1-09-8218/4

(08230112609)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Vladimir Skrund´i süüdistus KarS § 275 järgi lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav Vladimir Skrund Ik: 36807140249, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: OÜ S F M , elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 24.03.2005 otsusega KrK § 1842 lg 1 järgi vangistus 8 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga;
2. Harju Maakohtu 22.03.2007 otsusega KarS § 121 järgi rahaline karistus 4875 krooni. väärtegude eest karistatud 19-l korral Kaitsja Advokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON
3. Vladimir Skrund süüdi tunnistada KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni päevamäär, so 25 200 (kakskümmend viis tuhat kakssada) krooni.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 280 1
8. (kakssada kaheksakümmend) krooni päevamäär, so 16 800 (kuusteist tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Vladimir Skrund, 1-09-8218, rahaline karistus“. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 1400 krooni kaupa kuus 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast. Vladimir Skrund´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1275 (üks tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 märkides selgitusena: „Vladimir Skrund, 1-09-8218, kaitsjatasu“. Vladimir Skrund´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Vladimir Skrund, 1-09-8218, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.10.
9. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.10.
10. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Vladimir Skrund´i süüdistatakse selles, et tema 06.08.2008.a kella 22.30 paiku Tallinnas, Kaubamaja 2 asuva Energia kohviku juures muutus agressiivseks ja ei allunud politseiametnike seaduslikule korraldusele ning hakkas solvama politseinikke. Samuti hiljem Kesklinna politseiosakonnas, aadressil Pärnu mnt 11 solvas joobeseisundis Vladimir Skrund ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri politseiametnikku Niina Z , sülitades tema suunas ja kasutades solvavaid väljendeid. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani Vladimir Skrund toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Skrund seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end osaliselt süüdi temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil seletas, et pärast tööd läks Viimsis baari, kus jõi kolm õlut ja pokaali veini. Sõitis bussiga nr 1 kesklinna suunas, kus toimus rüselemine. Alles haiglas hakkas aru saama kui talle tehti süst. Politseiosakonnas 2 viibimist ei mäleta, pärast löömist ei mäleta sündmusi. Vasak terve silm oli kahjustatud ja parema silmaga nägemine on 10%. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid süüdistatava seisundi kohta, millest järeldada kas ta sai toimuvast aru või mitte. Seetõttu tuleks süüdistatav õigeks mõista. Juhul kui kohus siiski otsustab süüdistatava süüdi tunnistada, siis tuleks kohaldada rahalist karistust. Kannatanu Niina Z seletas, et ta arvab, et süüdistatav sai toimuvast aru küll. Üritasid välja selgitada mis juhtus, kuid süüdistatavaga oli võimatu rääkida, süüdistatav rabeles, solvas. Kiirabi kutsuti kohale, kuid ta oli agressiivne ja süüdistatav toimetati politseiosakonda. Seal oli samamoodi. Ta sai aru kus ta on, rääkis, et tuleb töölt ja sai peksa ja pidagu peksjad kinni. Selgitasid, et on politsei, rääkigu mis juhtus, süüdistatav aga heitis ette, et nad ei tee mitte midagi. Solvanguid oli erinevaid, et nad on värdjad, temale otseselt öeldi, et ta on prostituut ja mis sa hüppad. Karjus selliselt trollipeatuse juures, politseiautosse pannes. Püüdis inimest aidata, aga temasse suhtuti selliselt. Oleks tegemist isikuga, kes ise peksis, siis see ei oleks nii solvav. Pidas sellist nimetamist solvavaks. Oli politseivormis. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 07.08.2008 koostatud kannatanu Niina Z ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.08.2008 viibis ta autopatrullis koos vanemkonstaabel Gunnar V. Said juhtimiskeskuselt väljakutse kell 22:31 aadressile Kaubamaja 2, meesterahvas oli pikali maas, teda püsti aidates tundis tunnistaja alkoholi lõhna, isikul oli lõhki vasakpoolne silm, Küsimusele, kes teda lõi, ei osanud isik alguses midagi vastata, hiljem ütles, et teie lõite. Isik ei osanud juhtunu kohta midagi öelda, ütles vaid, et tal võeti telefon ära. Isik osutas püsti aitamisel vastupanu ja toimetati politseiosakonda. Kiirabi ütles, et haav vajab õmblemist, toimetati traumapunkti. Nii osakonnas kui traumapunktis käitus isik agressiivselt ning sõimas neid pederastideks ja värdjateks. Nende väljendite tõttu kannatanu ennast solvatuna ei tundnus. Kuid kannatanut nimetas ta ka mitu korda prostituudiks arstide juuresolekul, mille tõttu tundis kannatanu end solvatuna. Arste püüdis samuti lüüa ja rabeles. Solvajaks osutus Vladimir Skrund. (t/l 2-4, 21-24) • 29.09.2008 koostatud tunnistaja Gunnar V ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.08.2008 sai ta koos Niina Z juhtimiskeskuselt väljakutse kell 22:31 aadressile Kaubamaja 2, meesterahvas oli pikali maas, osutas vastupanu tema püsti aitamisel, karjus ja solvas neid „värdjad“, „litsid“ jne. Traumapunkti jõudes oli isik endiselt agressiivne (solvas) neid ja ka arste. Tunnistaja end solvatuna ei tundnud. (t/l 6-9) • Patsiendikaardist nr R292125 nähtuvalt toimetati Vladimir Skrund AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiirabiga kell 23.23 06.08.
