosakonna korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve vanemkonstaabli ametijuhendi (kinnitatud Ida PP politseiprefekti 20.
2004 käskkirjaga nr 81; lisa 5) punktile 2.
peab vanemkonstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab vanemkonstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab vanemkonstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt XXX XXX korrakaitsetalituse patrull- ja liiklusjärelevalve konstaabli ametijuhendi (kinnitatud XXX politseiprefekti 20.05.2004 käskkirjaga nr 81; lisa 6) punktile 2.
peab 4 konstaabel täitma oma kohustusi ja ülesandeid vastavalt patrullteenistuse määrustikule ja liiklusjärelevalve korrale. Ametijuhendi punkt 2.
kohaselt arutab ja määrab konstaabel väärteootsuseid temale antud volituste piires ning ametijuhendi punkt 4.
kohaselt vastutab konstaabel talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. Kohus leidis, et kogutud tõendite kogumiga on tõendatud, et V.Davõdtšik 24.03.2008 kella 17.55, olles teenistuses ning täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas XXXkorrakaitsetalituse konstaabel Oleg Latt’iga, peatas Tallinn-Narva maanteel, Jõhvi Statoili tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõiduauto XXX reg.nr. XXX seoses sõidukijuhi poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). Kohus leidis, et nimetatud V.Davõdtšiku tegevus on õiguspärane tööülesannete täitmine ning tuleneb eelviidatud vanemkonstaabli ametijuhendist. Kohus leidis, et O.Lattile esitatud süüdistus ei ole tõendatud selles, et Oleg Latt peatas Tallinn-Peterburi maanteel, et 24.03.2008 kella 17.55 paiku, täites tööülesandeid ühes patrulltoimkonnas XXX korra-kaitsetalituse vanemkonstaabel Vitali Davõdtšik’uga Jõhvi Statoili tankla lähedal mootorsõidukijuhi R T poolt juhitud sõiduauto XXX (reg.nr. XXX) seoses viimase poolt liikluseeskirja rikkumisega - lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega (väärtegu Liiklusseaduse § 7422 mõttes). Kogutud tõenditega s.o O.Latti ütlustega on tõendatud, et R.T sõiduauto peatas V.Davõdtšik ja koos R.T tulid nad politseiauto juurde, kus juhti kõrvalistmel istus O.Latt, kes kontrollis sel ajal sõiduki liikluskindlustuse olemasolu ja andmeid auto tehnoülevaatuse läbimise kohta. R.T ütlused seonduvad O.Latti ütlustega, et V.Davõdtšik peatas R.T auto, esitles end ja palus T istuda politseiautosse. Järgnevalt on V.Davõdtšikule ja O.Lattile esitatud süüdistus selles, V. Davõdtšik ja O. Latt, eesmärgiga saada altkäemaksu, jätsid oma ametiseisundit ära kasutades vormistamata väärteomaterjalid. Kohtualustele esitatud süüdistus on sisustamata selles, millise R.T poolt toimepandud konkreetse väärteo toimepanemise ja kui suure lubatud kiiruse ületamise jätsid politseiametnikud vormistamata. Süüdistusest ei tulene, et politseiametnikud oma ametiseisundit ära kasutades panid toime õigusvastase ja seadusega mittelubatud teo. Süüdistuses ei ole nimetatud väärteo täpset kvalifikatsiooni, mille kohta politseiametnikud jätsid vormistamata vääreoprotokolli. Liiklusseaduse § 74`22 sisaldab 24.03.2008.a. kehtinud redaktsiooni järgi s.o R.T poolt väärteo toimepanemise ajal viis erinevat väärteokoosseisu. Neist ühegi väärteokoosseisu vormistamata jätmises ei ole süüdistusest nähtuvalt O.Latti ja V.Davõdtšikut süüdistatud. Siinkohal ei saa kohus hinnata ka asjaolu, millise seadusega mittelubatud teoga on tegemist, et hinnata politseiametnike üleastumise raskust. Politseiametnike V.Davõdtšiku ja O.Latti käitumist R.T väärteo toimepanemise kohta väärteoprotokolli mittekoostamise osas ei ole hinnanud ka XXX juhtkond ega ole kõnealuse O.Latti ja