sätestab ettevaatamatuse liigid ja nende määratlused.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus ei ole tõendeid uurides tuvastanud, et Tõnu Rootsi tegevuses oleks ilmnenud kergemeelsuse tunnuseid. Tõnu Roots oli tähelepanelik, ta veendus enne vasakpöörde sooritamist manöövri ohutuses, sest temale nähtavalt ei olnud samas sõidusuunas liikumas sõidukeid. Samuti oli ta aegsasti sisse lülitanud vasakpoolse suunatule, et anda teada oma soovitavast manöövrist Kohtu arvamuse kohaselt ei saanud Tõnu Roots kuidagi konkreetsetes tehioludes ette näha võimalikku kokkupõrget. Ka juhul kui bussi taga vahetult sõitis Toyota, ei pidanud Tõnu Roots ette nägema, et kui tal on sees vasak suunatuli, siis otsustab taga sõitev sõidukijuht ikkagi vasakusse sõiduritta minna.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Siit püstitub kohtu jaoks küsimus sellest, kas Tõnu Rootsil oli võimalik ette näha ja kas tal oli hoolsuskohustusest tulenev kohustus ning võimalus ette näha, et olukorras kus ta 3 on pikalt teada andnud vasakpöörde sooritamise soovist sõidab tema taga liikuv sõiduauto vasakusse ritta sel ajal kui ta on reaalselt vasakpööret sooritamas. Hoolsuskohustus tähendab prof J.S.käsitluses (J.S. Ettevaatamatus. Tegevusetus, lk 95) igaühe jaoks kohustuslikku nõuet käituda vastutustundlikult. Hoolsusetu teo tulemusel saabuv tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav. Hoolsuskohustuse rikkumise üle otsustamisel tuleb lähtuda keskmise hoolsa kodaniku mudelist, jättes seejuures arvestamata konkreetse teo toimepanija individuaalsed võimed. Seega tuleb tõendeid hinnates otsustada, kas keskmiselt hoolas kodanik käituks konkreetses liiklussituatsioonis sama hoolsalt kui seda tegi Tõnu Roots või oleks keskmiselt hoolsa kodaniku arvates tulnud olla hoolsam. Kohus on seisukohal, et igal hoolsal kodanikul oleks olnud alust eeldada, et ka teised sõidukijuhid järgivad liikluseeskirja nõudeid, eelkõige annavad bussile võimaluse sooritada vasakpööre. Seega eeldab iga hoolas kodanik, et kui suure pöörderaadiusega bussil on vajalik alustada vasakmanöövrit paremast sõidureast, siis enne eespool kirjeldatud manöövri teostamist ei tohiks taga sõitev sõiduk vasakusse ritta reastuda, vaid peaks sõidukiirust vähendama ja jätkama sõitu paremas reas. Kohtul puudub alus kahelda selles, et sel momendil kui Tõnu Roots asus peale risttee ületamist vasakpööret sooritama, oli ta veendunud, et tema manööver on ohutu. Kohus on veendumusel, et kui A. R.oleks aktsepteerinud bussi vasakpöörde tegemise soovi ja märguannet ning jätkanud sõitu paremas sõidureas, ei oleks kokkupõrget toimunud. Seega on igati usutav Tõnu Rootsi väide, et vasakpööret tegema asudes ta ei näinud ühtegi takistust manöövri tegemiseks. Kohus on seisukohal, et sellises liiklussituatsioonis oleks keskmiselt hoolas kodanik käitunud sarnaselt Tõnu Rootsile. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et teeolud olid avarii toimepanemisel rasked. Nii Tõnu Rootsi kui ja A. R.sõnul sadas lund ja tuiskas, seega oli nähtavus piiratud. Kohtu poolt uuritud dokumentaalsed tõendid kinnitavad samuti, et lund sadas. Avarii toimus pimedal ajal, põles välisvalgustus, tee oli märg. Eelpoolkajastatust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tõnu Roots käitus 5. detsembril 2008. a nii nagu iga teine keskmiselt hoolas kodanik oleks käitunud, ta oli hoolas ja eeldas, et ka teised liiklejad on hoolsad. Kohus ei tuvastanud, et Tõnu Roots oleks rikkunud liikluseeskirja sätteid ja kohus ei ole tuvastanud Tõnu Rootsi süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel ka mitte ettevaatamatuse kujul. Seega on kohus seisukohal, et Tõnu Roots ei pea vastutama väärteokorras 5. detsembril 2008. a kell 17.10 ajal Tartu linnas Ringtee tänaval asetleidnud liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Tõnu Rootsi kaitsja esitas vastavasisulise taotluse ja tõendid valitud kaitsjale makstud tasu osas. Tõnu Rootsi kaitsja on koostanud väärteoasjas korrektselt motiveeritud kaebuse ja osalenud kahel kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on keskmisest keerulisema vaidlusega väärteoasjas, siis on Tõnu Rootsi poolt kaitsjale tasutud summa 3 000.- krooni mõistliku suurusega ja kuulub Tõnu Rootsile väljamaksmisele riigieelarve vahenditest. Rutt Teeveer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.