, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna komissar Sergei ANDREJEVI 28.04.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,004569 Alexander BOROVICENKO karistamise osas Liiklusseaduse §74-19 lg.1, 2 alusel rahatrahviga 198 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 11 880 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 kuud – tühistada lisakaristuse kohaldamise ja rahatrahvi tasumise lõpptähtaja osas. Karistusseadustiku §66 lg.2 alusel määrata Alexander BOROVICENKOLE rahatrahvi vabatahtlikult tasumise lõpptähtajaks 26.12.
lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Alexander määratud Liiklusseaduse §74-19 lg.1 alusel. Borovicenkole on karistus Liiklusseaduse §74-19 lg.1 (siin ja edaspidi kuni 01.07.2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt) nägi ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Alexander Borovicenko rikkus Liikluseeskirja nõudeid. Nagu nähtub 10.04.2009 väärteoprotokollist nr. AB 1126365 ja vaidlustatavast 28.04.2009 otsusest väärteoasjas nr. 2440,09,004569, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §76 p.1 nõudeid. Liikluseeskirja §76 p.1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Kaebuse esitanud isiku seletustest maakohtu istungil nähtub, et oma süüd väärteo toimepanemises tunnistab ta täielikult ja kahetseb. Lisaks menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamisele on tema süü tõendatud ka asja materjalides asuva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (t.l.12), millest nähtub, et tuvastamise tulemusega on kaebuse esitaja kohapeal nõustunud ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest keeldus. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Alexander Borovicenkot on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-19 lg.1 alusel. Maakohus 3 nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, siis sisuliselt kohtuvälise menetleja terve otsuse tühistamiseks alust ei ole. maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt
kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui
s ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-19 lg.1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 198 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid, karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kahetsust. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Alexander Borovicenko süü Liiklusseaduse §74-19 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Kuigi kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, on kohtuväline menetleja käesolevas asjas koos ühe karistust kergendava asjaolu arvestamisega määranud karistuse siiski veidi üle keskmise määra. Samas nõustub maakohus antud asjas määratud karistuse suurusega ja ei pea vajalikuks seda vähendada, kuna leiab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on selline väärtegu, mille eest karistamine rahatrahviga, mis ületab veidi keskmist sanktsiooni määra, on põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja peeti kinni Puru tee 20 maja juures, s.t. linnas. Alkoholijoobes auto juhtimine linnas tekitab lisaks kaebuse esitajale ja temaga samas sõidukis olnud isikutele ohu ka paljudele teistele liiklejatele. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kaebuse esitajat on varasemalt väärteokorras karistatud viiel korral. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 28.04.2009 otsus väärteoasjas nr. 2440,09,004569 rahatrahvi suuruse osas muutmata. 4 Ida Politseiprefektuurile 24.04.2009 ja 29.04.2009 esitatud taotlustes on menetlusalune isik seoses töötasuga summas 5000 krooni ajatada otsuse täitmine 12 kuu peale. Ida Politseiprefektuuri määrusega on otsuse täitmisele pööramine edasi lükatud 4 kuu võrra. Viru Maakohtule 26.05.2009 esitatud kaebuses ja maakohtu istungil taotles kaebuse esitaja võimalust tasuda rahatrahv ositi lõpptähtajaga 26.12.2009. Nagu nähtub asja materjalidest, on kaebuse esitaja töötasu 5000 krooni, millest peale maksude mahaarvamist jääb järele 4000 – 4500 krooni. Ajatades rahatrahvi summas 11 880 krooni tasumise 4 kuu peale, tuleks kaebuse esitajal igakuuliselt tasuda 2970 krooni ja kätte jääks talle 1030 – 1530 krooni. Nimetatud summa on ilmselgelt liiga vähe normaalseks äraelamiseks. Kuigi igale väärteole peab järgnema karistus, peab ka määratud karistus olema adekvaatne ja mitte tekitama iseenesest uut karistust. Maakohus arvestab siinjuures ka maakohtu istungil esitatud väljavõtet kaebuse esitaja kontost, kust nähtub, et Alexander Borovicenko ei ole karistuseks määratud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud ja on kohtuvälise menetleja otsust asunud juba täitma. Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ülaltoodu alusel tuleb kaebuse lõpptähtajaga 26.12.2009 rahuldada. esitaja taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi Liiklusseaduse §74-19 lg.2 nägi ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud Alexander Borovicenkole lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb selles osas tühistada.
lg.1 on sätestatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, vastavalt sama paragrahvi lg.2 võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. Maakohus leiab, et antud asjas on kohtuvälise menetleja otsuse formuleering lisakaristuse määramise kohta toonud kaasa selle otsuse ebaseaduslikkuse lisakaristuse osas. Antud asjas on kohtuvälise menetleja otsuse lõpus (vahetult enne ametiisiku ja menetlusaluse isiku allkirju) järgmine tekst: Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 26.08.2009. Otsuse jõustumisel pööratakse otsus lisakaristuse osas täitmisele seaduses sätestatud korras. 5 Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et märkides otsuse teksti konkreetse kuupäeva, mil lisakaristuse kohaldamise aeg lõpeb, on kohtuväline menetleja tekitanud olukorra, kus kaebuse arutamise ajal maakohtus on see kuupäev juba möödunud. Maakohus leiab, et kuna kaebeõiguse realiseerimisel ja mitterealiseerimisel on ilmselgelt erinevad kuupäevad lisakaristuse lõpptähtaja osas, tuleb see asjaolu siis selliselt ka otsusesse märkida. Maakohus ei pea põhjendatuks, et menetlusalune isik peab otsima otsuse lõpust, peale ametiisiku allkirja, olevat lauset otsuse jõustumise kohta ja seda siis arvestama ning seostama eespool, enne ametiisiku allkirja, oleva kahe lausega. Maakohus leiab, et igasugune otsustus, sealhulgas kohtuvälise menetleja otsus, peab olema korrektses keeles, üheselt mõistetav ja selgelt arusaadav.
lg.1 p.19 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse teave sellest, et otsus lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Maakohus leiab, et kuna antud asjas ei vasta kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas selguselt ja üheseltmõistetavuselt eelnimetatud sättele, tuleb otsus selles osas tühistada. Seoses kohtuvälise menetleja otsuse osalise Borovicenko kaebus osaliselt rahuldamisele. tühistamisega kuulub Alexander Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.