V.Davõdtšiku käitumise kohta algatanud distsiplinaarmenetlust väärteoprotokolli vormistamata jätmise kohta R.T. Kohus ei sisusta omapoolselt süüdistuse puudusi ja süüdistatavate õigusvastase käitumise tuvastatud asjaolude osas, mis väljuvad süüdistuse piiridest - ei saa kohus ka isikut süüdi tunnistada. V.Davõdtšik ja O.Latt selgitasid, et R.T rikkumine kiiruse ületamisel ei olnud suur ja võimalik maksimaalne karistus olnuks selle eest rahatrahv 600 krooni. Süüdistus ei ole võtnud seisukohta ka eelnimetatu osas. R.T andis selgitusi, et kiirust oli veidi üle lubatu. Politseiametnikud pidasid võimalikuks R.T toimepandud rikkumise eest teha suulise hoiatuse. Kohtuliku uurimise käigus ei kogutud tõendeid selle kohta, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud täites oma töökohustusi J.T kiiruse ületamise juhtumit menetledes, panid toime seadusega mittelubatud teo kui jätsid nende sõnul – vormistamata väärteoprotokolli R.T rikkumise kohta. Kohus leidis, et süüdistuses loetletud Liiklusjärelevalve teostamise korra sätetele § 12 ja § 36 lg 1 ning vanemkonstaabli ja konstaabli ametijuhendi vastavatele punktidele viidates ei 5 märkinud riiklik süüdistaja, et V.Davõdtšik ja O.Latt eelnimetatud sätteid on rikkunud oma tööülesannete täitmisel ja neile ei ole esitatud süüdistust nimetatud sätete rikkumises. Väärteomenetluse seadustiku §53 lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Seadusandja ei ole ette näinud, et rikkumise eest suulise hoiatamise korral vormistatakse kohustuslikus korras väärteomenetluse protokoll. Seega on suuline hoiatamine ametniku seadusega lubatud otsus, mida ei reguleerita põhjalikumalt väärteomenetluse seadustikus ega sellest alamalseisvais õigusaktides. Seadusandja on andnud politseiametnikule volitused, otsustada vastavalt eeltoodud väärteomenetluse seadustiku sätte vähetähtsa rikkumise korral piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Kohus leiab, et 23.04.2008 R.T väärteoprotokolli vormistamata jätmisega nad ei ole pannud toime eelnevalt seadusega mittelubatud tegu ja V.Davõdtšiku ja O.Latti käitumises puudub KarS § 294 ette nähtud koosseisuline tunnus – seadusega mittelubatud teo toimepanemine. Vitali Davõdtšikule ja Oleg Lattile on esitatud süüdistus selles, et 23.04.2008 jätsid nad R.T vormistamata väärteoprotokolli ja andsid R T mõista, et olukorda on võimalik lahendada ka ilma protokolli vormistamata. Summat nimetamata selgitati T, et vältimaks võimalikke arusaamatusi peab ta ise nendega võtma ühendust ja maksma vastutasuna protokolli vormistamata jätmise ees. Taoline politseiametnike tegevus on vaadeldav altkäemaksu nõudmisena. Samas on sisustamata süüdistus„ andsid R T mõista“ mille kohta ei ole kogutud tõendeid s.o „mõista andmise“ kohta. Eeltoodud süüdistust põhjendavate kogutud tõendite kogum puudub. Tunnistajate ja kohtualuste ütlused puuduvad tegevuse kohta, millest ühemõtteliselt tuleneb järeldus, et R.T on nii 23.
kui ka 1.04.2008 mõista antud altkäemaksu nõue väärteoprotokolli vormistamata jätmise eest. Kohtuistungil kogutud tõendite kogumist ilmneb, et 23.04.2008 R.T politseiautos väärteoprotokolli ei koostatud ja R.T sai aru, et väärteomenetlus lubatud kiiruse ületamise osas on lõppenud. Nimetatud arusaam väljendus R.T käitumises 01.aprillil 2008 kui R.T omal initsiatiivil soovis suhelda politseiametnikega ja istus politseiautosse, milles olid O.Latt ja V.Davõdtšik. T selgitas, et ta soovis tänada (tänamise viisi sisustamata) omal initsiatiivil politseiametnikke selle eest, et temale ei vormistatud väärteoprotokolli. Samuti oli tema suhtes väärteomenetluse lõppemine teada 23.04.
