lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3, § 418 lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi, Raigo Kannike süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, Lauri Loorents süüdistuses
lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 3 järgi ja Genno Krela süüdistuses
lg 2 p 3 järgi lühimenetluse korras Süüdistatav Märt Johanson isikukood: 38911094225, Kaitsja Süüdistatav Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat Ants Nõmmik Raigo Kannike isikukood: 39109065716, Kaitsja Süüdistatav Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat Ants Nõmmik Lauri Loorents isikukood: 38812214216, Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 1 1-09-6151 Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Rünno Roosmaa Genno Krela isikukood: 39011174225, Kaitsja RESOLUTSIOON Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat Rünno Roosmaa Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Märt Johanson
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui Märt Johanson ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all
MS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest kaks tuhat viissada kaheksakümmend üks
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui Raigo Kannike ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 11.09.2009.a. Välja mõista Raigo Kannike’selt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest kaks tuhat viissada kaheksakümmend üks
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui Lauri Loorents ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 11.09.2009.a. Välja mõista Lauri Loorents’ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest kaks tuhat kaheksakümmend kuus
MS § 202 alusel. Süüdistatav ja kaitsja nõustusid taotlusega. Kohus koostas kooskõlas KrMS § 202 lg 4 kohaselt kohtumääruse. Välja mõista Märt Johanson’ilt 1000.- krooni H. valla kasuks Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel. Välja mõista Märt Johanson’ilt ja Raigo Kannike’selt solidaarselt 1150.- krooni L. E. kasuks VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel. Välja mõista Märt Johanson’ilt, Raigo Kannike’selt ja Lauri Loorents`ilt solidaarselt T. T. kasuks 5850.- krooni VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel. Välja mõista Märt Johanson’ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu 1470.krooni riigi kasuks. Asitõendid: kaheraudne 16 kal jahipüss nr 171999-61 ja üheraudne jahipüss nr 7792 valmistatud kärbik millised on paigutatud Lääne Politseiprefektuuri politseiosakonna relvahoidlasse kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 järgi hävitamisele. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud Märt Johansonile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.10.2006a kuni 12.03.2007a, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal,kuid vähemalt kolmel korral tungis koos kord Genno Krela, kord Raigo Kannikesega ja kord Lauri Loorentsiga Pärnumaal H. vallas valdaja tahte vastaselt omamata selleks majaomaniku luba ega teda informeerimata, lõhutud akna kaudu sisse Pärnumaal H. vallas aadressil L. 4 asuvasse U. T.-le kuuluvasse majja, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse §32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti Märt Johanson olles ajavahemikul 15.10.2006a kuni 16.10.2006a toime pannud sissetungimise, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2006a detsembri alguses Pärnumaal, H. alevikus tungis valdaja tahte vastaselt, selleks omaniku luba saamat ja teda informeerimata, H. Muusikakooli keldrisse rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse §32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Lõhkumisega tekitati H. vallale kahju 1000,- krooni. 4 1-09-6151 Samuti Märt Johanson olles ajavahemikul 15.10.2006a kuni 16.10.2006a toime pannud sissetungimise, 01.03.2007a ajavahemikul kell 20.00 kuni 21.00 koos Raigo Kannikesega Pärnumaal H. alevikus tungis valdaja tahte vastaselt, omanikult luba saamata ja teda informeerimata, ukse tabaluku ja katuse lõhkumise teel L. E.-le kuuluvasse kõrvalhoonesse, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse §32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Tabaluku ja kuuri katuse lõhkumisega tekitati L. E.le kahju 1050,- krooni. Seega tema isikute grupis, vähemalt teistkordselt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi tungimisega pani toime
