4-09-6884/6

Ärakiri 4-09-6884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-6884 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. oktoober
4. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Ahti Allik kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 23.04.2009 otsusele väärteoasjas nr 2570,09,000454, mille kohaselt karistati A. Allik'ut liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ahti Allik, isikukood 38209094719, elukoht *, e-post: *, *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
5. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 23.04.
6. a otsus väärteoasjas nr 2570,09,000454 s.o Ahti Allik'u karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri A. Allik'ule ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 Ärakiri 4-09-6884 Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 23.04.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2570,09,000454 karistati A. Allik'ut liikluseeskirja § 76 p 3 rikkumise eest – 23.04.
8. a kell 17.59 Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo-Suuremõisa tee
9. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem. Sellega pani menetlusalune isik toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest määrati A. Allik'ule LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut. Kaebus 28.04.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Ahti Allik kaebus, milles palub kohtul läbi vaadata ja muuta temale Lääne Politseiprefektuuri poolt 23.04.2009.a tehtud otsus väärteoasjas nr 2570,09,
10. Kaebuse esitaja soovib, et vaadataks üle temale koostatud otsus, kuna tal puuduvad võimalused nii suure trahvi maksmiseks. Seoses avariiga, mille põhjustajaks oli ta ise, murdis ta vasaku reieluu, kaotas töökoha ja on teadmata ajani töövõimetuslehel. Kaebuse esitaja tunnistab ennast rikkumises süüdi, kahetseb juhtunut ning lubab, et analoogset rikkumist tema poolt enam ei juhtu. Kaebuse esitaja palub trahvisummat vähendada. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kaitsjat ja tunnistajate kutsumist kohtuistungile ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 08.05.2009.a kaebuse koos esitatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale, kes oma 25.05.2009.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha. 27.03.2009.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna vanemkonstaabel Ivar Läll väärteoprotokolli nr AB 1091701, selle kohta, et 23.01.2009.a kella 17.59 ajal Ahto Allik juhtis mootorsõidukit UAZ reg nr 844 SAF alkoholijoobes. Seega pani Ahti Allik toime väärteo, milline on karistatav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Alkoholi joove tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiauuringuga katseprotokolliga nr 21 T, mille kohaselt etanooli sisaldus juhi veres oli 1,04 +/-0,5mg/g, seega mitte vähem kui 0,99 mg/g. Alkoholi tarvitamist A. Allik ei eita ning tunnistab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis sõiduki juhtimist alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Menetlusalune isik on tegu tunnistanud, kahetsenud toimepandut. Arvestades teo ohtlikust, kus menetlusalune isik seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, valiski kohtuväline menetleja isikule karistuseks rahatrahvi 12 000 krooni. Kaebuses ütleb menetlusalune isik, et ta on siiamaani töövõimetuslehel ning lisaks on esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitavad tema töölt vabastamist, millest kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemisel aimugi ei olnud. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik seoses juhtunuga nii palju kaotanud, millest teeb tulevikus omad järeldused ja seega on kohtuväline menetleja nõus menetlusaluse isiku taotlusega vähendada rahatrahvi. Kohtuväline menetleja taotleb kohtul tühistada otsus nr 2570,09,00454 ja teha uus otsus vähendades määratud trahvisummat 9000 kroonini. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, tunnistajate kutsumist ei pea vajalikuks ja kohtuistungil osaleda ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. 2 Ärakiri 4-09-6884 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 19 oleva väärteoprotokolli kohaselt on A. Allik poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 23.01.2009.a kell 17.59 Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo-Suuremõista tee
11. km, liikudes Suuremõisa suunas, juhtis mootorsõidukit joobeseisundis (alkoholijoobes). Tõenditena on protokollis ära märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, toksikoloogiauuringu katseprotokoll nr 21T ja meeldetuletus üldmenetluses. Väärteoprotokoll on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud 27.03.2009 ning protokolli pöördel andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS redaktsiooni § 7419 lg 1 nägi väärteona ette mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Alates 01.07.2009 kehtiva LS redaktsiooni § 7419 lg 1 ja 2 näevad väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise s.t , et väärteona on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,74 milligrammi. Vastavalt VTT tl 19 olevale väärteoprotokolli teokirjeldusele on A. Allik'ule süüks arvatud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Samas on VTT tl 24 olevas väärteootsuses kohtuväline menetleja A. Allik'ut karistanud järgmise väärteo toimepanemise eest: juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatava õhus oli 0,1 mg või rohkem. Kui teo toimepanemise ja otsuse tegemise ajal vastavalt Riigikohtu otsusele loeti alkoholijoobeks ka seda, kui isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus suurem kui 0,1 milligrammi, siis käesolevaks ajaks on õiguslik olukord oluliselt muutnud. Alates 01.07.2009.a loetakse LS § 20 lg 31 alusel juht alkoholijoobes olevaks üksnes siis, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Alates 01.07.2009 on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kuritegu (KarS § 424 ja § 4241 süüteokoosseisud). Liiklusseaduse § 7419 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise – sellist väärtegu ei ole aga A. Allik'ule väärteoprotokollis süüks arvatud. Kuna VTMS § 132 p 2 sätestab selgesõnaliselt, et kohus väärteokaebust lahendades ei tohi raskendada menetlusaluse isiku olukorda, siis pole käeoleval juhul vajalik ka uurida, kas A. Allik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit alkoholijoobes, sest käesoleval ajal selline tegevus oleks kuritegu ja see tähendab, et see raskendaks A. Allik olukorda. Kuna käesoleva ajal mootorsõiduki joobes juhtimine ei ole väärteona karistatav tegu, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus A. Allik'u suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 3 Ärakiri 4-09-6884 Lähtudes eeltoodust tuleb Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 23.04.2009.a otsus väärteoasjas nr 2570,09,000454 (s.o Ahti Allik karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi) tühistada ning väärteomenetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Määruse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3 ja 199 lg
12. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4