KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 septembril 2009. a Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-15534 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungi sekretär

§ 74

´22 lg 3 alusel määrati rahatrahv 6420.krooni ja

§ 74

´22 lg.5 alusel mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks Kohtuvälise menetleja esindaja Andres Visnapuu Istungil osalenud isikud Tuvastatud asjaolud: Ida Politseiprefektuuri 08.07.2009.a otsusega väärteoasjas nr.2440,09,007857 määrati Tarmo Raigile

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahv 107 trahviühiku ulatuses, s.o 6420.- ja

§ 7422lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

04.08.2009 esitas Tarmo Raig Viru Maakohtule kaebuse Ida Politsei-prefektuuri 08.07.2009 otsusele väärteoasjas nr.2440,09,007857. Oma kaebuses palub ta tühistada ülalmainitud otsus lisakaristuse osas, kuna lisakaristuse määramine on põhjendamatu ja liiga range ning leides, et juhtimisõiguse peatamine ei ole tema puhul õigustatud. Kaebuse esitaja leiab, et otsuses näidatud lisakaristuse määramise põhjendus, et arvesse on võetud eelnevalt toimepandud samalaadsed rikkumised, mis ei olevat suutnud kaebuseesitajat mõjutada seadusekuulekalt käituma, ei ole piisav lisakaristuse määramiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et selline põhjendus on abstraktne ega arvesta konkreetse isikuga ja teo asjaoludega. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et 50 km/h liikluskiiruse alas sõitis ta kiirusega 95+/- 3 km/h väites, et ei märganud vastavat liiklusmärki ning liikles enda arvates maanteel liikumist lubava kiiruse piires. Kaebuse esitaja arvab, et temale etteheidetav rikkumine ei ole sellise kaaluga, millele peaks reageerima lisakaristuse kohaldamisega. Leiab, et kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine kujutab endast liikumisvabaduse riivet, siis peab isiku õigustesse sekkumine olema selgelt motiveeritud ja vajalik. 14.09.2009 a. toimunud kohtuistungil ei saanud kaebuse esitaja Tarmo Raig ja tema kaitsja Rene Varul osa võtta . Teatasid, et Tarmo Raigil ei ole võimalik istungil osaleda, sest ta viibib kodus koos oma alaealisega lapsega. Samas ei taotle Tarmo Raig istungi edasilükkamist, palub kohtul lahendada tema kaebus ilma kaebaja ja tema kaitsja vahetu kohalolekuta. Tarmo Raig on seisukohal, et tema seisukohad on kajastatud kaebuses ja midagi olulist tal selle juurde lisada ei ole. Kohtuistungil Ida Politseiprefektuuri esindaja Andres Visnapuu leiab, et karistuse liigi ja määra valimisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, õiguserikkuja isikut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse määramisel lähtuti Eestis levinud karistuspraktikast, s.o keskmiste rahatrahvi suurustega, mis on karistamise üheks peamiseks kriteeriumiks. Arvestades Tarmo Raigi isikut ning tema poolt esitatud taotlust, võib teda karistada lisakaristuse alammääras ning muus osas jätta otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud kaebuse esitaja ütlusi ja kohtule esitatud väärteoasja materjale leiab, et Tarmo Raigi kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, lisakaristuse määra osas. Tarmo Raigi poolt 20.06.2009 a. kell 17.06 Ida-Virumaal Jõhvi Tartu maantee 51-l km-l mitte vähem kui 42 km/h lubatud kiiruse ületamine s.o.

§ 7422

lg.3 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise fakt on tõendatud toimiku materjalidega: Ida Politseiprefektuuri 20.06.2009 a. väärteoprotokolliga AB1126885, millest nähtub, et 20.06.2009 a. kell 17.06 Ida-Virumaal Jõhvi Tartu maantee 51-l km-l juhtis Tarmo Raig mootorsõidukit liiklusmärgi 35l (50 km/

1. h)mõjupiirkonnas kiirusega 95+/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 42 km/h. Kiirus on mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker II nr.AS004170. Tulemus on näidatud menetlusalusele. Ülalnimetatud protokoll on koostatud nõuete kohaselt, menetlusalune isik on nii protokolliga kui ka menetlusaluse isiku õigustega tutvunud, mille kohta on olemas tema allkiri. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga 20.09.2009, millest nähtub, et riikliku järelevalve teostamisel 20.06.2009 a. kell 17.06 Ida-Virumaal, Tudulinna vallas, Jõhvi-Tartu maantee 51-l km-l mõõdeti Tarmo Raigi poolt juhitava mootorsõiduki liikumiskiirust kasutades kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr.AS004170. Seade oli testitud 20.06.2009 kell 17.00 ja oli töökorras. Mõõtmist teostati asulavälisel märjal kattega teel, kus oli 2 sõidurada, mis olid eraldatud eraldusribaga, valgel ajal, nähtavus oli hea, ilm sademeteta. Patrullauto seisis parklas ja sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks oli valitud mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus üksinda, lähenedes esimesel sõidurajal. Kiirust mõõdeti 3-4 sekundi jooksul ning mõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme lugemi näit oli 95 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääratus +/- 3 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul ületas mitte vähem, kui 42 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näidu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Juht tutvus ülalmainitud kiirusemõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohta andis allkirja. Menetlusaluse isiku – Tarmo Raigi ülekuulamise protokolliga 20.06.2009, millest nähtub, et ta seletas: juhtus ja palub saata dokumendid Tartu PP, kuna Jõhvi tal on keeruline ja kallis tulla. Tunnistaja – T T ülekuulamise protokolliga 20.06.2009 a, millest nähtub, et 20.06.2009 a. teostas ta koos S.M liiklusjärelvalvet Jõhvi-Tartu maantee 51-l km-l Kell 17.06 liiklusmärgi 351 (50 km/
2. h)mõjupiirkonnas fikseeriti Tarmo Raigi poolt juhitava sõiduauto kiiruseks 95 km/h. Ka kaebuse esitaja ise ei vaidlustanud õiguserikkumist, vaid palus tühistada Ida PP 08.07.2009 otsust väärteoasjas nr.2440,09,007857 selles osas, millega kohaldati Tarmo Raigi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Seega on tõendamist leidnud Tarmo Raigi poolt

§ 7422lg.3 kirjeldatud väärteokoosseisu tunnustele vastava teo toimepanemine.