Samuti Märt Johanson ajavahemikul 15.10.2006a kuni 16.10.2006a Pärnumaal H. alevikus koos Raigo Kannikesega tungis valdaja tahte vastaselt aknaklaasi eemaldamise teel aadressil S. 6 asuvasse T. L.-ile kuuluvasse majja, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil televiisori Samsung, kell-raadio ja 0,5-liitrise pudeli viina, millega tekitas T. L.-ile kahju 3550,- krooni. Samuti Märt Johanson olles ajavahemikul 15.10.2006a kuni 16.10.2006a toime pannud varguse, ajavahemikul 01.11.2006a kuni 28.02.2007a Pärnumaal H. alevikus sisenes koos Lauri Loorentsi ja Raigo Kannikesega valdaja tahte vastaselt aadressil L. 1 asuva aiaga piiratud T. T.-le kuuluva maja hoovi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil signalisatsiooniseadme ESPRIT koos liikumisanduritega, millega tekitas T. T.-le kahju 5850,- krooni. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud sissetungimisega ja isikute grupis, pani toime
lg 2p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti Märt Johanson ajavahemikul 01.10.2006.a. kuni 12.03.200.7a.käitles, s.t. toimetas edasi ja hoidis ebaseaduslikult, omamata relvaluba Pärnumaal H. alevikus P. külas sigalas H. vallas L. 4 asuvast U. T.-le kuuluva maja pööningult leitud, vastavat luba omamata kaheraudset 16 kaliibrilist laskekõlbulikku jahipüssi mudel BM nr, rikkudes sellega Relvaseaduse §34 lg2, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks. Samuti rikkus Relvs §45 lg1, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. Samuti Märt Johanson olles varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast, kuid peale esimese relva leidmist kuni 12.03.2007.a. toimetas enda elukohta ja hoidis ebaseaduslikult enda elukohas Pärnumaal H. alevikus aadressil P. mnt 8, vastavat luba omamata H. vallas metsast majavaremetest leitud üheraudset 16 kaliibrilist laskekõlbulikku jahipüssist nr valmistatud kärbikut, rikkudes sellega Relvaseaduse §34 lg2, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks. Samuti rikkus Relvaseaduse §45 lg1, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. Seega tema tulirelva ebaseadusliku käitlemisega kui see on toime pandud vähemalt teistkordselt, pani toime
Käesolevas kriminaalasjas on Raigo Kannikesele esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.10.2006.a. kuni 12.03.2007.a., eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal tungis koos Märt Johansoniga Pärnumaal H. vallas valdaja tahte vastaselt omamata selleks majaomaniku luba ega teda informeerimata, lõhutud akna kaudu sisse Pärnumaal H. vallas aadressil L. 4 asuvasse U. T.-le kuuluvasse majja, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse §.32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt 5 1-09-6151 kaitstud. Samuti Raigo Kannike olles ajavahemikul 15.10.2006a kuni 16.10.2006a toime pannud sissetungimise, 01.03.2007a ajavahemikul kell 20.00 kuni 21.00 koos Märt Johansoniga Pärnumaal H. alevikus tungis valdaja tahte vastaselt, omanikult luba saamata ja teda informeerimata, ukse tabaluku ja katuse lõhkumise teel L. E.-le kuuluvasse kõrvalhoonesse, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse §32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Tabaluku ja kuuri katuse lõhkumisega tekitati L. E.le kahju 1050.- krooni. Seega tema isikute grupis, vähemalt teistkordselt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi tungimisega pani toime
Samuti Raigo Kannike ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 16.10.2006.a. Pärnumaal Häädemeeste alevikus koos Märt Johansoniga tungis valdaja tahte vastaselt aknaklaasi eemaldamise teel aadressil S. 6 asuvasse T. L.-ile kuuluvasse majja, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil televiisori Samsung, kell-raadio ja 0,5-liitrise pudeli viina, millega tekitas T. L.-ile kahju 3550,- krooni. Samuti Raigo Kannike olles ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 16.10.2006.a. toime pannud varguse, ajavahemikul 01.11.2006.a. kuni 28.02.2007.a. Pärnumaal H. alevikus sisenes koos Lauri Loorentsi ja Märt Johansoniga valdaja tahte vastaselt aadressil Laredei asuva aiaga piiratud T. T.-le kuuluva maja hoovi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil signalisatsiooniseadme ESPRIT koos liikumisanduritega, millega tekitas T. T.-le kahju 5850,- krooni. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud sissetungimisega ja isikute grupis, pani toime
