et Kaebuse esitaja Heiti Aarsalu (ik: 34001272713, elukoht: Varem väärteomenetluse korras karistatud. RESOLUTSIOON X). juhindudes VTMS § 132 p 2, § 135 lg 2, kohus otsustas: Heiti Aarsalu kaebus rahuldada. Tühistada täielikult Lõuna Politseiprefektuuri 27.11.2008.a. otsus väärteoasjas 2602.08.025247 Heiti Aarsalu karistamise kohta LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400.- krooni. Õigeks mõista Heiti Aarsalu LS § 7431 lg 1 järgi. Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 16.11.2009.a. Tartu Maakohtu kantseleis. Asjaolud Heiti Aarsalu karistati Lõuna Politseiprefektuuri 27.11.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2602,08,025247 LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2 400 krooni. Otsuse kohaselt 08.10.2008.a kell 19.49 Jõhvi-Tartu-Valga tee 167.5 km-l Heiti Aarsalu osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles tekitati varaline kahju sõiduauto Mercedes Benz reg.nr XXX XXX omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol (põder jooksis vastu autot), ei peatunud sündmuskohal sisselülitatud ohutuledega võimalikult kiiresti ning ei teinud endast kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu. Juht lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Peale kokkupõrget sõidukiga jäi metsloom teele
bama ning toimus omakorda otsasõit vastassuunast lähenenud sõiduauto Maxda 323 reg.nr XXX XXX poolt. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 225 p 1 ja § 227 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 12.12.2008.a esitas Heiti Aarsalu kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt 08.10.2008.a kella 19.40 paiku Jõhvi-Tartu-Valga mnt 167 kilomeetril jooksis kaebaja poolt juhitud sõidukile MB reg.nr XXX XXX ette põder, mille tagajärjel sõiduk sai vigastusi. Õnnetus toimus mäe küljel, kahel pool olid teepiirded ning seal ei olnud võimalik peatuda, ilma et teised liiklejad oleksid ohtu sattunud või liiklus oleks takistatud. Kokkupõrke tagajärjel muutus esiklaas läbinähtamatuks, ta üritas sõiduki üle kontrolli saavutada, et mitte piirdesse sõita, vähendas kiirust, kuid ei peatunud järsult pideva liiklusvoo tõttu ning suundus mäest üles, et peatuda kohas, kus ta ei takista liiklust ja oleks tagatud ohutus. Kohene pidurdamine oli lubamatu, kuna eksisteeris tagant otsasõidu oht ning mäekallakul seismajäämine oli äärmiselt ohtlik. Hinnates olukorda,
idis ta, et saab peatuda alles mäe peal, sõidutee kõrval. Mäe pealt vaadates veendus ta, et liiklusseisakut ei tekkinud ja teel looma maas
bamas ta ei näinud, vastasel korral oleks ta sellest teisi juhte hoiatanud. Ta oli veendunud, et metsloom jooksis edasi ja ei jäänud teele
bama. Etteheide, et ta ei teatanud õnnetusest politseile, ei vasta sisuliselt tõele, kuna ta teavitas sündmuskohale saabunud politseid juhtunud õnnetusest. Liikluseeskirja § 227 ja VV määruse nr 68 Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord1 (edaspidi Kord) § 2 lg 1 annavad võimaluse jätta politseid juhtunust teavitamata. Seda, et teatamiskohustus ei ole absoluutne, toetab ka Korra § 4 lg 1 p 2 sõnastus. Kohtuistungil jäi Heiti Aarsalu esitatud kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt oli väljas pime, maanteel oli tihe