1-08-6465/35

1-08-6465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

1. november 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Julia Katškovskaja Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.06.2009.a. kohtuotsus Roman Timoštšenko süüdistuses Apellant süüdistatava kaitsja adv. Priit Tartu Prokurör Aarne Pruus Kaitsja adv. Priit Tartu RESOLUTSIOON tühistada Pärnu Maakohtu 19.06.2009.a. kohtuotsus Roman Timoštšenkolt V. H. kasuks 45 000 kr. väljamõistmises ja jätta see hagi läbi vaatamata. Sama kohtuotsus muus osas jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega Roman TIMOŠTŠENKO, sünd. 23.03.1974.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, karistatus kustunud, elukoht XXXXX XXXXXX XXXXX XX-X, tunnistati süüdi ja karistati KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära s.o. 1500 krooni ja KarS § 199 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära s.o. 5000 krooni. Nende kuritegude eest mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel rahaline karistus 100 päevamäära s.o. 5000 krooni. Nimetatud karistus mõisteti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Süüdlaselt mõisteti välja 45 000 krooni V. H. kasuks. Süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi mõisteti R.Timoštšenko õigeks. Kohtuotsuse kohaselt kannatanu V. H. müüs 27.02.2004.a. OÜ-le A. S. metsa raieõiguse mahuga 400 tm asukohaga XXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXXXX kinnistul. Ajavahemikus 27.
2. kuni 01.03.2004.a. kindlakstegemata isik võltsis seda ostu-müügilepingut, kirjutades lepingusse täiendava eraldise nr 8 ning esialgsele kogusele 400 tm ette numbri 1, suurendades raiega hõlmatud alal väljaraiutava puidu kogust 1000 tm võrra. Samuti kirjutas kindlakstegemata isik samas ajavahemikus metsateatisele nr 528 V. H. allkirja, millest tulenes õigus teostada eraldistel 8 ja 10 sanitaarraiet 115 tm ulatuses. R.Timoštšenko kasutas neid teadvalt võltsitud dokumente varalise kasu saamise eesmärgil: esitas ja sõlmis nende ja metsateatise nr. 529 alusel 01.03.2004.a. AS S. E. M. kontoris XXXXXX XXXXX XX lepingu nr 1437 045 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kohta, mille alusel sai ettemaksuna 200 000 krooni. Ajavahemikus 01.
3. kuni aprill 2004.a. raius R.Timoštšenko poolt eksitusse viidud AS S. E. M. kõnesoleval kinnistul kinnistu omaniku poolt lubatud 400 tm asemel 554,09 tm, millise tegevusega omandas võõra vallasasja s.o puitu 154,09 tm koguväärtusega 92 454 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt kasutas süüdistatav teadvalt võltsitud dokumente, kuna ta OÜ A. S. nimel V. H.ga ostu-müügilepingu sõlminud isikuna teadis, millisel kujul leping sõlmiti, koos lepinguga allkirjastas omanik vaid ühe metsateatise nr.