lg 2p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Käesolevas kriminaalasjas on Lauri Loorentsile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.10.2006.a. kuni 12.03.2007.a., eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal tungis koos Märt Johansoniga Pärnumaal H. vallas valdaja tahte vastaselt omamata selleks majaomaniku luba ega teda informeerimata, lõhutud akna kaudu sisse Pärnumaal H. vallas aadressil Laredei asuvasse U. T.-le kuuluvasse majja, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seega tema isikute grupis, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi tungimisega pani toime
Samuti Lauri Loorents ajavahemikul 01.11.2006.a. kuni 28.02.2007.a. Pärnumaal H. alevikus sisenes koos Märt Johansoni ja Raigo Kannikesega valdaja tahte vastaselt aadressil Laredei asuva aiaga piiratud T. T.-le kuuluva maja hoovi, kust varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil signalisatsiooniseadme ESPRIT koos liikumisanduritega, millega tekitas T. T.-le kahju 5850,- krooni. Seega tema võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja isikute grupis, pani toime
lg 2 p7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Genno Krelale esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.10.2006.a. kuni 12.03.2007.a., eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal koos Märt Johansoniga Pärnumaal H. vallas valdaja tahte vastaselt omamata selleks majaomaniku luba ega teda informeerimata, lõhutud akna kaudu sisse Pärnumaal H. vallas aadressil Laredei asuvasse U. T.-le kuuluvasse majja, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. 6 1-09-6151 Seega tema isikute grupis, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi tunginisega pani toime
Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning analüüsides süüdistatavate poolt toime pandut leidis järgmist, süüdistatavale Märt Johnsonile on etteheidetud 3 ebaseaduslikku sissetungi –
T. majja korduvalt H. 01.10.2006.a. kuni 12.03.2007.a. H. Muusikakooli keldrisse 1516.10.2006.a. L. E. kõrvalhoonesse 15-16.10.2006.a. rikkudes Põhiseaduse § 32- sätet, kuna kõigi omand on võrdselt kaitstud ja kui omanik ei ole luba andnud, ei tohi tema majja, ruumi ega territooriumile siseneda. Süüdistatav Märt Johanson on toime pannud ka 2 vargus episoodi
Ajavahemikul 15.10.-16.10 varastas T. L.-i elukohast televiisori 3550.- krooni, viina ja kellraadio ja 01.11.200628.02.2007.a. T. T.-lt signalisatsiooni hinnaga 5850.- krooni. Nimetatud kuritegude toimepanemist Märt Johanson tunnistas. Televiisor on asitõendina vaadeldud ja tagastatud omanikule. Märt Johanson’ile on esitatud veel
tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Esimese relva leidis M.Johanson U. T. maja pööningult, viis selle ja peitis ühte sigalasse, rikkudes Relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg1 ja teine kord leidis relva metsas mahajäetud majastja viis oma elukohta ja hoidis seda seal. Süüdistatav tunnistas tegu ja näitas politseinikele hoiukohta-sündmuskoht vaadeldud fotografeeritud. Relva on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud. Relvaekspertiisi arvamuse kohaselt on et tegemist laskekõlbulike relvadega. Süüdistatav Raigo Kannike`sele on ette heidetud ebaseaduslikud sissetungid koos Märt Johansoniga U. T. majja ja L. E. kõrvalhoonesse, mida Raigo Kannike tunnistas. Süüdistatav Raigo Kannike’sele on esitatud süüdistus kahe varguse episoodi toimepanemise kohta koos Märt Johansoniga varastades 15.10.16.10 T. L.-ilt televiisori hinnaga 3550.- krooni ja 01.11.2006- 28.02.2007.a. T. T.-le kuuluva signalisatsiooni hinnaga 5850.- krooni. Lauri Loorents osales U. T. majja ebaseaduslikul sissetungil
T. signalisatsiooni seadme vargusel
