Kriminaalasi nr 1-09-19522 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-19522 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Anna Jänes Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav Gleb Jermonin Elukoht: xxx; isikukood: 38207047012; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426 lg 1 Jätta vabastamata Gleb Jermonin, isikukood: 38207047012, temale Narva Linnakohtu 05.03.2002.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.12.
- a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Gleb Jermonin mõisteti süüdi Narva Linnakohtu 05.03.2002.a otsusega KrK § 101 p 2, 5 järgi ja karistati 13-aastase vabadusekaotusega. Karistuse kandmise algus oli 04.04.2001.a ja lõpp on 04.04.2014.a. Harju Maakohtu 15.02.2008.a määrusega jäeti Gleb Jermonin vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 04.12.2009.a. Gleb Jermonin on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 12.08.
- a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta. Gleb Jermonin avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegset vabanemist. Talle on antud elukoht
- a Narvas sotsiaalmajas. Üürivõlg on 3000 krooni ja ta saab selle vabanemisel kohe ära maksta. Vabanemisfondis on 3200 krooni. Tal elavad õed välismaal, üks Saksamaal ja teine Inglismaal. Eestis elab vend. Algul saab ta õdede ja venna abi, hiljem läheb tööle. Kutsekoolis sai ta eriala, kuid tööle ei jõudnud. Distsiplinaarkaristuste kohta väidab, et vangla ametnik ei täitnud oma kohustust ja ta vaidlustas seda. Hiljem jäi ta ise seetõttu vangla ametnike tähelepanu alla. Vanglas ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides. Programmi töö on osutunud raskeks ja on tulnud vahetada ka kinnipidamisasutust. Tartu vanglas on alates suvest. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabanemist, kuna leiab, et puuduvad materiaalsed alused. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Gleb Jermoninit vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 22.08.2008.a. Enne vabanemist elas munitsipaalkorteris Narvas, peale vabanemist kindlat elukohta ei ole. Enne vangistust õppis Narva Kutsekoolis maalerkrohvija erialal, peamiseks sissetulekuks oli toitjakaotuspension. Vangistuse ajal ei ole õppinud ega läbinud sotsiaalprogramme. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 12 000 krooni, vabastusfondis on üle 3000 krooni. 2007.a abiellus Olesja Nazarovaga, kuid kinnipeetava väitel on nende suhe isikliku konflikti tõttu katkenud. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva ning narkootikumide tarvitamist eitab, kuid kinnipeetav on registreeritud opiaadisõltlasena. Püüab näidata end positiivses valguses, samas on vangistuse ajal toimunud hulgaliselt intsidente, viimastes toime pandud distsiplinaarrikkumiste episoodides püüab oma süüd pingsalt leevendada. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks võivad olla alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Gleb Jermonini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Vabanemise korral puudub kindel elukoht. Samuti puudub ametlik töökogemus, reaalne töökoht ja sissetulekuallikad, kinnipeetaval ei ole tööoskusi ega tööharjumust. Suhtleb õdedega, kes elavad välismaal, ja noorema vennaga, kes elab lastekodus. Kinnipeetava võlad riigituludesse on umbes 27 000 krooni. Vanglas on ta korduvalt ähvardanud vanglaametnikke ja eiranud seaduslikke korraldusi. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, puudulik haridus ja töökogemus, mõtlemise ja käitumisega seotud riskid (ei ole läbinud sotsiaalprogramme, ei tööta ega õpi). Eeltoodust lähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik Gleb Jermonini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Gleb Jermonini tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus, kuid puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud enam kui 2/3 karistusest. Gleb Jermoninil puudub kindel elukoht. Narva Linna Sotsiaalabiameti andmetel on kinnipeetaval vaid sissekirjutus xxx, kuid tegelikkuses tuleb tal sotsiaaleluruumi taotleda. Kinnipeetaval puuduvad töökogemused. Ammu omandatud eriala töötamine võib osutuda problemaatiliseks ka siis, kui ta töö leiab. Tööta ei ole sisstulekuallikat. Ka puuduvad Gleb Jermoninil sotsiaalsed oskused vabaduses toimetulekuks, sest ta ei ole läbinud sotsiaalprogramme oskuste omandamiseks. Tartu vanglas karistuse kandmise ajal on tal võimalus alustada tööga sotsiaalprogrammides ning alustada ettevalmistust resotsialiseerumiseks. Ene Muts täitmiskohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.