liiklus. Liikudes pikal sirgel teelõigul vahetult enne tõusu algust, peale vastutuleva auto möödumist, sai auto tugeva löögi vasaku esiotsa vastu. Auto esiklaasi juhipoolne osa muutus läbipaistmatuks, ta oli üle kallatud klaasikildudega. Löögi saamise hetke oli auto kiirus 90 km/h. Ta liikus edasi kiirusega 25 m/s. Ta nägi, et on metallpiirete vahel ja oli kohe lõikumas parempoolsetesse barjääridesse. Kiire liigutusega sai ta masina tagasi õigele suunale ja mõistis, et tema auto vastu oli vasakult jooksnud põder. Hetkeks ta pidurdas, kuid ei saanud seisma jääda, kuna võis põhjustada lisaohtu, sest piirete vahel oli kitsas. Ta jätkas liikumist piirete lõpuni, 100 m edasi möödasõidumärgist ja jäi seisma teetammile. Autol põlesid lähituled ja parempoolsed suunatuled. Liikumise ajal vaatas ta keskpeeglist tagasi ja ei näinud, et ühelgi autol oleks süttinud stopptuled. Jäädes üleval seisma, tahtis ta helistada ja teatada, mis on toimunud. Ta ei
idnud mobiili. Peale selle osutus tal võimatuks autost väljuda, kuna vasakpoolsed uksed olid löögi tagajärjel kinni kiilunud. Ta kartis elektroonikast lühist ja seetõttu täielikku pimedusse jäämist. Ta oli šokis, vaatas peeglist, et auto läks teest alla ja ei pidurdanud, mis andis talle kinnitust, et põder temaga põrkumisest teele ei jäänud. Tunnistajate ütlustest selgus, et kokkupõrked toimusid üheaegselt, põder sai löögi temalt ja siis kohe neilt. Põder maandus sügavasse teekraavi, mis oli temale nähtamatu. Kuna ta elab lähedal – Elvas – kuhu oli u 3 km, otsustas ta paigalt liikuda ja sõitis Elvasse, kus tal õnnestus kõrvalise abiga autost väljuda. Ta teatas kodustele juhtunust, võttis taskulambi, istus teise autosse ja sõitis nii kiiresti kui võimalik sündmuskohale, kus seisis vilkuritega politseiauto. Ta kandis inspektorile ette, et tema oli auto juht, kellega põder ilmselt esimesena põrkus. Nad sõitsid koos inspektoriga Elvasse, kus inspektor tegi autost vastavad ülesvõtted ja palus järgmisel hommikul politseisse tulla. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus seisukohale, et politsei otsus tuleb tühistada. Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korrast ja liiklusseadusest tuleneb võimalus, et teatud juhtudel ei ole vaja politseid õnnetusest teavitada. Seda juhul, kui varalise kahju saaja on juht ise või inimene ei ole vigastada saanud. Loomadega õnnetustest teavitatakse üldjuhul Keskkonnaametit ja jahiseltsid korraldavad loomade äraveo. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-9-04 kinnitab, et piisab, kui teatada kindlustusse. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt sõitis ta 08.10.2008.a õhtul kella 8 paiku Tartust Tõrvasse. Waide motelli juures tegi ta möödasõidu rekkast. Peale seda tuli otse lauge teelõik alla, ta sõitis metallpiirete vahelt läbi ning nägi siis vastassuunavööndis vastu tuleva auto tulesid. Ta ei saanud aru, kas auto seisab või sõidab väga aeglaselt. Ema istus kõrval ja ütles, et ta võtaks hoogu vaiksemaks. Ta võttis hoo maha ja pani lähituled peale. Kiirus võis olla 60 km/h. Vastutuleva auto tuled pimestasid teda. Kui ta sai autotuledest välja, oli kohe ees suur must kogu ja käis pauk, turvapadi läks lahti. Tema taga sõitis rekka, millest ta oli eelnevalt möödasõidu