a. toimunus ja ta oli selles veendunud ka 8.04.2008 kui kirjutas politseile avalduse toimingu õiguspärasuse kontrollimiseks. Politseiameti seisukohta ja vastust R.T politseiametnike poolt väärteoprotokolli vormistamata jätmise õiguspärasuse või mitteõiguspärasuse kohta kriminaalasja materjalid ei sisalda ja põhjendatud ning seadusest tulenevat seisukohta ei ole võetud ka käesoleva kriminaalasja raames esitatud süüdistuses. R. T kohtuistungil antud ütlustest selgub, et väärteo toimepanemise ajal 24.03.2008.a., s.o „esimesel korral rahast ei räägitud, üksnes teisel korral.” Samas 01.04.2008 s.o teisel korral toimunud kohtumise algatajaks on R T. Kohtukõlblikke tõendeid ei ole kogutud selle kohta, et kumbki süüdistatavatest oleks otsinud R T kontakti. O.Latt ja V.Davõdtšik ei ole peale 23.04.2008 R.T tülitanud põhjuseta liikluses, ei ole R.T uuesti peatanud, ise temale kontaktandmeid andnud ega tema kontaktandmeid otsinud, kuigi linnas liiklemisel on nad R.T märganud. 1.04.2008 V.Davõdtšik ja O.Latt kohtumisel keeldusid R.T oma telefoninumbrit andmast ja nende käitumine, kohtualuste endi sõnul oli R.T suhtes tõrjuv. Tarumi aktiivsust ise politseiametnikega kontakteeruda kinnitavad: R. T ütlused, mille kohaselt ta nägi ise 01.04.2008a. patrullivaid V.Davõdtšikut ja O.Latti ning läks ise, omal initsiatiivil nende auto juurde. Teisel kõnelusel olid politseinikud R.T “mõista antud, et tuleb maksta“. Tunnistaja A.S ütlused kohtuistungil ei kinnita asjaolu, et politseiametnikud O.Latt ja V.Davõdtšik otsivad tema abil R.T taga. A.S ütlused on vastuolus R.T ütlustega ning A.S 6 kinnitas kohtuistungil, et O.Latt ja V.Davõdtšik ei ole palunud temal R.T teatada, et nad otsivad R.T. Eelnimetatud tõendite kogumit hinnates kohus märgib, et ühe tunnistaja ebajärjekindlad, konkretiseerimata ja mitmeti tõlgendatavad ütlused „mõista andmise kohta“ ei ole küllaldaselt põhjendatud tõendite kogum V.Davõdtšiku ja O.Latti altkäemaksu nõudmise kohta. R.T ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et rahast V.Davõdtšikuga ja O.Lattiga juttu ei olnud kuid tunnistaja arusaam tulenes omavahel vestlemisest, mille käigus meenutas üksnes V.Davõdtšiku poolt öeldud lauset – sa tead kust meid leida. Vestluse käigu konkreetsuse ja tõepärasuse kohta tõendid puuduvad. Kohus leiab, et altkäemaksu nõudmist põhjendava tõendina V.Davõdtšiku poolt öeldud lauset – sa tead, kust meid leida - ei hinda kohus tõendite kogumisse kuuluvana, mis tõendab V.Davõdtšiku poolt R.T altkäemaksu nõudmist. Lauset - sa tead, kust meid leida - ei ole alust käsitleda altkäemaksu nõudmisena, kuna politseiametnike leidmiseks, nendega kontakteerumiseks on üldtuntud fakt, et see on politseijaoskond, mistõttu sellisel viisil nende asukoha leidmise soovitus välistab põhjendatud seose altkäemaksu vastuvõtmise soovi väljendusena. Samas ei ole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et O.Latt oleks nõudnud R.T altkäemaksu. Altkäemaksu nõudmise korral grupi poolt iseloomustab lisaks KarS § 294 toodud koosseisulistele tunnustele ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kohus ei tuvastanud politseiametnike poolt 23.04.2008 nende käitumises õigusvastasust. R.T poolt omaksvõetud initsiatiivi politseiametnike tänamise viisi otsimisel 1.04.2008 ei ole põhjendatud politseiametnike samaaegselt seostada R.T altkäemaksu nõudmisega. Lugedes tõendatuks, et tunnistaja, ilmutades oma initsiatiivi küsis ja talle kahtlustatavate poolt vastati, millistel kuupäevadel on süüdistatavad tööl, ei tõenda see asjaolu tunnistajalt altkäemaksu nõudmist ega ka