4-09-22812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 november 2009. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-22812 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, li
§ 7430lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.10.2009.
a otsus Kaebuse esitaja Kalev Pehap (ik: 38708012723, elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON
- Pärnu Maakohtu 20.10.
- a otsus Kalev Pehapi väärteoasjas nr 4-09-22812 jätta muutmata.
- Kalev Pehapi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
- a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse 18.10.
- a väärteoprotokolli nr AB 1053648 kohaselt juhtis Kalev Pehap 18.10.
- a kell 19.45 Pärnu maakonnas, Vändra vallas, Vändra – Vihtra teel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles juhtimiselt kõrvaldatud 26.08.
- a, ei allunud politseiametniku korduvale peatumismärguandele, juhitav sõiduk oli registreerimata. Väärteoprotokolli kohaselt pani K. Pehap sellega toime LS § 741 lg 2, § 7430 lg 1 § 743 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 lg 2, § 83 p 2 ja § 84 alusel edastas kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Pärnu Maakohtule ning taotles kohtult menetlusaluse isiku suhtes 30 päevase aresti kohaldamist. Maakohtu otsus
- Kohtuväline menetleja taotles K. Pehapi karistamist arestiga LS §
§ 7430lg 1 järgi.
K. Pehapi karistamist LS § 743 alusel kohtuväline menetleja ei taotlenud. Pärnu Maakohtu 20.10.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-22812 mõisteti K. Pehap süüdi LS §
§ 7430lg 1 järgi ning kohaldades karistusseadustiku (Kar
S) § 63 lg-t 1 karistati teda 20 päevase arestiga. KarS § 63 lg 1 alusel luges kohus K. Pehapi kinnipidamise aja karistusaja hulka ja luges aresti kandmise alguseks 18.10.
- a kell 20.
- Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks tema enda ütlustega kohtus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 18.10.
- a, tunnistaja T. T. ütlustega, isiku kinnipidamise protokolliga 18.10.
- a ja õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta 18.10.
- a. Karistust kergendavaks asjaoluks karistusseadustiku (KarS) § 57 järgi luges kohus K. Pehapi puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus leidis, et K. Pehapile on varasemalt mõistetud rahatrahve summas 98 400 krooni, millised on kõik tasumata. Samas jätkas K. Pehap õigusrikkumiste toimepanemist, kusjuures eriti taunitav on asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, milline oli registreerimata ja sellest tulenevalt polnud teada selle tehniline kõlbulikkus avalikel teedel liiklemiseks. Käesoleval ajal ta ei oma töökohta ega ka püsivat töötasu. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks karistada K. Pehapit järjekordse rahatrahviga ja leidis, et karistuseks tuleb talle mõista arest. Kohus märkis, et kuna menetlusalune isik avaldas puhtsüdamlikku kahetsust, tuleb karistus mõista alla sanktsiooni maksimummäära. Kohus asus seisukohale, et arest 20 ööpäeva vastab süüdlase isikule ja tema poolt toimepandud väärteo raskusele. Samuti leidis kohus, et kuna K. Pehapi avaldusest ei nähtu KarS § 66 lg 1 toodud erakordseid asjaolusid – perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, mis oleksid aluseks karistuse kandmiseks ositi, tuleb K. Pehapil karistus ära kanda ühe korraga. Apellatsioon
- Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik K. Pehap apellatsiooni, milles ta sisuliselt taotleb kohtuotsuse muutmist karistuse osas, paludes võimaldada aresti kanda ositi, puhkepäevadel. K. Pehap põhjendab oma apellatsiooni sellega, et ta ei taha aresti kanda ja et tema abi vajab tema perekond – naine ja kaks last, kes on talle elus kõige tähtsamad. Samuti märgib apellant, et ta kahetseb oma väärtegu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.
- K. Pehapit on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud rahatrahvid tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvestades K. Pehapi väärtegude korduvust ja seda, et talle varem karistustena mõistetud rahatrahvid on tasumata ning ta ei tööta, nõustub ringkonnakohus K. Pehapile mõistetud karistuse liigiga. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna menetlusalune isik avaldas puhtsüdamlikku kahetsust, tuleb karistus mõista alla sanktsiooni maksimummäära. Seetõttu nõustub ringkonnakohus ka K. Pehapile mõistetud karistuse määraga ja leiab, et Pärnu Maakohus on õigesti mõistnud talle karistuseks 20 päevase aresti.
- KarS § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositi kandmist otsustada üksnes kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise kohta. Apelleeritud kohtuotsusega on K. Pehapit karistatud 20 päevase arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Karistuste mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas K. Pehapi perekondlikku olukorda. Puuduvad tõendid K. Pehapi perekondlike asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Maakohus ei ole K. Pehapile karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonis toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber Pärnu Maakohtu otsustust K. Pehapile mõistetud karistuse korraga ärakandmise kohta.
- Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. K. Pehapile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 153 lg 4 p 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP