4-09-13892/9

Väärteoasi nr 4-09-13892 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

1. oktoober. 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 4-09-13892 Eeva Levina Väärteoasi Sulev Reelo kaebus Ida Politseiprefektuuri 01.
2. 2009 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,09,000967, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel määrati rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, 3 600 krooni ning Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel võeti juhtimisõigus 3 kuuks Kaebuse esitaja Sulev Reelo, xxx Kohtuväline menetleja politseiosakond Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Sekretär Ingrid Koddo Juhindudes VTMS §-dest 132 p 3; 29 lg 1 p 1 ; 134, 135 kohus Otsustas: Tühistada Ida Politseiprefektuuri 0.07.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,000967 Sulev Reelo süüditunnistamises ja karistamises LS § 74´22 lg 2 ja 4 alusel. Sulev Reelo kaebus rahuldada. Väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid vandeadvokaadi vahendusel. . Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.novembril 2009 . Asjaolud
3. juunil 2009 koostati Sulev Reelo suhtes protokoll selle kohta, et ta 07.
4. kell 13.00 juhtis Jõhvi-Tartu maantee 55 .kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel 119+ - 5 km/h. 1 Lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega kiiruse ületamine mitte vähem kui 24 km/h. Antud väärteoprotokolli alusel karistati Sulev Reelot 01.07.2009 Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni-ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokar´i poolt väärteoasjas nr 2402,09,000967 otsusega , mille kohaselt S.Reelot karistati Liiklusseaduse § 74`22 lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse § 74`22 lg 4 alusel võeti lisakristusena juhtimisõigus ära 3 kuuks. Tõenditeks on otsuse kohaselt protokoll kiirusmõõteseadme kasutamise kohta ning tunnistaja ütlused. S.Reelo kaebus Oma kaebuses S.Reelo kinnitab, et tema seda väärtegu toime ei pannud ning teda karistati ebaõiglaselt. Antud teelõigul, mis olevat ca 5 km sirget teed, sõitis ta ühe mahtuniversaali taga, kiirus oli tal fikseeritud püsikiirushoidjaga . Peale mahtuniversaali poolt aeglaselt liikuvast politseiautost möödumist möödus ka tema politseiautost. Peale möödasõitu peatatud ta ning küsiti dokumente näha. Peale dokumentide esitamist 5-7 minuti pärast kutsuti ta politseiautosse ja teatati, et ta olevat kiirust ületanud ning näidatud kuvarilt kiirusemõõtja näitu. Tema protesti peale, et miks teda kohe politseiautosse ei kutsutud ning kiirusenäitu ei näidatud, vastatud et pole tema asi politseid õpetada. S.Reelo leiab, et millegagi ei ole tõendatud, et nimetatud näit kiirusemõõtjal on tema auto näit, sest kiirust mõõdeti politseiautost tahapoole . Tema ja politseiauto vahel oli veel teine auto ja tema peab võimatuks läbi teise auto tema auto kiirust mõõtmist. S.Reelo palub otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtumenetlus Kohtuistungil jäi S.Reelo oma kaebuse juurde selles toodud asjaoludel. Politseiautot olevat ta juba kaugelt näinud, sest ta on kohalik elanik ja talle on tuttavad ka politsei eravärvides autod. Umbes 5 kilomeetrit sõitnud ta eesliikuva mahtuniversaali taga. Kui mahtuniversaal oleks liikunud lubatud kiirusega nagu väidab politsei, siis oleks tema oma 29 km ületava kiirusega sõitnud sellest autost ammu mööda. Mööda ta aga ei sõitnud. Ka politseiautost möödus enne mahtuniversaal ja seejärel tema. Tunnistaja Andres Soomeri sõnade kohaselt vastab tõele S.Reelo väide, et enne tema autot oli teel teine auto. See aga sõitis normkiiruse piires. Selle järel tuli menetlusaluse isiku auto, mis ületas kiirust. Peale politseiautost möödumist peeti S.Reelo juhitav auto kinni. Kiirus oli mõõdetud sirgel teel mitme kilomeetri ulatuses. Kiirus oli mõõdetud politseiautost tahapoole, tahapoole mõõtev kaamera auto pilti ega kellaaega ei fikseeri. Seda teeb vaid ettepoole mõõtev kaamera. Tunnistaja ei märganud kui kaua oli S.Reelo juhitav auto sõitnud mahtuniversaali taga. Politseiautole lähenedes vähendas S.Reelo auto kiirust. Kohtuväline menetleja palus jätta väärteootsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus ei leia antud tõendite alusel olevat veenvalt tõendatud S.Reelo juhitud auto poolt kiiruse ületamise. 2 S.Reelo ütlused on ühesugused nii väärteoasja menetlemisel kui kohtuistungil, et sõitis pikalt teise auto taga, kiirus oli fikseeritud püsikiirushoidjaga ning politsei poolt esitatud kuvaril ei olnud mingit märget selle kohta, millal on nimetatud näit fikseeritud ning millise auto kiirus on mõõdetud. Tähelepanu väärivad S.Reelo ütlused selle kohta, et kui eesliikuv auto sõitis normkiirusega, siis tema poolt kiiruse ületamisel 24 km/h tunnis võrra, oleks ta ammu pidanud sellest autost mööduma. Tema aga ei möödunud, mida kinnitab ka tunnistaja A.Soomer. Tunnsitaja A.Soomeri kinnitusel politseiautost tahapoole mõõdetava kiiruse puhul ei fikseerita ei auto numbrit ega kellaaega, seega see kuvari näit ei kinnita S.Reelo süüd. Kiirusemõõtmise protokoll ei lähe kokku tunnistaja A.Soomeri ütlustega. Protokolli kohaselt oli mõõdetava sõiduki kiirus mõõdetud sirgel teelõigul ca 2-3 sekundi jooksul. A.Soomeri ütlustest kohtuistungil nähtub, et kiirust mõõdeti mitme km ulatuses. Kui kiirust mõõdeti 2-3 sek jooksul , nagu protokollis kirjas, siis S.Reelo poolt oletatava 119 km /h kiiruse puhul läbis tema auto 3 sekundiga vaid 0,099 kilomeetrit. ( 119 :3600 x 3 ). A.Soomeri sõnade kohaselt mõõdeti aga mitme kilomeetri ulatuses, tegelikult ei saa protokollis toodud ajavahemiku jooksul sõita mitte sadat meetritki. Seega on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused vastuolus. Nii S.Reelo kui ka A.Soomeri ütlused viitavad sellele, et kinnipidamise kohal tekkis S.Reelo ja teda kinnipidanud politseitöötaja vahel kerge konflikt, kui S.Reelo tahtis teada, miks teda kinni peeti ja miks peale dokumentide kontrollimist ta peab politseiautosse minema. Kinnipidamise hetkel talle ei öeldud, et ta ületas kiirust, vaid kontrolliti dokumente. Ülaltoodu alusel on leidnud kinnitust, et politseiauto kuvari näidul oli kiiruse ületamine, kuid veenvalt ei ole tõendatud, et see on S.Reelo poolt juhitud auto näit. Tõendatud on ka fakt, et antud teelõigul antud ajal liikus veel teinegi auto, kes sõitis S.Reelo poolt juhitava auto ees ning S.Reelo sellest autost ei möödunud. Kui kaua S.Reelo selle teise auto taga sõitis, tunnistaja ei märganud. Tunnistaja A.Soomeri ütlused ei ole kooskõlas kiirusmõõtmeseaduse protokolli andmetega ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Ülaltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 132 p 3 ning 29 lg 1 p 1 tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada S.Reelo tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtunik Eeva Levina 3