4-09-19123/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a, Tartu kohtumajas, Väärteoasja number 4-09-19123 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Kristi Suvi Väärteoasi Hillar Ehaste väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2, 4 järgi Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 2602,09,013112 Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Hillar Ehaste (isikukood: 35408276510; elukoht: X) Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur (aadress: Riia tn 132, Tartu) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas:
4. Jätta Hillar Ehaste kaebus rahuldamata.
5. Jätta Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
6. a otsus väärteoasjas nr 2602,09,013112, millega Hillar Ehastet karistati LS § 7422 lg 2 alusel 2400 krooni suuruse rahatrahviga ning LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks, muutmata. Saata käesoleva kohtuotsuse koopia Hillar Ehastele ja Lõuna Politseiprefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
7. a otsusega nr 2602,09,013112 karistati Hillar Ehastet LS § 7422 lg 2 järgi ja lisakaristusena LS § 7422 lg 4 järgi. Otsuse kohaselt 10.08.
8. a juhtis Hillar Ehaste mootorsõidukit Tartu linnas, Ihaste teel, s.o asulasisesel teel, kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra. Hillar Ehastet karistati LS § 7422 lg 2 alusel 2400 krooni suuruse rahatrahviga ning LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. 16.09.
9. a saabus Tartu Maakohtusse Hillar Ehaste kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
10. a otsusega nr 2602,09,013112 määratud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, tühistamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsuses väärteo eest määratud lisakaristus on ebaproportsionaalselt koormav, sest arvestamata on jäetud mitmed karistust kergendavad asjaolud ning karistuse määra valik on tehtud ühekülgselt. Kergendava asjaoluna tulnuks karistuse määramisel arvesse võtta kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, kuna väärteoasjas ütluste andmisel tunnistas Hillar Ehaste avameelselt üles lubatud sõidukiiruse ületamise. Otsuses on tähelepanuta jäetud KarS § 57 lõikes 2 loetlemata jäetud kergendavad asjaolud. KarS § 57 lg 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna näitab ka seda, et isiku edasistest rikkumistest hoidumiseks on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine. Hillar Ehaste töötab ettevõttes N .S AS asukohaga X, kuid elab X. Seetõttu satub menetlusalune isik juhtimisõiguse kaotamisel olukorda, kus tema töölesõit ja majanduslik kindlustatus on ohustatud.
11. novembril
12. a kohtuistungil kohtuvälise menetleja ametniku sõnul on karistus määratud alla keskmise määra ja lisakaristus on määratud arvestades rikkumise enda raskust. Määravaks on olnud kaks kehtivat karistust: alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja kiiruse ületamine. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et Hillar Ehaste kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hillar Ehastet on Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
13. a otsusega karistatud LS § 7422 lg 2 alusel, mis näeb ette vastutuse, kui mootorsõiduki juhi ületab lubatud suurimat sõidukiirust 21-40 kilomeetrit tunnis. Liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 11) ning tunnistaja M. K`i ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 10.08.
14. a Hillar Ehaste poolt juhitud mootorsõiduki Ford Focus, registreerimismärgiga XX XXX, kontrollimisel Tartu linnas Ihaste teel, kus lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h, mõõtis Lõuna Politseiprefektuur liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadega Hillar Ehaste mootorsõiduki kiiruseks 77 km/h, ning arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust: +/- 3 km/h, ületas Hillar Ehaste lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Ihaste teelõik asub Tartu linnas. Seega on Hillar Ehaste rikkunud liikluseeskirja §-i 124 p 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kuna Hillar Ehaste ületas nimetatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, on täidetud LS §-i 7422 lg 2 objektiivne koosseis. Vastavalt KarS § 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt (tl 10) kiirendas ta mootorsõiduki kiirust ning kiirendamise ajal see võis ulatuda kuni 80 km/h. Hillar Ehaste avalduse kohaselt Lõuna Politseiprefektuurile (tl 13) tunnistab ta ise, et kiirendas liiga järsku. Mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks eelduseks on liiklusreeglite tundmine. Kuna isikul on juhiluba, pidi ta teadma, et asulasisesel teel on suurimaks lubatud kiiruseks 50 km/h. Vajutades mootorsõiduki gaasipedaali, oli Hillar Ehaste ees spidomeeter, mis näitab mootorsõiduki sõidukiirust. Hillar Ehaste kiirendas ning saavutas asula sees mootorsõiduki kiiruseks vähemalt 74 km/h. Kuigi tema ees oli spidomeeter, mis näitas sõidukiirust ja mida oli väga lihtne jälgida, ei lasknud ta mootorsõiduki gaasipedaali lahti, vaid hoidis edasi, kuni oli ületanud lubatud sõidukiiruse vähemalt 24 km/h. Seega on Hillar Ehaste lubatud sõidukiirust ületanud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Hillar Ehaste on toime pannud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