teinud, nende vahel oli suur vahemaa. Kui nad kraavis olid, pidas rekka kinni. Kui nad emaga kraavist välja ronisid, nägi ta, kuidas auto minema sõitis. Tunnistaja E. K. ütluste kohaselt 08.10.2008.a õhtul kella poole 8 paiku sõitis ta koos tütrega Tartust Rõngu poole, tütar oli roolis, Mazda kuulub tema abikaasale. Oli pime. Waide motelli kandis tegid nad möödasõidu rekkast. Sõitu jätkates märkasid nad vastas-poolsel teepervel kas seisvat või tasakesi liikuvat autot, millel põles taksotuli katusel. Nad vähendasid kiirust. Nad ei näinud ei ohutulesid ega ohukolmnurka, ka suunatuled ei põlenud. Nad jõudsid autoga, mis oli suunaga Tartu poole, kohakuti ja ta ütles tütrele, et vist ei ole midagi ja võib edasi sõita. Nii kui ta pead pööras, nägi ta auto ees maas lamavat põtra. Ei saanudki kuidagi reageerida, auto kolises ja rappus, käis kaks matsu ja jäi lõpuks seisma. Nad üritasid tütrega autost välja saada ja jooksid põllule. Siis peatus seesama rekka. Tütar kisas, et jääge seisma, näete, et takso kiirustab minema. Ta üritas kaasa joosta tee äärde. Rekkajuht ei saanud neist aru ja sõitis minema. Siis peatud auto, kus olid nende tuttavad, kes kutsusid välja politsei ja kiirabi. Põder oli Tartu poolt tulles peale raudbarjääri, kus on kolmasneljas post. Auto oli ostetud Mazda esindusest, nende spetsialistid tegid kalkulatsiooni auto parandamise kohta, ainult varuosade summa oli üle 200 000 krooni. Õnnetuse hetkel oli neil tavakindlustus If-kindlustusest. Kaskokindlustust ei olnud. Kindlustus ei ole neile kahju hüvitanud, kuna puudub kahe auto kokkupõrge. Ta
iab, et Heiti Aarsalu peaks kahju hüvitama, kuna tekitas sellise olukorra. Tunnistaja K. K. töötab Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse avariigrupis. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 08.10.2008.a tuli juhtimiskeskusest kõne, et Elva-Valga maanteel on juhtunud õnnetus, auto on teelt väljas. Kohapeal selgus, et on toimunud kokkupõrge loomaga, aga auto oli sündmuskohalt lahkunud. Kohale sõitmiseks kulus 20-25 minutit. Ta teostas mõõtmised, mille lõpus tuli Heiti Aarsalu tema juurde ja ütles, et tema on mees, kellel toimus avarii. See võis olla tund peale kokkupõrget. Ta tuvastas isiku dokumendid ja nad sõitsid kahe masinaga Elvasse, kus ta tegi H. Aarsalu vigastatud autost fotod ning nad
ppisid kokku, et H. Aarsalu tuleb järgmisel päeval politseisse seletust kirjutama. Mercedes Benzil oli vasak külg vigastatud kuni lõpuni välja, tuuleklaas oli katki, tuled olid terved. Kuna H. Aarsalu ei jäänud sündmuskohale, tehti protokoll. Ta küsis H. Aarsalult, kas tal oli kohapeal võimalik helistada ja teatada, aga ei mäleta, mis oli vastus, telefon oli kas katki või kadunud. H. Aarsalu väitis, et läks koju teatama. Kui on õnnetus juhtunud, tuleb peatuda ja teatada tuleb kohe. Sealsamas oli ka võimalik peatuda. Tartu pool on piirded. Ta ei oska öelda, kas H. Aarsalu ja teise auto loomaga kokkupõrke vaheline aeg oli 5 minutit või toimus kokkupõrge vahetult. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Käesoleval juhul ei süüdistata Heiti Aarsalu varalise kahju tekitamises Mazda omanikule, vaid LS §-s 7431 sätestatud teos. H. Aarsalu auto ja põdraga toimus kokkupõrge, H. Aarsalu sõitis minema.
