KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-15450 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Mihkel VÄLJAKU elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mihkel VÄLJAK sünd. 25.08.1989, isikukood 38908250241, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 21.03.2006 ja lõpp 21.03.2013 Jätta Mihkel VÄLJAK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihkel Väljaku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihkel Väljak on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.01.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ja karistatud vangistusega 7 aastat alates 21.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vangistuses viibib samuti esimest korda. Alates 25.06.2008 töötab vanglas 1 köögitöölisena. Kinnipeetav omandas vanglas põhihariduse, edasiõppimisse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt, kuid leiab, et eelkõige mängivad rolli tutvused. Vanglas saab igakuist sissetulekut töötasuna. Kinnipeetava toimetulekuoskused on kesised, vajab kõrvalist abi, toimetulekut on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava suhted pereliikmetega on head, kontakti hoitakse igapäevaselt ning pereliikmed käivad ka kokkusaamistel. Kinnipeetav tunnistab, et on mõjutatav isiksus ning omab kriminaalse taustaga sõpru. Kinnipeetava enesehinnang on suhteliselt adekvaatne, analüüsivõime nõrk, mina-pilt ei ole selge. Kinnipeetaval on kalduvus meeleoluhäireks ja olukorras, kus ohtu pole võimalik vältida, võib käituda vihaselt ja ärevalt. Tulevikulootused puuduvad. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et käesoleval hetkel puuduvad kinnipeetaval kehtivad isikuttõendavad dokumendid ja seetõttu on raskendatud ametliku töö leidmine või töötuna arvele võtmine. Stabiilse sissetuleku puudumine tõstab uue kuriteo toimepanemise riski. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama isale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse, kus hetkel elab juba 3 inimest. Perekonna majanduslik olukord on normaalne, kinnipeetava mõlemad vanemad töötavad. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on ka kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda tööle koristajana, kuid seda kinnitavad tõendid puuduvad. Kinnipeetava käitumist vabaduses positiivselt mõjutavad asjaolud on järgmised: kindla elukoha olemasolu, lähedaste võrgustik, varasem kriminaalkorras mittekaristatus ning negatiivsed asjaolud: eriala puudumine, madal töötegemise kogemus, sattumine seltskonda, kelle mõju ja arvamus on kinnipeetavale olulised, sõltuvusprobleemid, varasem karistatus väärteo korras. Maakohtu istung Kinnipeetav Mihkel Väljak taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tal on olemas nii kindel elu- kui ka töökoht. Prokuröri abi Ave Arnim kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega maakohtu istungil ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust väga raske isikuvastase - KarS §113 järgi sätestatud – teo toimepanemise eest. Vangistuses on ta viibinud alates 21.03.2006, seega käesolevaks ajaks 3 aastat 8 kuud ja karistust jääb lõpuni 21.03.2013 kanda veel 3 aastat 4 kuud. 2 Maakohus leiab, et arvestades kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära liiga vähe talle mõistetud karistusest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on vangistuses asunud seaduskuulekale teele ja suudab täita kehtestatud reegleid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on kinnitanud, et pojal on vabanemise korral võimalik asuda tööle koristajana. Kinnipeetava enda seletuste kohaselt on koristaja koht talle võimaldatud tema enda elukohas, xxx xxx. Samas ei ole neid väiteid kriminaalhooldusametnikul võimalik olnud kontrollida, kuna talle ei ole esitatud mingeid andmeid töökoha kohta. Ka kohus suhtub kinnipeetava lubadusse kriitiliselt ja peab tema kinnitusi paljasõnalisteks, kuna garantiikirja töökohaga kindlustamise kohta ei ole asja materjalidele lisatud. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu kavatseb vabanemise korral asuda elama, oma endise elukoha vanemate juures. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et tegemist on 1-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava vanemad ja alaealine kooliskäiv õde. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele ja vanemad on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõue täitmisele süüdimõistetult eriliselt range distsipliini järgimist. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav viibinud vangistuse ajal ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ja enne vangistust ravil psühhiaatri juures. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetaval on kalduvus meeleoluhäireteks ning ta võib käituda vihaselt ja ärevalt. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest. Arvestades seda, et 1-toalises korteris elab väikesel pinnal palju inimesi, samuti kinnipeetaval legaalse tegevuse puudumist ja sellega seoses võimalikku masendusse sattumist ning tervislikku seisundit, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistustest tingimisi enne tähtaega ülalnimetatud 1-toalisesse korterisse on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetava viited sellele, et õde võib sellest korterist tema vabanemisel ära kolida, on läbi mõtlemata ja arutud. Tegemist on alaealise tütarlapsega, kes õpib üldhariduskoolis ja elab koos vanematega. Sotsiaalprogrammide Tööalane nõustamine vanglas, Vabanemiseelne programm ja Eluviisitreening läbimist vangistuses kinnipeetava poolt peab maakohus positiivseks, kuid leiab, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu, tervislikku seisundit ja viimast distsiplinaarsüütegu, on soovitav kinnipeetaval läbida ka programm Viha juhtimine. Selle programmi läbimine vangistuses aitab kinnipeetaval vabanemise korral 1-toalisesse ülerahvastatud korterisse endaga paremini toime tulla ja vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal võimalikuks. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4