11. Patsiendil diagnoositi silmalau ja silma ümbruse lahtine haav. (t/l 12-13) • AS Ida-Tallinna Keskhaiglast Vladimir Skrundi kohta väljastatud tõendi kohaselt 06.08.2008 kell 22.30 kuni 23.00 Tallinnas Pärnu mnt 11 juures jalaga vastu nägu löödud.Patsiendi sõnade järgi lõid politseitöötajad. Enne seda kakles bussiterminaalis. Patsient haiglasse saabudes alkoholijoobes. Saabudes ütleb, et näeb. Vasaku silma laugude tugev turse, nahaalune verevalum, alalau lau serva haarav, põsele ulatuv Tkujuline põrutushaav. Silmamuna limaskesta turse, läbivat vigastust ei ole. Haav õmmeldud. Rõhkside. Edasine silma seisundi kontroll valvetoas. Diagnoos: vasaku silma alalau põrutushaav. Vasaku silma laugude ja silmamuna põrutus. (t/l 14) • 14.10.2008 koostatud kahtlustatava Vladimir Skrund´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.08.2008 sõitis ta Viimsist kesklinna bussiga, kus talle löödi millegagi näkku. Ta sõitis bussis koos Igor Gavrikov´iga. Ta ei mäleta sündmusi enne seda, kui tal traumapunktis silma hakati õmblema. Ta ei oska öelda, kas ta solvas politseinikke. (t/l 15-19) • 21.10.2008 koostatud tunnistaja Anželika P ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 06.08.2008 kella 22:30 ajal koos kiirabibrigaadiga Kesklinna politseiosakonnas, vaatas üle noormehe, kelle oli näotrauma. Isik käitus väga agressiivselt, sõimas ropult 3 • • naispolitseinikku, sülitas tema suunas, samuti väljendas ebatsensuursete sõnadega kiirabitöötajate suhtes. Naispolitseinikku nimetas ta korduvalt prostituudiks. Traumapunktis võeti talt mõneks ajaks käerauad maha, lubas käituda rahulikult aga hakkas uuesti käituma agressiivselt. Naispolitseinik teda ei sõimanud ega provotseerinud. V.Skrund ei olnud vigastuste tõttu šokiseisundis. (t/l 25-30) 03.11.2008 koostatud tunnistaja Aleksandr L ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 06.08.2008 kella 22:30 ajal koos kiirabibrigaadiga Kesklinna politseiosakonnas, arst vaatas üle noormehe politseiautos, kes käitus väga agressiivselt, sõimas ropult naispolitseinikku, sülitas tema suunas, nimetas teda korduvalt prostituudiks ja litsiks. Naispolitseinik teda ei sõimanud ega provotseerinud. Traumapunktis võeti talt mõneks ajaks käerauad maha, lubas käituda rahulikult aga hakkas käituma agressiivselt, vehkima rusikatega. Kukkus maha, teeskles, et ta on teadvuseta ja ei saa kõndida. (t/l 32-36 Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2007 aastal 330 krooni ja 70 senti, keskmine päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist 280 krooni ja 70 senti. (t/l 48) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanute selgitused teo asjaolude kohta ja arvamuse ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Vladimir Skrund´i ütlusi, kannatanu Niina Z ütlusi, tunnistajate Gunnar V , Anželika P ja Aleksandr L ütlusi, AS Ida-Tallinna Keskhaiglas koostatud patsiendikaarti ja tõendit, asub seisukohale, et süüdistatava Vladimir Skrund´i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Vladimir Skrund kasutas 06.08.2008 ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid võimuesindaja suhtes, saades samal ajal aru, kellega on tegemist. Sellest, et ta aru sai, on võimalik järeldusi teha kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlustest, millede kohaselt orienteerus süüdistatav ajas ja kohas, suhtles kannatanu ja tunnistajatega, sai aru, et teda toimetatakse politseiosakonda, edasi traumapunkti, osutatakse esmaabi. Ka AS Ida-Keskhaigla tõendist nähtuvalt on patsient selgitanud, et ta näeb. Seega kohtuistungil esitatud väide, et vasaku silmaga ta vigastuse tõttu üldse ei näinud ja parema silma nägemisvõime on vaid 10%, mistõttu ta suurt midagi ei näinud, ei vasta tõele. Edaspidine alkoholijoobest ja võimalik et ka traumast tingitud mälulünk ei välista kohtu arvates süüdistatava süüd. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Kriminaalasja materjalidest ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, mistõttu on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust, seda küll tingimusel, kui leitakse ta süüdi olevat. Samas süüdistatava mõningal määral ennastõigustav käitumine näitas ilmselgelt solvumist võimuesindajate suhtes, kes jätsid tema isiklikud asjad sündmuskohale ega vaevunud neid kaasa võtma, kuid samas avaldatud kahetsust peab kohus arvestatavaks. Peale selle peab kohus arvestatavaks ka süüdistatava emotsionaalset seisundit, mis oli tingitud nii alkoholijoobest kui ka tema suhtes tuvastamata isikute poolt tarvitatud vägivallast ja sellest, et neid isikuid kätte ei saadud, kuigi need asjaolud ei ole süüd või teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Eelmärgitud motiividel peab 4 kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatava sõnade kohaselt on tema sissetulek oluliselt vähenenud, kuigi töökoht säilinud, peab kohus võimalikuks rahalise karistuse tasumise määrata ositi maksimaalse tähtaja jooksul ning anda süüdistatavale menetluskulude tasumiseks samuti pikem tähtaeg, võimaldamaks süüdistataval pärast kohtuotsuse jõustumist oma eluga edaspidi toime tulla. Märt Toming kohtunik 5