T. L.-i 16.10.2006.a. kannatanuna antud ütlused /tl 4-5/ A. T. 16.10.2006.a. tunnistajana antud ütlused /tl 6-7/ J. M. 16.10.2006.a. tunnistajana antud ütlused /tl 8-9/ Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 10-15/ R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/ Edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus /tl 20/ Läbiotsimisprotokoll /tl 21-23/ Sündmuskoha vaatlusprotokoll, joonis ja kaart /tl 25-27/ Edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus /tl 28/ Läbiotsimisprotokoll /tl 29-31/ Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 32-37/ Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 39-41/Ekspertiisimäärus /tl 42/ Ekspertiisiakt /tl 43-44/ Märt Johansoni 12.03.2007.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 110-112/Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/ Märt Johansoni 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/. M. T. 01.04.2007.a. kannatanuna antud ütlused /tl 69-71/ M. T. 20.02.2009.a. kannatanuna antud ütlused /tl 72-73/. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 74-82/. Vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 83-88/. R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/. Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/ Märt Johansoni 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/. Raigo Kannikese 12.03.2007.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 139-141/. Raigo Kannikese 16.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 142-143/. Raigo Kannikese 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 146-147/. Lauri Loorentsi 27.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 163-164/. Lauri Loorentsi 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 166-167/. Lauri Loorentsi 25.02.2009.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused /tl 170/. Genno Krela 12.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 178-179/. Genno Krela 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 181-182/. Genno Krela 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused 7 1-09-6151 /tl 185/.U. A. 16.02.2007.a. kannatanuna antud ütlused /tl 48-49/. L. T. 06.12.2006.a. tunnistajana antud ütlused /tl 50-51/. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 52-62/. R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/. Märt Johansoni 20.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 107-108/. Märt Johansoni 12.03.2007.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 110-112/. Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/. Märt Johansoni 25.02.2009..a kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/. Raigo Kannikese 12.03.2007.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 139-141/. Raigo Kannikese 16.02.2009..a kahtlustatavana antud ütlused /tl 142-143/. Raigo Kannikese 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 146-147/. Lauri Loorentsi 27.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 163-164/. Lauri Loorentsi 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 166-167/. Genno Krela 12.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 178179/. Genno Krela 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 181-182/. L. E. 02.03.2007.a. kannatanuna antud ütlused /tl 64-65/. Sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 66-67/, R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/, Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/,Märt Johansoni 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/,Raigo Kannikese 16.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 142-143,/Raigo Kannikese 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 146-147/,Lauri Loorentsi 27.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 163-164/,Lauri Loorentsi 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 166-167/,Genno Krela 12.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 178-179/,Genno Krela 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 181-182/, T. T. 23.04.2007.a. kannatanuna antud ütlused /tl 93-94/, T. T. 06.02.2009.a. kannatanuna antud ütlused /tl 95-96/. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 97-99/, R. K. 09.03.2007..a tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/, Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/, Märt Johansoni 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/, Raigo Kannikese 16.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 142-143/, Raigo Kannikese 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 146-147/, Lauri Loorentsi 27.