altkäemaksu saamisega nõustumist. Kuivõrd väärteomenetluses tehti suuline hoiatus juba 24.03.2008 ning tunnistaja T ütluste kohaselt temaga siis rahast ei räägitud, otseselt midagi ei nõutud, puudus suulise hoiatuse tegemise ajal igasugune põhjuslik seos ametnike poolt toime pandud teo - suulise hoiatuse tegemise ning R T aktiivsel pealekäimisel hiljem aset leidnud sündmuste vahel. Neid kahte sündmust seostab tunnistaja T ise ja tema initsiatiivil alustatud tegevus. V.Davõdtšikule ja O.Lattile ei ole esitatud süüdistust selles, et nad R.T huvides edaspidi panevad toime seadusega mittelubatud tegusid altkäemaksu andja huvides. Tunnistaja R T ja tunnistaja A.S ütlustega on tõendatud, et 12.04.2008.a. õhtul küsis R T A.S telefoni teel Oleg Latti telefoninumbrit, s.o vahetult enne kavandatavat raha üleandmist kuriteo matkimisel. R.T tegevus viitab sellele, et T kavandas juba enne 12.04.2008.a. kohtumist politseiametnike jaoks üllatuslikuks: ei esitlenud ennast, ei täpsustanud kus ta asub, ei selgitanud miks tal on vaja politseiametnikega kokku saada. Esimene s.o 21:17:50 toimunud telefonikõne näitab, et politseiametnikud ei oodanud 12.04.2008.a. väidetavalt varem kokkulepitud ajal ja kohas R.T vaid olid politseijaoskonnas. Lisaks nähtub teisest, O.Latti telefonikõnest, et kohtumise koht politseiametnikele oli teadmata. Tanklad on kohtuistungil antud ütluste kohaselt politseiametnike jaoks tavapäraseim kohtumiskoht. Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite kogumist ei ilmne, et 1.04.2008 leppis R.T politseiametnikega kokku kohtumise Kris Kütuse bensiinitanklas Tartu mnt 26 Jõhvis. R.T ütlustest tuleneb, et kokkusaamise koha aadressi ja tankla nime ei öeldud. O.Latti ja V.Davõdtšiku ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et R.T initsiatiivil 1.04.2008 kohtumisel politseiametnikud keeldusid T oma telefoninumbrite andmisest. 12.04.2008.a. kell 21:17:50 toimunud jälitustoiminguga s.o telefonikõne helisalvestisega on tõendatud, et O.Latt ja V.Davõdtšik ei oodanud väidetavalt varem kokkulepitud ajal ja kohas R. T vaid olid politseijaoskonnas. O.Latti poolt tehtud vastukõne helisalvestisest helistajale selgub, et kohtumise täpne koht oli politseiametnike jaoks teadmata, kuna politseiametnikud 7 sõitsid Kris Kütuse tanklasse, mis asub linna teises otsas Narva maantee väljasõidul. Kõrvaldamata on kahtlus, kas O.Latt sai aru ja tundis ära, et ta räägib telefonis just R T. Politseinikud sõitsid pärast täpsustavat telefonikõnet bensiinitanklasse Tartu mnt. 26, kuid ei väljunud autost. Politseiautosse istus R.T. Ajavahemikul 12.
2008 kell 21.31-21.33 salvestatud CD nr.XXX helilindilt ei ole eristatav R.T kõnelenud kohtualuste vastuste eristamine. Kõnealune jälitusteave ei ole aga põhjuslikus seoses ega ajaliselt jälgitav 24.03.2008 R.T liikluseeskirja rikkumisega. Ei sisalda informatsiooni sellest, et toimus V.Davõdtšiku ja O.Lattile tänu avaldamine R.T väärteoprotokolli vormistamata jätmise eest või R.T teene osutamine võimalike edasiste rikkumiste eest politseiametnike poolt. Tunnistaja T ütluste hindamisel leiab kohus, et isik on korduvalt kriminaalkorras ja liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Tema tema poolt antud ütlused käesolevas kriminaalasjas ei oma ülimuslikku tõendi tähendust. Tõendite s.o R. T ütlusi saab hinnata üksnes teiste tõenditega kogumis. Kogutud tõendite kogum aga ei sisalda sellise hinnangu andmiseks küllaldaselt kohtukõlblikke tõendeid, mis kinnitaksid R.T ütlusi uurimise vältel järjepidevaks, ühetaoliseks ja eelkõige arusaadavaiks 23.04., 1.
