Obsah (4)
§ 113§ 121§ 65§ 561-09-2000 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 13. november 2009.a Tallinn 1-09-2000 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Maaria Rei Kohtuistungi sekretär Svetl
§ 113järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 20.
mai 2009.a otsus üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Apellatsiooni esitaja Ainar Koik Prokurör Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Süüdistatav Roman Karavainikov isikukood 38112270271, kindel elukoht puudub, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 03.05.2007.a Harju Maakohtu poolt
§ 121järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga.
Harju Maakohtu 04.12.2007.a määrusega pikendati katseaega veel 4 kuu võrra, vahi all 28.08.2008.a Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- mai 2009.a ostus Roman Karavainikovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- novembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. 1
(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- mai 2009.a üldmenetluse otsusega mõisteti R. Karavainikov süüdi
§ 113
järgi ja karistati vangistusega 9 aastat 6 kuud.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 3.
mai 2007.a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 kuu 29 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
- august 2008.a.
- R. Karavainikov mõisteti süüdi selles, et ta
- augustil 2008.a öösel Harjumaal XXX XXXXXX XXXX-XXXXXXX XX/XX hoone vastas tänaval peksis oma elukaaslast J. T. käte ja jalgadega pähe ja kehasse, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal.
- Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja kohtuotsust R. Karavainikovile mõistetud karistuse osas, taotledes selle kergendamist. Kohtuotsuse sõnastusest nähtub, et kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid tegelikult ei ole kohus seda asjaolu karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et kannatanu tarvitas ise sageli alkoholi ja käitus amoraalselt. R. Karavainikov oli armukade, sest vaatamata kõigele armastas ta oma elukaaslast. Armukadedus oligi
- augustil 2008.a asetleidnud tüli põhjuseks.
- Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja apellatsiooni rahuldamist. Prokurör jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub
§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
§ 113sanktsioon näeb karistusena ette kuue kuni viieteistaastase vangistuse.
R. Karavainikovi karistati üheksa aasta kuue kuu vangistusega, so alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmist määra võimaldas asjaolu, et maakohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse R. Karavainikovi puhtsüdamliku kahetsuse ning karistust raskendavate asjaolude puudumise. Ka apellatsioonikohtu istungil R. Karavainikov tunnistas end J. T. tapmises täilikult süüdi ja kahetses. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et maakohus ei arvestanud karistust kergendava asjaolu olemasoluga piisavalt. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et R. Karavainikov on ka varem oma elukaaslase suhtes vägivalda tarvitanud ja selle eest karistada saanud, kuid vaatamata sellele jätkas ta tema suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et R. Karavainikovi poolt elukaaslase suhtes kasutatud 2
(3)vägivald oli tavaliselt eriti jõhker ja intensiivne. Kui eelmise kohtuotsusega mõisteti ta süüdi J. T. õlavarreluu lahtimurdmises ja metalltoruga peksmises, siis käesoleva peksmise tagajärjed olid nii tõsised, et põhjustasid J. T. surma. Uue kuriteo, so tapmise pani R. Karavainikov toime katseajal. Apellatsioonis viidatud asjaolud, so kannatanu alkoholism ja amoraalne eluviis, olid maakohtule teada, mistõttu need asjaolud ei saa olla aluseks R. Karavainikovile mõistetud karistuse kergendamiseks. Lisaks sellele on R. Karavainikovi karistatud korduvalt väärteomenetluse korras avalikus kohas alkoholijoobes viibimise ja ühissõidukis piletita sõitmise eest. Määratud rahatrahvid on tasumata, sest ta ei tööta. Kuna R. Karavainikov pani kuriteo toime katseajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult
§ 65
lg 2 sätteid ning suurendanud
§ 113
järgi mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium R. Karavainikovi suhtes tehtud Harju Maakohtu
- mai 2009.a süüdimõistva otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Jüri Paap 3
(3)