sätestab, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, tuleb võimalikult kiiresti peatuda põhjustamata lisaohtu ja lülitada sisse ohutuled ning kindlustada, et sündmuskohal oleks ohutu. Ei nähtu, et H. Aarsalu oleks teinud endast olenevalt kõik, nt pööranud tagasi, lülitanud sisse ohutuled. Ei saa kujuneda õigusnormiks teguviis, et juht ei tea, kas loom jäi teele või mitte, sõidetakse koju, vahetatakse auto ja tullakse tagasi. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-109-05 tuleneb, et liisingfirmale tekitatud kahju on teisele isikule tekitatud kahju ja on käsitletav väärteona. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud kohtus üle kaebuse esitaja, volitatud esindaja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistajad, vaadanud läbi kaebuse esitaja kaebuse (tl 1-2), Lõuna Politseiprefektuuri kirjaliku seisukoha (tl 19-20), kaebuse esitaja täiendava seisukoha (tl 23-24), liiklusõnnetuse akti ja skeemi (tl 25-26), sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 27-28), teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 29), K. K. selgituse (tl 30), H. Aarsalu selgituse liiklusõnnetuse kohta (tl 3739), teate Eesti Liikluskindlustuse Fondile (tl 43), õiendi H. Aarsalu väärteoregistri kohta (tl 49), H. Aarsalu omakäelise sündmuskoha skeemi (tl 57) ja fototabeli, millelt nähtuvad sõiduauto Mercedes Benz reg.nr XXX XXX vigastused (tl 70) ning hinnanud kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis,
iab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täielikult, Heiti Aarsalu kaebus tuleb rahuldada ning ta tuleb LS § 7431 lg 1 järgi õigeks mõista. Heiti Aarsalule on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus
p 1 ja § 227 nõudeid, millega pani toime LS § 7431 lg 1 sätestatud väärteo.
sätestab, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht: 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-
89.
sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Liiklusseaduse (edaspidi LS) 7431 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vabariigi Valitsuse määruse nr 68 Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord1 (edaspidi Kord) sätestab järgmist: § 2. Varalise kahjuga liiklusõnnetusest teatamine
idnud üles mobiiltelefoni. Keegi tunnistajaist vahetult H. Aarsalu poolt juhitud sõiduauto ja põdra kokkupõrget pealt ei näinud. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajate K. K, E. K. ja K. K. ütlustega on tõendatud üksnes asjaolu, et K. K. poolt juhitud sõiduki otsasõit teel
banud põdrale toimus vaid mõni hetk või minut peale H. Aarsalu poolt juhitud sõiduki kokkupõrget põdraga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse skeemilt nähtuvalt paiskusid K.K. juhitud Mazda ja põder peale otsasõitu teeäärsesse kraavi. Seega on võimalik, et H. Aarsalu ei saanud peale sõiduki peatamist tahavaatepeeglisse vaadates näha teel
banud põtra ega liiklusseisakut. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks 08.10.2008.a toimunud liiklusõnnetuse järgselt tahtlikult või ettevaatamatusest jätnud ohutusabinõud rakendamata ja politseile teavitamata. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus H. Aarsalu oli veendunud, et põder teele
bama ei jäänud, ta ei olnud teadlik sellest, et toimus teistkordne kokkupõrge põdraga ning tal puudus võimalus autost väljuda ja koheselt politseid juhtunust teavitada, ei saa pidada H. Aarsalu käitumist tähelepanematuks ja kohusetundetuks. Seda, et H. Aarsalu ei olnud toimunu suhtes ükskõikne, kinnitab ka asjaolu, et ta tuli esimesel võimalusel tagasi sündmuskohale ning teavitas seal viibinud politseinikku kokkupõrkest põdraga. Peale H. Aarsalu ütluste puuduvad igasugused tõendid, mis lükkaksid ümber tema poolt nimetatud asjaolud. Seega on kohtul võimalik ja alust lähtuda ainult H. Aarsalu ütlustest tema tegevuse hindamisel peale põdraga kokkupõrget. Käesolevas asjas kõrvaldamata jäänud kahtlused tuleb tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Heiti Aarsalu poolt LS §-s 7431 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine ei
idnud kohtus tõendamist. Seega tuleb Heiti Aarsalu õigeks mõista. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.