ja 12.04.2008 O.Latti ja V.Davõdtšiku poolt altkäemaksu nõudmise otsest väljendamist, raha vastuvõtmist 12.04.2008 seoses 23.03.2008 R.T juhtumiga liikluses. Enne süüdistatavate kinnipidamist 12.04.2008.a. teostatud jälitustoimingu helisalvestisest ei nähtu, et R T nõuti raha üleandmist või temalt oodatakse raha maksmist. Kohus leiab, et isik, kes läheb teadlikult ja instrueeritult kuritegu matkima, toimib jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks viisil, et tema käitumine altkäemaksu andmisel ja sinna juurde kuuluvad selgitused on üheselt arusaadavad ning vastavalt KrMS § 119 lg 1,2 võib kuritegu matkida kuriteo avastamise või kuriteo toimepanija selgitamise või kinnipidamise eesmärgil. R.T kõnest helisalvestisel politseiautos aga ei ole üheselt arusaadav R.T ja politseiametnike kohtumise põhjus, kohtumise käik selles, et toimub nimelt altkäemaksu üleandmine ja tulemused. Matkimise käigus ei ole tehtud R.T jälitustoiminguid toetavat videosalvestust. R.T kõne ei sisalda teavet, et ta annab politseiametnike nõudmisel üle nende poolt soovitud rahasumma seoses 23.04.2008 toimunud kiiruse ületamise asjaoludega konkreetsete viideteta ja rahasumma suuruse nimetamiseta. Rahatähtede R. T üleandmise aktil (tlk 17 1kd) on küll olemas kuupäev 12.04.2008, aga sellel puudub menetlustoimingu kellaaeg, mistõttu pole võimalik lugeda tõendatuks rahatähtede üleandmise tegelik aeg. Kuriteo matkimine R.T poolt toimus samal päeval s.o 12.04.2008 raha politseiautosse jätmisega. Toimikus on „Allkiri „(tlk.231kd), et rahatähed võttis vastu vanemkomissar V V, kuid puudub teave kellelt. Seega hindab kohus nimetatud tõendi formaalseks ja ilma tõendusliku tähenduseta, sest on koostatud ühepoolselt Politseiameti politseikontrolli osakonna vanemkomissari poolt. 12.04.2008.a. vahetult toimunud kohtumise järel märkas O.Latt auto tagaistmel peale R. T lahkumist rahatähti ja väljus autost. Seda fakti tõendab kinnipidamise hetke videosalvestis, kus karjutakse “Seis!” kahtlustatavate kasutuses olnud politseiauto seisab ning O.Latt on juba autost väljas ja V.Davõdtšik veel autos. Ajavahemik raha üleandmise ja politsei reageerimise vahel on ka R.T teostatud jälitustoimingu helisalvestise kohaselt alla 1 minuti. R.T ütlustega on tõendatud, et tema autos rahasumma suurust ei nimetanud. Politseinikud raha enda omandusse ei võtnud ja enda kasuks ei pööranud. T pani raha politseiauto tagaistmele. Latt ja Davõdtšik avaldasid, et tahtsid raha anda T tagasi, kuid nad ei jõudnud. Kohus jätab tõendite kogumist välja vastuolude ja tõendi saamise järjepidevuse mittejälgitavuse tõttu selles, et raha üleandmise - vastuvõtmise akti alusel 1.kd lk.17 8 12.04.2008 R T poolt vastuvõetud rahatähtede numbrid ei vasta eelnimetatud dokumendis nr. 2 . AY XX ja nr.
XXX all märgitud rahatähtede numbritele tlk. 18-19 sündmuskoha vaatlusprotokollis 12.04.2008 Jõhvi linnas Tartu mnt 26 märgitud rahatähtede numbritele nr. 2 ja 3 all, mis erinevad mitme numbri osas, seega ei seondu R.T üleantud rahatähtede numbritega. Asitõendi vaatlusprotokollis 15.04.2008 tlk. 20 on vaadeldud rahatähti Tallinnas ja eelnimetatud rahatähtede numbrid ei kattu raha üleandmise-vastuvõtmise aktis (tlk. 17) märgitud rahatähtede numbritega kahe rahamärgi numbrite osas, vaid kattuvad (t.lk. 18-19 sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud rahatähtede numbritega. Vaatlusega tuvastati, et ümbrikus ei ole R.T poolt vastuvõetud rahatähti nr. AY 798373 – 500 krooni; nr. AU 994892 -500 krooni; Vaatlusprotokoll on alla kirjutatud 3 politseitöötaja poolt. Fototabelil nr. 1 ja nr. 2 lk. 21-22 olevad koopiad rahatähtedest aga vastavad tl. 23 Politseiameti politseikontrolli osakonna vanemkomissar V V poolt allkirjaga kinnitatud 8 tk. 500 kroonise rahatähe vastuvõtmise, mille numbrid vastavad t.lk. 17- raha üleandmise – vastuvõtmise aktis esitatud