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 163-164/, Lauri Loorentsi 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 166-167/Lauri Loorentsi 25.02.2009a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused /tl 170/, R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/, Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/, Märt Johansoni 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/, Raigo Kannikese 12.03.2007.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 139-141/, Raigo Kannikese 16.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 142-143/, Lauri Loorentsi 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 166-167/, R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused /tl 18-19/, Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 113-115/, Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 116-117/, Märt Johansoni 25.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 119-120/, Raigo Kannikese 16.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 142-143/, Lauri Loorentsi 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 166-167/, Genno Krela 18.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused /tl 181-182/. Prokurör palus süüdi tunnistada Märt Johanson
lg2 p1 ja 3 järgi ja karistada teda 1-aastase vangistusega,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada teda 1a ja 2 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 1a 6-kuulise vangistusega
MS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3 lõplikuks karistuseks 1 a vangistust, mille täitmine lükata edasi
lg 1 ja 3 alusel täielikult 18-kuulise katseaja jooksul, pannes ta täitma
lg1 toodud kontrollnõudeid Süüdi tunnistada Raigo Kannike
lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistada teda 9-kuulise vangistusega,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada 8kuulise vangistusega
MS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mille täitmine
lg 1 ja 3 alusel lükata täielikult edasi 18-kuulise katseaja jooksul, jättes kriminaalhooldaja järelevalve alla täitma
Süüdi tunnistada Lauri Loorents
lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 6-kuulise vangistusega ja
lg 2 p 7, 8 järgi ning karistada teda 5-kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 ja järelejääva 4 kuulise karistuse täitmine lükata täielikult edasi 18-kuulise tähtaja jooksul, pannes ta täitma
Prokurör taotles Genno Krela suhtes menetlus
MS § 202 alusel lõpetada, pannes temale kohustuseks teha 100 tundi üldkasulikku tööd Süüdistatavad tunnistasid neile esitatud süüdistustes süüdi. Kaitsjad leidsid, et süüdistused on põhjendatud ning on seaduslik alus lahendada asja lühimenetluse korras. Maakohtu seisukoht Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on (tl 220- 224) süüdistatavate vastavasisulised taotlused. Kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör kohtule taotluse Genno Krela suhtes kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 järgi põhjendades seda asjaoluga, et isiku süü pole suur kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning isik on nõus tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatav ja kaitsja nõustusid, kohus leidis, et ringkonnaprokuröri taotlus on põhjendatud ja kohus lõpetab menetluse kohtumäärusega. Märt Johanson’ile, Raigo Kannikesele on esitatud süüdistus
lg 2 p1,3 ja Lauri Loorentsile
Kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti järgmisi tõendeid süüdistatav Lauri Loorents kinnitas, et koos Märt Johansioni ja Genno Krelaga käisid 2006 .a. lõpus L. tänaval asuvas U. majas. Sisenesid kõik läbi lõhutud akna kaudu, asjad olid toas kõik laiali, teise korrusele viiv uks oli lahti murtud, teiselt korruselt leidsin jahipüssi, relv jäi Märdi kätte (tl 164), Süüdistatav Märt Johanson kinnitas, et 2006.a. oktoobris käisid koos Genno Krela ja Lauri Loorentsiga U. majas. Majas kedagi ei elanud, sisse said lihtsalt kuna uksed ja aknad olid katki. Kolasime ringi ning leidsime jahipüssi mis jäi minu kätte (tl 111), veel kinnitas Märt Johanson, et 2006.a. detsembrikuus koos Raigo Kannikese ja Genno Krelaga aknaraami lahti tõmbamise teel sisenesid muusika kooli keldrisse. Käisid kõik ruumid läbi kuid midagi ei varastanud (tl 108), veel lisas süüdistatav, et koos Raigo Kannikesega sisenesid 2006.a. L. E.