15. a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,013112 karistati Hillar Ehastet rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni ja lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 1 kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse kohaselt jättis kohtuväline menetleja väärteootsuse tegemisel arvestamata kergendava asjaoluna Hillar Ehaste poolt aktiivselt väärteo avastamisele ja menetlusele kaasaaitamise KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Süüteo aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava isikuga. Kaasaaitamine peab olema aktiivne, ebapiisav on asjaolude väljaselgitamise mittetakistamine. Väärteoprotokollis (tl 10) Hillar Ehaste poolt antud ütluste kohaselt kiirendas ta mootorsõidukiga ning kiirus võis ulatuda kuni 80 km/h. Seega andis Hillar Ehaste väärteoasjas informatiivset teavet ning kohus nõustub kaebajaga, et kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatut. Väärteootsuses on kergendava asjaoluna välja toodud kahetsus. Lõuna Politseiprefektuurile kirjutatud avalduse (tl 13) kohaselt tunnistab Hillar Ehaste oma rikkumist ning lubab edaspidi hoolikam olla. Samas avalduses kirjutab isik järgmist: „ /…/ kuna tipptund oli möödas ja tänaval ei olnud teisi liiklejaid, kiirendasin, kuid liiga järsult ja kiirus võis korraks ületada lubatud kiirust /…/.“ Nimetatud lause paneb kohtu kahtlema Hillar Ehaste kahetsuses. Pigem nähtub, et isik õigustab sellist autoga kihutamist, kuna ta ei näinud teisi liiklejaid. Seega ei nõustu kohus Lõuna Politseiprefektuuriga, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus KarS § 57 lg 3 järgi. Kohtu sellist arvamust süvendab ka asjaolu, et Hillar Ehastel on alles liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kehtiv karistus, mille täiteviimise lõpp on 07.01.
16. a. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Hillar Ehastel on kehtiv karistus ka LS § 7422 lg 2 järgi, mille täideviimise lõpp on 28.03.
17. a. Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Hillar Ehaste pani järgmise süüteo toime 29.11.
18. a. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seega on Hillar Ehastel kaks kehtivat karistust, mis on toime pandud 27.03.
19. a 29.11.
20. a. Lisaks sellele nähtub karistusregistri 23.09.
21. a õiendilt, et isik on ka varasemalt korduvalt LS § 7422 alusel karistatud, mis näitab, et isik ei ole varasemate karistustega oma ebaõigest käitumisest järeldusi teinud. Hillar Ehaste on varasemalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole positiivseid muutusi tema käitumisse liikluses toonud. Mootorsõiduki juhtimine lubatust suurema sõidukiirusega on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile, vaid kogu ümbruskonnale, pannes ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, eelkõige mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KarS § 56 lg 1 järgi peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna käesoleval juhul ei ole rahatrahvid Hillar Ehaste käitumisele liikluses mõju avaldanud, on kohus seisukohal, et tarvitusele tuleb võtta rangemad meetmed ja nõustub Lõuna Politseiprefektuuriga lisakaristusena LS § 7422 lg 4 alusel Hillar Ehastelt juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja on palunud kohtul arvesse võtta, et Hillar Ehaste töötab töölepingu alusel ettevõttes N. SAS asukohaga X. Kuivõrd Hillar Ehaste töölepinguliste töökohustuste täitmine eeldab kehtivate autojuhilubade olemasolu ja elukoht on X, satub kaebuse kohaselt Hillar Ehaste juhtimisõiguse kaotamisel olukorda, kus tema töölesõit ja majanduslik olukord on ohustatud. Hillar Ehaste elukoht on kaebuse kohaselt Tartu linnas ja töökoht Põlva linnas. Internetiaadressilt www.bussireisid.ee nähtub, et bussid väljuvad Tartust Põlvasse igapäevaselt 11 korda. Seega ei pea kohus Hillar Ehaste töölesõitu ega majanduslikku olukorda ohustatuks. Seega tuleb karistuse määramisel arvestada kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist KarS § 57 p 1 p 3 järgi; raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja Hillar Ehaste süüd selle toimumises, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on Hillar Ehaste puhul saavutatavad rahatrahvi ja lisakaristuse kohaldamisega ning Hillar Ehastet tuleb karistada LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Seega jätab kohus Hillar Ehaste kaebuse rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 02.09.
22. a otsuse väärteoasjas nr 2602,09,013112, millega Hillar Ehastet karistati LS § 7422 lg 2 alusel 2400 krooni suuruse rahatrahviga ning LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks, muutmata. Peet Teidearu Kohtunik