rahatähe numbritega. Nimetatud fototabelid lk. 21-22 ei ole allkirjastatud asitõendi vaatlusprotokolli koostamise juures viibinud politseitöötajate poolt ja ei ole seega tlk. 20 esitatud tõendiga seotud, mistõttu kohus jätab nad antud kontekstis esitatuna tõendite kogumist välja. Kohus leiab, et rahatähed tlk.21-22, ei ole pildistatud sündmuskohal, nagu nimetatud lehekülgedel on märgitud, mis ilmneb sündmuskoha vaatlusprotokollist tlk. 18- 19, kus p 3 on märgitud, et tehnikavahenditest kasutati videokaamerat SONY DCR-SR
Sündmuskoha vaatlusprotokolli p.6 on öeldud, et 8 viiesajakroonist kupüüri asetati kilekotti ning ümbrikusse nr.1 mis pitseeriti. Sündmuskohal rahatähti, mis pandi kilekotti ja seejärel ümbrikusse ei ole pildistatud, filmitud. Asitõendi vaatlusprotokollist tlk. 20 15.04.2008 p. 3 nähtub, et ümbrik nr.1 avati, kuid märkused pitseeritud ümbriku seisundi kohta, selle eelneva avamise tunnuste olemasolu või mitteolemasolu kohta märkused vaatlusprotokollis puuduvad. Ilmneb, et vaatlusprotokollis lk. 18-19 p.3 all on rahatäht nr.AY 790892 ja p 4 all rahatäht nr. AU 990892, kuid selliste numbritega rahatähed puuduvad tlk. 17 aktis R.T üleantud rahatähtede hulgas. Kohus laiab, et sündmuskoha vaatlusprotokollis (tlk.18-19 1.kd) kajastatud vaatluse käik ei seondu kõnealuse vaatluse videoga ja kohtualuste O.Latti ja V.Davõdtšiku ütlustega nimetatud vaatluse käigu kohta. Vaatlusprotokollis on kajastatud, et tagaistme peal musta mapi peal avastati üksteise peal olnud 8 500.- kroonist rahakupüüri kokku 4000 krooni. Autoistmelt rahatähtede võtmist videofilm ei kajasta ja rahatähti ei loeta numbriliselt ega summas. Videofilmilt aga nähtub, et auto tagumise ukse avamisel lendavad rahatähed laiali ja neid kogutakse kokku maast ning seejärel algab rahatähtede arvuline ja numbrite järgi lugemine. Sündmuskohta kajastavalt videofilmilt on näha, et sündmuskohal kirjutab naisisik käsitsi rahatähtede numbreid kirjutusvahendiga – võimalik, et pastapliiatsiga paberilehele, meesisiku ütluste järgi. Nimetatud käsitsi kirjutatud protokolli aga kriminaaltoimikus esitatud ei ole. Videofilmile kirjutatud teksti ega protokollile allakirjutamisega menetlustoimingu lõpetamist ei filmita. Kriminaaltoimikus ( tlk.18,19 1kd) on aga arvuti väljatrükil esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos rahatähtede numbrite esitamisega. Sündmuskoha vaatluse protokolli p. 5 viimases reas on märge, et “vaatluse käik salvestati digitaalselt videokaameraga SONY DCR-SR70”. Kohtuistungil vaadeldi eelnimetatud salvestuse originaali. Tulenevalt KrMS § 63 lg 1 on eraldi tõendiks foto, film, või muu teabesalvestis, mistõttu salvestiste originaali käsitleb kohus iseseisva tõendina. Videoülesvõtte alguses puudub igasugune menetlejapoolne selgitus, mida, millal ja kus filmitakse. Videoülesvõte algab kahtlustatavate kinnipidamisega koos kõigi võimalike 9 menetlusreeglite rikkumisega. Kaamera käivitumise hetkel on Oleg Latt autost väljunud, tema juurde on tulnud ametnik. Kõlavad käsud “Seis! Paigal! Käed katusele!” Kaamera jäädvustab koheselt O.Latti läbiotsimise, millest kohtu hinnangul ei ole alust lugeda seda relva otsimiseks. Ametnik uurib O.Latti taskute sisu. Videofilmilt ei nähtu, et O.Lattile või V.Davõdtšikule selgitatakse, et neid peetakse enne eelkirjeldatud toimingute algust kinni kuriteos kahtlustatavana, palutakse ära anda tulirelv. Esimene selgitus tuleneb peale O.Latti ja V.Davõdtšiku läbiotsimist koos tutvustusega: “Ja sledovatel E P. Võ palutšili dengi, predlagajem võdat dengi dobrovolno.“ On kuulda, et nii Latt kui Davõdtšik eitavad raha saamist ning seisavad teine teisel pool autot kummalgi on juures relvastatud politseiametnik. „ Takom slutši mõ znatšit mõ zdelajem osmotr mašinõ.”