-le kuuluvasse kõrvalhoonesse ukse luku ja katuse lõhkumise teel, kõrvalhoonest, midagi kaasa ei võetud. (tl 114-11). Süüdistatav Raigo Kannike andis analoogilisi ütlusi ja kinnitas, et sisenesid 2006.a. oktoobrikuus U. majja läbi katkiste akende, midagi ei varastanud, pööningult leidsid jahipüssi (tl 140), veel kinnitas süüdistatav, et L. E. maja juures käisid koos Märt Johansoniga, territooriumil oli väike aed ümber sisenesid territooriumile, kas üle aia või värava kaudu.(tl 143). Kohus leidis, et süüdistatavate süü on leidnud tõendamist nii süüdistatavate endi ütluste kui ka veel tunnistaja R. K. ütlustega, kelle ütlused kohus avaldas kinnitas, et 2006.a. lõpus murdis sisse Märt Johanson muusikakooli keldrisse aknaklaasi lõhkumise teel kuid midagi sealt ei varastatud (tl 19). Tunnistaja L. T., kelle ütlused kohus avaldas kinnitas, et 06.12.2006.a. kella 8 paiku avastas, et muusikakooli hoone majataguse keldri sissepääsu akna kaudu on aknaklaasi purustamise teel sisse murtud, midagi varastatud ei olnud (tl 51). Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 52-62/, kannatanu L. E. ütlused selle kohta, et 01.03.2007.a. kella 20 paiku avastas, et kuuri uksel on tabalukk eest ära murtud, lõhutud oli kuuri katus, läbi kukkumise auk oli eterniidi sees. Lõhkumisega 9 1-09-6151 tekitati 1150.- krooni suurune kahju. (tl 64-65), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 6667). Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 74-82/millest nähtub, et L. maja aknad, siseuksed on lõhutud ,vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 83-88/. Kohtuistungil kuulas kohus üle süüdistusaktis toodud kannatanu M. T.. Süüdistuse kohaselt tungisid eeluurimisega tuvastamata arvu kordi Märt Johanson, Genno Krela, Raigo Kannike ja Lauri Loorents valdaja tahte vastaselt lõhutud akna kaudu H. vallas aadressil L. asuvasse U. T. kuuluvasse majja, millega rikkusid EV Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et L. maja kuulub U. T.-le. Kohtuistungi protokollist (tl 251) nähtub, et M. T. kinnitas, et ei ole U. T. eestkostja, pole mingisuguseid dokumente selle kohta vormistatud ega aja tema eest asju. M. T. esitas kohtule H. Vallavalitsuse õiendi, millest nähtub, et U. T. teovõimet ei ole piiratud ega talle eestkostet määratud. Samuti ei taotlenud, M. T., U. T. kaasamist protsessi kannatanuna.
lg 2 teokoosseisu objektiivse külje tõendamisesemesse kuulub valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena isikute grupi poolt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, mille kohaselt tungisid Märt Johanson, Genno Krela, Raigo Kannike ja Lauri Loorents ajavahemikul 01.10.2006.a. kuni 12.03.2007.a., H. vallas L U. T.-le kuuluvasse majja ja Märt Johanson ajavahemikul 15.10.2006.a. tungis H. alevikus H. muusikakooli keldrisse mille akna lõhkumisega tekitas varalise kahju 1000.- krooni ja veel koos Raigo Kannikesege H. alevikus L. E.-le kuuluvasse kõrvalhoonesse.
lg.2 tuleb neid lugeda kaastäideviijateks, millega moodustavad nad selle süüteo suhtes isikute grupi. Seega vastab Märt Johansoni, Raigo Kannikese käitumine
lg 2 p1, 3 ja Lauri Loorentsi käitumine
lg 2 p 3 objektiivse koosseisu tunnustele.
lg.2 p1,.3 teokoosseisu subjektiivne külg eeldab vähemalt kaudset tahtlust.
lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tuvastatud teokirjeldusest järeldub, et süüdistatavad pidid antud asjaoludel vähemalt võimalikuks pidama, et nad sisenevad võõrasse hoonesse valdaja tahte vastaselt. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et ülalnimetatud süüdistatavad panid neile etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis ning nende tegu vastab
Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Märt Johanson’i, Raigo Kannike`se käesolevas süüdistusepisoodis etteheidetava käitumise faktilised tunnused vastavad
lg.2 p 1, 3 ja Lauri Loorentsi suhtes
lg 2 p 3 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, millest tulenevalt tuleb nende käitumine lugeda vastavalt
lg 2 p 1, 3 ja
Veel on esitatud Märt Johanson’ile, Raigo Kannikese’le süüdistus kahes varguse episoodis
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Lauri Loorentsile ühes varguse episoodis