4. Süüdistatav oli OÜ A. S. ainuomanik ja alates 11.11.2003.a. juhatuse ainuliige. Kohtu järeldusena ei kasutanud R.Timoštšenko võltsitud dokumente kõnesoleval viisil OÜ A. S. huvides, osaühing oli süüdistatava ainuisikulisele tegevusele üksnes kattevari, ta ebaseaduslikult omastas V. H.le kuuluvat puitu väärtusega 92 454 krooni. 2 Veel leidis maakohus, et võõrandatava metsa mahu määrab mitte metsateatis, vaid kasvava metsa võõrandamise ostu-müügileping. Seega tuleb lähtuda kannatanu poolt lepingus määratud raiemahust, mitte metsateatises nr. 529 määratud mahust. Raiumist üle lepingus näidatud mahu ei saa vaadelda lepingutingimuste rikkumisena, vaid vargusena. Lisaks sellele jättis R.Timoštšenko metsaomanikule maksmata lepinguga määratud puidu eest. Apellatsioon ja taotluse sisu Kaitsja arvates ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tuvastatud asjaoludele, kohtu järeldused on vastuolulised ning põhinevad tõendite ühekülgsel ja puudulikul hindamisel, selline menetlusõiguse oluline rikkumine on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Seetõttu kaebaja palub kohtuotsus tühistada ning R.Timoštšenko õigeks mõista. Apellandi arvates ei saanud R.Timoštšenko AS-ga S. E. M. lepingu nr. 1437 045 sõlmimisel tegutseda isikliku kasu saamise eesmärgil. Füüsilise isiku vastutusele võtmise eelduseks on juriidilise isiku vastutusele võtmine, käesoleval juhul pole OÜ-t A. S. KarS § 345 lg 1 järgi vastutusele võetud. Kaitsja leiab, et dokumendid võltsitud kujul sai esitada lisaks R.Timoštšenkole veel keegi kolmas isik. Samuti pole välistatud, et need dokumendid said võltsitud kuju alles peale AS-le S. E. M. esitamist. Metsateatis nr. 529, mis ühe dokumendina oli aluseks raieõiguse edasimüümisele AS-le S. E. M. ja mille oli allkirjastanud kannatanu, nägi ette raiet suuremas mahus, kui faktiliselt raiuti. Füüsiline isik R.Timoštšenko ei ole tsiviilõiguslikult vastutav juriidilise isiku OÜ A. S. kohustuste täitmatajätmise eest. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu otsuses käsitletud olemasolevaid tõendeid karistusõiguslikult seaduslikult, järeldused tuginevad tõenditele ja on kooskõlas seadusega. Järeldused ei ole omavahel vastuolulised, arutluskäik on jälgitav. Seega kohtuotsust tehes pole maakohus rikkunud menetlusõigust, mis tingib kohtuotsuse tühistamise. Vastuolu seisneb apellatsioonis: kui väita, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusseadust, ei saa samaaegselt taotleda kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse langetamist (KrMS § 341 lg 1, 2). Sisuliselt vaidlustatakse kohtu poolt tõenditest tehtud järeldusi. 3
6. Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud asjaolud, millel tugineb järeldus, et AS S. E. M. raius metsa suuremas mahus, kui see oli kannatanu V. H. tahe. Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla kannatanu kinnituse, et ta sõlmis lepingu 400 tm raieõiguse müümise kohta ja kirjutas alla toimikus olevale metsateatisele nr. 529, muu sisuga soove pole ta avaldanud ega allkirjastanud. Seega kannatanu müüs raieõiguse 400 tm kohta, nagu nähtub lepingust, mitte aga 605 tm, nagu näidatud metsateatises, sest kasvava metsa võõrandamise- käesoleval juhul sisuliselt raie- maht määratakse üksnes ostu-müügilepinguga. Metsateatises seevastu näidatakse metsamaa eraldisel üldiselt kavandatava ja lubatud raie pindala, maht ja liik.
7. Kuivõrd faktilist raiet teostati selleks esitatud dokumentide alusel, mis oli vastuolus maaomaniku tahtega, siis on tegemist raiet lubavate dokumentide võltsimisega. Süüdistus dokumentide võltsimises esitati R.Timoštšenkole. Maakohus leidis, et selles süüdistuses ei saa läbi viia käekirjaekspertiisi kindlaks tegemaks, kas võltsija oli R.Timoštšenko või mitte, sest kirjaekspertiisi saab läbi viia üksnes originaaldokumentide alusel, need pole aga säilinud. Tulenevalt süü tõendamatusest mõisteti R.Timoštšenko selles süüdistuses õigeks.
8. Samas aga maakohtu otsuse kohaselt R.Timoštšenko oli kannatanult kõnesoleva raieõiguse omandajana ja edasimüüjana teadlik, et raie aluseks tema poolt esitatud dokumendid ei vasta kannatanu tahteavaldusele. Ta teadvalt müüs AS-le S. E. M. võltsitud dokumente, selle eesmärk oli ebaseaduslikult omandada võõrast vara. 5.