. Videomaterjalilt nähtub, et tegelikkuses ei viidud läbi mitte KrMS § 84 sätestatud sündmuskoha vaatlust, vaid tegemist oli KrMS § 91 alusel reguleeritava toimingu läbiotsimisega. Tulenevalt KrMS § 91 lg 1 on läbiotsimise eesmärk leida hoonest, ruumist, sõidukist asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik. KrMS § 91 lg 8 alusel tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt ning juhul kui ettepanek jäetakse täitmata, toimetatakse otsinguid. Videofilmilt on kuulda ja näha, kuidas O.Latti juurest otsitakse midagi, mis pole relva otsimise eesmärgil isiku kontrollimine. Kahtlustatavatel kontrollitakse koheselt riiete taskuid, ning uurija P lausub alles peale isikute läbiotsimist “ Ja sledovatel E V…“ Selgub uurimistoimingu tegelik eesmärk - leida rahakupüürid ning menetlejapoolne ettepanek on tehtud raha väljaandmiseks. Mingit selgitust, et kaamera käivitati sündmuskoha vaatluseks konkreetsel kuupäeval, kellaajal ja konkreetses asukohas - ei ole. Filmilindilt nähtub ka, et auto juures läbiviidav toiming lõpeb niipea, kui on leitud rahatähed. Keegi ei kirjelda ega fikseeri auto asendit, uste avamist, muid autos olevaid esemeid. Ei tuvastata asjaolu, kas autouksed olid lukustatud või avatud, seega ei pöörata tähelepanu mitte ühelegi sündmuskoha vaatlusel tavaliselt tuvastatavatele asjaoludele. Sündmuskoha vaatlus on andmete kogumine, metoodiline lähenemine vaadeldavale objektile, selle vaatlus ja kirjeldus, lisaks vaatlusmeetodite kirjeldamine, leitud esemete, objektide, asitõendite kirjeldamine ja kaasavõtmine (KrMS § 83 KRMS § 84 ja “Kriminaalmenetlus” E.Kergandberg M.Sillaots lk 289-292). Seega uurimistoimingu – videofilmi, kui iseseisva tõendiga ei ole tõendatud 12.04.2008.a. läbi viidud ja jäädvustatud sündmuskoha vaatlus, on läbi viidud auto ja isikute läbiotsimine, eesmärgiga leida sellest kuriteo matkimiseks kasutatud rahakupüürid. Kohus jätab sündmuskoha vaatluse videofilmi, mis salvestati digitaalselt videokaameraga SONY DCR-SR70” tõendite kogumist välja KrMS §83, 84 ja 91 nõuete mittejärgimise tõttu. Rahakupüüride autost võtmisel lähevad kupüürid lendu, ning kaamera ei näita, milliseid kupüüre korjatakse ja nende kupüüride edasist pakendamist. Eeltoodule tuginedes on olemas kõrvaldamata kahtlus, et leitud rahakupüüride näol ei ole tegu samade kupüüridega kogumis, mis autoukse avamisel autost välja laiali lendusid. Asitõendi- rahakupüüri võtmine ei ole ka sündmuskoha vaatlusprotokollis piisava täpsusega fikseeritud – filmilindil olev tõend ei ühildu sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles pidanuks täpselt kirjeldama rahatähtede laialilendamist ja nende kukkumise asukohta, rääkimata nõuete rikkumisest kindlustada sündmuskoht selliselt, et sellel ei tekiks muudatusi, ei rikutaks tõendeid jne. KarS § 294 koosseisu kohaselt peab altkäemaksu saanud isik altkäemaksu ka teadlikult või kaudse tahtlusega vastu võtma. Pelgalt asjaolu tõendamisest, et R.T jättis rahatähed omal initsiatiivil autosse kausta peale ei piisa altkäemaksu koosseisu realiseerimiseks. O.Latti ja V.Davõdtšiku ütlustest nähtuvalt ei soovinud nad raha vastu võtta ning üritasid kohapeal kohe ka olukorda lahendada analoogiliselt, nagu nad ka varem autosse unustatud rahakottide, telefonide jm. esemetega on teinud. V.Davõdtšik tegi autos otsuse, et raha tuleb tagastada T. O.Latt selgitas, et ta väljus autost, et T öelda, et ta raha tagasi võtaks. Seda kinnitab ka fakt, et 10 kahtlustatavad ei puutunud auto tagaistmel olevaid rahatähti, kohtus antud ütluste kohaselt eesmärgiga võimaldada rahatähtedele teostada DNA-ekspertiisi juhul kui T keeldub raha tagasivõtmisest. Samas ei jõudnud kahtlustatavad oma kavatsust realiseerida, sest nad peeti koheselt kinni. Politseiametnikele ei ole antud täpset tegutsemisjuhist, mida teha koheselt juhul kui autost on leitud raha/rahakott vm vara. V.Davõdtšik ja O.Latt selgitasid, et materiaalset väärtust omavad esemed või raha edastatakse korrapidajale või tagastatakse omanikule töövahetuse jooksul. Lugedes altkäemaksu/pistise võtmise kuriteo algusmomendiks hetke, kus R.T jätab politseiametnikele raha “tänuks” tema karistamata jätmise eest, pannes selle politseiauto tagaistmele kausta peale, on raha üleandmise ja Oleg Latti ja V. Davõdtšiku kinnipidamise vaheline ajavahemik helisalvestise järgi vähem kui 1 minut. Sellisel juhul tuleb vaadelda, milline oli isikute tahtlus autosse jäetud raha märgates. Mõlemad kahtlustatavad olid veendunud, et raha tuleb tagastada T, nad ei puutunud teenistusauto tagaistmele asetatud raha, ei ole vara vastu võtnud ega selleks mingit tahtlust avaldanud, mis on aga KarS § 294 