lg 2 p 7, 8 järgi Kohus analüüsib ja kontrollib, kas süüdistatavatele esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda neile esitatud süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8 ja Lauri Loorentsile
Kohus kuulas üle kohtuistungil kannatanu T. L.-i, kes kinnitas H. alevikus S. asuvast majast varguse toimepanemise fakti ja kinnitas, et ära oli varastatud teler Samsung, kell raadio ja 0,5 liitrine pudel viina. Kannatanu ütluste kohaselt olid aknad purustatud. Tsiviilhagi esitada ei soovi, kuna teler on tagastatud Tunnistaja A. T. 16.10.2006.a. tunnistajana antud ütlused selle kohta, et 15.06.2006.a. lõuna paiku avastas, et naabermaja S. pööningu luuk oli lahti. Sellest informeeris J. M.-t, kes tuli kohale ja avastas, et maja aken oli ka lahti murtud. /tl 6-7/. Tunnistaja J. M. 16.10.2006.a. 10 1-09-6151 tunnistajana antud ütlused selle kohta, et peale seda kui A. T. informeeris sissemurdmisest S. majja, jõudes kohale nägi, et maja üks aken on lahti murtud. Seejärel helistas koheselt politseisse ja omanikule. /tl 8-9/. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 10-15/. Tunnistaja R. K. 09.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused selle kohta, et Märt Johanson oli talle rääkinud, et oli varastanud kusagilt H. aleviku ühest elamust teleri/tl 18-19/. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel teleri ja puldi kohta /tl 32-37/. Kannatanu T. T. 23.04.2007.a. kannatanuna antud ütlused selle kohta, et ajavahemikul 01.11.2006.a. kuni 28.02.2007.a. H. alevikus aiaga piiratud elamu kõrvalhoonelt varastati ära signalisatsioon Esprit koos liikumisanduriga millega tekitati kahju 5850.- krooni. Signalisatsioon on tagastatud, kuid kasutamiskõlbmatu. Kannatanu taotleb kahju hüvitamist /tl 93-96/. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 97-99/. Tunnistaja R. K. 09.03.2007.a tunnistajana antud ütlused selle kohta, et Märt Johanson ja Raigo Kannikese varastasid H. lasteaia kõrval olevast elumajast signalisatsiooni /tl 18-19/. Süüdistatav Märt Johansoni 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et sisenesid akna kaudu koos Raigo Kannikese’ga S. majja ja varastasid sealt teleri, puldi, kell-raadio ja 0,5 viina. Veel kinnitas süüdistatav, et koos Raigo Kannikese ja Lauri Loorenstiga käisid T. T. maja juures ja ta võttis seina küljest signalisatsiooni seadme mille võtsid kaasa /tl 113-115/. Süüdistatav Raigo Kannikese 16.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et koos Märt Johansoniga akna liistude eemaldamise teel sisenesid S. majja kust varastasid teleri, puldi 0,5 liitrise pudeli viina /tl 142-143/. Süüdistatav Lauri Loorentsi 27.03.2007.a. tunnistajana antud ütlused selle kohta, et koos Märt Johansoniga sisenesid M. T.-le kuuluva elumaja hoovi, kust võtsid kaasa aia küljest anduri ja maja küljest signalisatsiooni. /tl 166-167/. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et Märt Johanson, Raigo Kannike panid toime
lg 2 4, 7, 8 ja Lauri Loorents
Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalustele isikule normatiivse süü. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusalustele isikutele teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav Märt Johanson ja Raigo Kannike
lg 2 p 4, 7, 8 ja Lauri Loorents
lg 2 p 7, 8 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Veel on esitatud Märt Johansonile süüdistus
418 lg 2 p 1 järgi vähemalt teistkordse tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistatav Märt Johanson tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ja 11.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütluses kinnitas, et leidis 2006.a. oktoobri kuus L. majast katuse alt kohvrist kaheraudse jahipüssi, mille viis edasi P. külas asuvasse sigalasse, veel kinnitas, et A. P. lagunenud majast leidis üheraudse kärbiku mille viis koju /tl 113-115/. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel kaheraudsest jahipüssist ja üheraudsest kärbikust /tl 3941/. Ekspertiisiakt /tl 43-44/, kus ekspert on andnud arvamuse, et relvad on kõlblikud laskude teostamiseks. Süüdistatava enda ütluste ja kirjalike tõenditega on tuvastatud, et Märt Johanson on rikkunud Relvaseaduse § 34 lg 2 ja 45 lg nõudeid ja sellega pannud toime