9. Raieõigust V. H.lt omandades ja seda õigust AS-le S. E. M. edasi müües esindas R.Timoštšenko vormiliselt OÜ A. S.. Väite, et arutuseloleva kuriteo subjektiks saab olla üksnes juriidiline isik OÜ A. S., mitte aga seda isikut esindanud füüsiline isik R.Timoštšenko, esitas kaitsja juba maakohtu istungil. Maakohus oma apelleeritud kohtuotsuses näitas, miks selline seisukoht on ekslik: R.Timoštšenko oli OÜ A. S. ainuomanik ja juhatuse ainus liige, juriidilise isiku deebetkaartide valdaja ja konto kasutaja, kõnesoleval viisil käitumine polnud eelkõige või ainult ajendatud juriidilise isiku, vaid isiklikest huvidest. 5.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selliste järeldustega. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kehtiv karistusõiguslik regulatsioon ei kehtesta, et füüsilise isiku vastutusele võtmine eeldab juriidilise isiku vastutusele võtmist. Võltsitud dokumente kasutades R.Timoštšenko ei tegutsenud juriidilise isiku huvides, sellisel juhul aga juriidilise isiku vastutus on välistatud. 4
11. Kohus ei nõustu apellandi väitega, et R.Timoštšenko õigeksmõistmine võltsimise süüdistuses välistab tema poolt samast süüdistusest tulenevate teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise. Mõlemad kõnesolevad kuriteodKarS § 344 „Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine“ ja KarS § 345 „Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine“- ründavad küll sama õigushüve, kuid objektiivselt käsitlevad täiesti erinevat käitumist: esimese puhul on tegemist dokumendi, pitsati ja plangi järeletegemisega või ümbertegemisega, teise puhul aga võltsitud dokumendi pitsati ja plangi ehtsa pähe esitamisega, pitseri ja stambi jäljendi tekitamisega dokumendile.
12. Maakohus kvalifitseeris R.Timoštšenko kuriteod õigesti võltsitud dokumendi kasutamisena ja vargusena. R.Timoštšenkole on mõistetud seaduslik karistus. 8.
13. Maakohus on eksinud kannatanu tsiviilnõude lahendamisel ja mõistnud R.Timoštšenkolt välja mitte kuriteoga (vargusega) tekitatud kahju, vaid kasvava metsa ostu-müügilepingust tuleneva, seega täielikult tsiviilõiguslikust suhtest tuleneva 45 000 krooni. 8.
14. Vaidlustatud ei ole, et kannatanu tahet ületanud 154,09 tm puidu maksumus on 92 454 krooni ja et metsa raiunud AS S. E. M. maksis OÜ A. S. arvele raieõiguse omandamise eest 200 000 krooni. Tulenevalt käesoleva kohtuotsuse punktides 5.
15. ja 5.
16. näidatust, et arutuseloleval viisil R.Timoštšenko ei käitunud juriidilise isiku huvides ja OÜ A. S. oli tema ainuisikulisele tegevusele üksnes kattevari, järeldub, et süüdistatav R.Timoštšenko on alusetult rikastunud ja tekitanud kannatanu V. H.le varalise kahju metsavargusega summas 92 454 krooni. Hagi selle summa väljamõistmiseks pole esitatud. Maakohtu istungil küsimusele „Milline on teie nõude summa?“ vastas kannatanu: „45000.- on lepingu järgi, muid tõendeid mul ei ole.“ See nõue aga ei tulene vahetult kuriteost ja oleks tulnud seetõttu jätta läbi vaatamata.
17. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada 45 000 krooni väljamõistmises V. H. kasuks ja jätta hagi selles osas läbi vaatamata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
18. Ringkonnakohus selgitab kannatanule, et tal on õigus nõuda tehingust tuleneva kahju hüvitamist TsÜS § 146 nimetatud tähtajal ning õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitamist TsÜS § 150 nimetatud tähtajal samas seaduses näidatud korda järgides. Jüri Paap Meelika Aava Julia Katškovskaja 5