lg 2 p 2,3 järgi objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks. Seega puudub koosseisuline tunnus raha vastuvõtmise kohta. Kriminaaltoimikus VOLIKIRI lk. 33 1.kd antud Tulundusühistu Soter juristile Viktor Romanovile ja lk. 71 Volikiri antud Tulundusühistu Soter juristile Paul Paasile on vormistatud KrMS § 142 sätetele mittevastavalt. Säte, mis näeb ette, et kriminaalmenetluses on kaitsja, kelle pädevus kriminaalmenetluses on määratud KrMS § 47 alusel ja tuleneb kokkuleppest kaitsealusega s.o lepinguline kaitsja. Kohtueelne menetleja on lubanud osalema kriminaalmenetluses isikud esitatud volikirja alusel, kontrollimata, kas isikutel on üldmenetluses osalemiseks vajalik kvalifikatsioon ja pädevus. O.Latti volikiri vastab KrMS § 41 sätetele s.o kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku esindaja menetlusseisundis oleva isiku esindajale volikirjas sõnastatust tulenevalt. Viktor Romanovi osalemine menetlustoimingutes ja vastavates menetlusdokumentides antud volikirja alusel kajastamine on Oleg Latti kaitseõiguse rikkumine O.Latti kahtlustatavana ülekuulamisel t.lk.35-46 ja vastastamisel lk. 48-57 1 kd ja tlk. 48 punktis 2, näidatuna kus vastastamise uurimistoimingus 2.mail 2008 osaleb kaitsja asemel jurist Viktor Romanov. Kaitseõiguse rikkumisega eelnimetatud volikirjast (tlk. 71 1kd) tulenevalt on vormistatud vastastamisprotokoll 2.05.2008, kus kahtlustatava Vitali Davõdtšiku vastastamise juures osaleb uurimistoimingus jurist Paul Paas. Eeltoodust tulenevalt on viimatinimetatud uurimistoimingus rikutud O.Latti ja V.Davõdtšiku kaitseõigust. Vastastamisprotokollidele mõlema kahtlustatava ja R.T vahel on alla kirjutanud jurist Paul Paas ja jurist Viktor Romanov. Kohus leiab, et kohtueelse uurimise käigus on sisuline kaitse kahtlustatavatel O.Lattil ja V.Davõdtšikul puudunud menetleja loal juristidena menetlustoimingusse kaasatud P.Paasi ja V.Romanovi pädevuse puudumise tõttu 1.astme kuriteo kohtueelses kriminaalmenetluses osalemiseks. Tulenevalt KarS § 15 lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. Isiku vastutuselevõtmiseks tahtliku lõpule viidud delikti eest peab see isik olema tahtlikult realiseerinud vastava teo kogu eriosas sätestatud süüteokoosseisu st, tegu peab vastama kõikidele süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Riigikohtu üldkogu peab oma 3-1-1-123-97 lahendis altkäemaksuasjas süütuse presumptsioonile tuginedes vajalikuks rõhutada, et kooskõlas
novembri 1950.a konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks, mis on Põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, loetakse igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, süütuks seni, kuni tema süü pole seaduse kohaselt tõendatud (art 6 p 2). Põhiseaduse § 22 järgi ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud oma süütust tõendama. Samuti tuleneb süütuse presumptsioonist, et kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse alati ja vaieldamatult kohtualuse kasuks. Arvestades asjaolu, et süüdistus on tulnud kohtusse valdavalt kohtukõlbmatute 11 tõenditega, püüdes neid näidata seaduslikena politseioperatsiooni abil, mille pidanuks läbi viima kõige pädevam politseiüksus, politsei sisekontroll, tuleb arvestades tõendite kohtukõlbmatust ja süütuse presumptsiooni Vitali Davõdtšik Oleg Latt õigeks mõista. ASITÕENDID: CD plaat säilitada toimiku juures. kõnede salvestistega DVD plaat menetlustoimingute kohta KOHTUKULUD: Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 181 lg 1 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise - 13, 40 krooni V.Davõdtšiku kaitsjale toimiku paljundamise kulu; - 13, 40 krooni O.Latti kaitsjale toimiku paljundamise kulu; Vastavalt KrMS § 173 lg 1 p 3 ja § 177 p 3 lisakuludena tõlketööd 2674 krooni toimiku materjalide tõlketeenuste eest. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu - 2230,20 krooni Oleg Latti kaitsjale osutatud õigusabi eest kaitsjatasu; Kohtunik: Loretta Pikma (allkiri) Rahvakohtunikud: Malle Vaino ja Anne Rembel (allkiri, allkiri) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.