418 lg 2 p 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt Märt Johansonile normatiivse süü. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: T. L.-ile tekitatud materiaalne kahju 4050.krooni, H. vallale tekitatud materiaalne kahju 1000.- krooni, L. E.-le tekitatud materiaalne kahju 1150.- krooni, T. T.-le tekitatud materiaalne kahju 5850.- krooni on põhjendatud ning kuulub süüdistavatelt välja mõistmisele. 11 1-09-6151 Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine jääda seaduskuulekaks kodanikuks. Märt Johanson’i, Raigo Kannike’se ja Lauri Loorents’a suhtes kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, raskendavaks asjaoluks luges kohus
Süüdistatavad Märt Johanson, Raigo Kannike ja Lauri Loorents on varem kriminaalkorras karistamata Väärteo korras karistatud Märt Johanson`i , Lauri Loorents’it ja Raigo Kannike’st korral. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatavate suhtes ei tuvastanud. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas kaalub kohus nii süüdistatavate huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Kokkuvõtvalt tuleb leida karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatavate süüle ning nende poolt toime pandud teole, mis edaspidi motiveeriks isikuid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat käitumist. Kohus leiab, et Märt Johanson’ile, Raigo Kannike’sele ja Lauri Loorenstile tuleb kohaldada vangistust sanktsiooni alammäära lähedastes piirides. Samas võtab kohus arvesse, et Märt Johanson on toime pannud rohkem süütegusid mõistab kohus isikule lõplikuks karistuseks üks
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui süüdistatavad ei pane 18- kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all
Kõigi süüdistatavate suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 11.09.2009.a. Tsiviilhagi lahendamine Välja mõista Märt Johanson’ilt 1000.- krooni H. valla kasuks Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel. Välja mõista Märt Johanson’ilt ja Raigo Kannike’selt solidaarselt 1150.- krooni L. E. kasuks VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel. Välja mõista Märt Johanson’ilt, Raigo Kannike’selt ja Lauri Loorents`ilt solidaarselt T. T. kasuks 5850.- krooni VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et H. vallas L. maja kuulub U. T.-le. Kohtuistungi protokollist (tl 251) nähtub, et M. T. kinnitas, et ei ole U. T. eestkostja, pole mingisuguseid dokumente selle kohta vormistatud ega aja tema eest asju. M. T. esitas kohtule H. Vallavalitsuse õiendi millest nähtub, et U. T. teovõimet ei ole piiratud ega talle eestkostet määratud. Samuti ei taotlenud M. T. U. T. kaasamist protsessi kannatanuna. Kohus leiab, et KrMS § 37 kohaselt kannatanuks saab olla isik, kellele on kuriteoga vahetult füüsilist, varalist või moraalset kahju tekitatud. KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Süüdistusakti kohaselt sisenesid süüdistatavad Märt Johanson, Raigo Kannike, Lauri Loorents ja Genno Krela lõhutud akna kaudu H. asulas L. hoonesse rikkudes seega Põhiseaduse § 32 sätteid, pannes toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, varguse toimepanemist isikutele süüdistusaktis ei ole inkrimineeritud. Menetletava kriminaalasja 12 1-09-6151 raames pole tuvastatud, et M. T.-le oleks varalist kahju tekitatud, seega ei saa kohus käsitleda M. T.-d KrMS § 17 lg 1 kohtumenetluse poolena. KrMS 236 lg 2 kohaselt lühimenetluses kannatanu kohtuistungile ilmumata jätmine ei takista kriminaalasja arutamist. Seega kohus leiab, et kriminaalasja tagastamine KrMS § 238 lg 1p 2 järgi prokuratuurile selleks, et kaasata menetlusse U. T. pole otstarbekohane, kuna süüdistus hõlmab ainult
omavolilist sissetungi, kahju tekitamist 71 175 krooni suuruses summas süüdistus ei käsitle. Kohus selgitab, et U. T.-l on õigus esitada Lääne Politseiprefektuurile avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks H. vallas L. varguse toimepanemise fakti uurimiseks ja vargusega toime pandud kahju 71 175 krooni sissenõudmiseks kahju tekitajatelt. M. T. poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta KrMS § 310 lg 1 järgi rahuldamata Kriminaalmenetluse kulude välja mõistmine Välja mõista Märt Johanson’ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest kaks tuhat viissada kaheksakümmend üks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.