Teo õigusvastasust ega Tarmo Raigi süüd välistavad asjaolud ei ole tuvastatud. Ida Politseiprefektuuri 08.07.2009.a otsusega väärteoasjas nr.2440,09,007857 on Tarmo Raigile

§ 7422

lg.3 alusel määratud rahatrahv 107 trahviühikut, s.o 6420.- krooni ja § 7422 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad ning karistuse määramisel on arvestatud seda, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.

§ 7422

lg 3 sanktsiooni ülemmäär moodustab 200 trahviühikut.

§7422

lg 5 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus on seisukohal, et Tarmo Raigile karistuse liigi ja määra valimisel, lähtudes vastava paragrahvi sanktrsiooni keskmisest määras, on kohtuväline menetleja toiminud õiguspärasel. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on kaebajale karistusena kohaldanud rahatrahvi raskeima rikkumise sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras, samuti on Tarmo Raigilt lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, s.o. samuti keskmise määra lähedases määras. Arvesse oli võetud nii süüteo raskus, kui karistust raskendavate ja kergendavate asjoolude puudumine ning varasemad karistused, nende mõju isiku käitumisele ja võimalus mõjutada isikut hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab et Politseiprefektuuri otsuses ei ole arvesse võetud karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus (KarS 57 lg 1 p.3). Vastavalt karistusregistri väljavõttele on Tarmo Raig karistatud väärteokorras

rikkumise eest 14 korda, millest 10 korda sõidukiiruse ületamise eest. Ida Politseiprefektuuri 08.07.2009.a otsusele eelnenud aasta jooksul on Tarmo Raig karistatud

§ 7422

lg.1 rikkumise eest rahatrahvidega lisakaristus kohadamata 4 korda ning vaatamata sellele, 20.06.2009 a. pani taas toime lubatud sõidukiiruse ületamise, mis oli varasematest rikkumistest jämedam. Seega võib järeldada, et Tarmo Raig ei ole oma varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud ning oma suhtumist liikluseeskirjade järgimisse muutnud, suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ega täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Arvestades, et 20.06.2009 a. toime pandud sõidukiiruse ületamine ei olnud Tarmo Raigil esimene, siis nii rahatrahvi määramine mõistetud suuruses, kui ka lisakaristuse – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – kohaldamine on põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb Tarmo Raigi suhtes kohaldada lisakaristust. Lisakaristuse määramine on vajalik, et Tarmo Raig teeks tõsiseid järeldusi oma käitumiseosas ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt ning hoiduks uute väärtegude toimepanemisest, mida ei suudetud tagada ainult rahatrahvi määramisega. Sega vastab, kohtu hinnangul, Tarmo Raigile määratud karistus - rahatrahv 107 trahviühiku ulatuses teo raskusele, kuivõrd tegemist oli jämeda rikkumisega, samuti on eeltoodust tulenevalt põhjendatud lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Põhjendatud oleks ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine alammäärale lähedases määras, kuna kaebaja omab varasemaid kehtivaid väärteokaristusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Väiksema karistusemäära valimisel oleks ebavõrdses seisundis teised isikud, kes panid toime samalaadse süüteo ja olid karistatud vastavalt Eestis kujunenud karistuspraktikale. Vaadanud läbi kaebuse ning väärteoasja materjalid, kohus ei tuvastanud materiaalsete ega protsessuaalsete õigusnormide rikkumist ning võttes arvesse raskendavate asjaolude puudumist, süü ülestunnistut ja Ida Poitseiprefektuuri esindaja arvamust, peab kohus võimalikuks vähendada Ida PP 08.07.2009.a otsusega väärteoasjas nr.2440,09,007857 Tarmo Raigile määratud lisakaristuse määra LS § 7422 lg.5 sanktsiooni alammmäärale lähedase määrani ja leiab, et Tarmo Raigi kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Ida PP 08.07.2009.a otsus väärteoasjas nr.2440,09,007857 osaliselt, lisakaristuse määra osas. Juhindudes VTMS §132 lg.2, 134, 135 , kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 08.07.2009.a. otsus väärteoasjas nr.2440,09,007857 Tarmo Raig´ile

§ 74´22 lg 3 alusel 6420.- kroonise rahatrahvi määramise kohta.

Tühistada Ida Politseiprefektuuri 08.07.2009.a. otsus väärteoasjas nr.2440,09,007857, osaliselt, Tarmo Raig´ilt

§ 74

´22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse 3ks kuuks äravõtmise osas mõistes talle uueks lisakaristuseks - juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB Pangas või arvedusarvele nr.221023778606 Swedbankis viitenumber 10220095969874. Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, esitades kaebuse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesadav, ja teatades oma soovist esitada kassatsioonikaebust kirjalikult Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Jüri Sakkart Kohtunik