Toimik nr 1-09-2268 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2268 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Aivar Lembit, Ave Arnim Kriminaalhooldusametnik Kristi Zibo Kaitsja Nikolai Rõžov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Albert Tovstonogi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2009 ja 17.11.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Albert Tovstonog, isikukood: 36411215269, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Albert Tovstonog vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Albert Tovstonogi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Albert Tovstonog tunnistati viimati süüdi 17.02.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 925 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.12.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 8 kuud ja 17 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.02.2009. 1
(4)Karistuse kandmise algus 03.02.2009 ja lõpp 19.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.08.
- Kinnipidamisasutusest Albert Tovstonogi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Viru vanglas ei ole olnud hõivatud õppimise ega tööalase tegevusega. Vabanedes soovib elama asuda elukaaslase vanemate juurde aadressile xxx. Kodukülastus oli teostatud antud aadressile. Elukaaslase vanemad ei soovi Mxxx Zxxx soovist olenemata A.Tovstonogi vabanemise korral oma elukohta. Nad keeldusid igasugusest koostööst ja suhtlemisest kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetava endise abikaasa Vxxx Sxxx suulise lubaduse kohaselt, on augusti lõpus vabanemas temale üks korter, kuhu ta saab elama asuda aadressil xxx. Isik omab põhiharidust ja mitmeid tööoskusi. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustöödel lihttöölisena ja väidetavalt vabanedes läheb taas töötama ehitustöödele. Käesoleval hetkel puudub kinnitus selle kohta, et vabanedes oleks tagatud kinnipeetaval ametlik töökoht. Enamus kuriteod on toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, sooritades varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval on võlgnevusi kohtutäituritele 130983,78 krooni. Kinnipeetava sõnul toetab teda vangistuses majanduslikult elukaaslane Mxxx xxx kes on samuti kriminaalkorras karistatud ja arvel kriminaalhooldusel. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalkorras karistatud ja kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav kuritarvitas enne vangistust alkoholi. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja Alkoholiseaduse § 70 järgi. Isik ei tunnista oma süüd käesolevas kuriteos. Olles korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ikka kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik ei toeta kinnipeetava vabanemist elektroonilise järelevalvega vabanemisele, sest arvestades varasemat korduvalt kuritegelikku käitumist (korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, Alkoholiseaduse rikkumise eest) on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Kuna kinnipeetav pidi eelnavalt järgima käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid ja rikkus tingimusi, siis puudub Viru Vanglal veendumus, et isik pöördub vabanedes seaduskuulekale eluviisile. Kinnipeetaval oleks vajalik läbida enne vabanemist Eluviisitreening eesmärgiga analüüsida ja teha sellest vajalikke järeldusi. Kohtule esitatud kriminaalhooldusametniku täiendmaterjalist iseloomustuse juurde on näha, et kriminaalhooldusametnik kontrollis aadressi xxx. Antud aadressil elab Vxxx Sxxx koos oma abikaasaga ning see on nende püsiv elukoht. Vestluses V.Smirnovaga selgus, et ta ei ole suhelnud Axxx Tovstonogigga vangistuse ajal ning ta ei ole teadlik kinnipeetava soovist vabanemise korral asuda elama V.Sxxx aadressile. V.Sxxx ei toeta kinnipeetava vabanemist tema elukohale aadressil xxx. Seega puudub A.Tovstonogil ennetähtaegsel vabanemisel kindel elukoht, millest tulenevalt jääb kriminaalhooldusametnik oma varasema seiskoha juurde ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Albert Tovstonog taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. ainukeseks võomaluseks jääb varjupaigas ööbimine. Tema Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kaitsja palus jätkuvalt kaaluda süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kriminaalhooldusametniku, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Albert Tovstonog tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud sealjuures kahel korral reaalse vangistusega ja kuuel korral tingimisi vangistusega. Albert Tovstonog on varem toime pannud nii varavastaseid (vargused) kui ka liikluskuritegusid (mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9-14) on näha, et isikut on eelnevalt vabastatud ka Harju Maakohtu 04.04.2005 määrusega tingimisi enne tähtaega. Olles karistatud Viru Maakohtu 17.12.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi 8 kuu ja 17 päevase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 514 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud, pani katseaja jooksul toime uue samalaadse kuriteo. Karistusregistri teatisest (lk 9-14) on näha, et isikut on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest ja avaliku korra rikkumise ning väheväärtuslike asjade varguste eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Albert Tovstonogi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Albert Tovstonogile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 12.05.2010. Vabanedes ei ole Albert Tovstonogil kindlat elukohta. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslase vanemate juurde, kuid viimased ei soovi A.Tovstonogi vabanemise korral oma elukohta ja keeldusid igasugusest koostööst ja suhtlemisest kriminaalhooldusametnikuga. Endine abikaasa ei soovi süüdimõistetut oma elukohale. Seega kriminaalhooldusametniku poolt on kontrollitud kõikvõmalikke elukohti. Üüdimõistetul ei ole kindlat elukohta kuhu peale vabanemist elama minna. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole Albert Tovstonogil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval puudub lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine ning suured rahalised nõuded (130983,78 krooni) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Albert Tovstonogi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Albert Tovstonogi temale Viru Maakohtu 17.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)